Lapsed kõnelevad ja tegutsevad

15.-16. septembril külastasid Tallinna laste kõne uurijad ja õpetajad Soomest, võrgustiku “Lapsed kertovat ja toimivat” liikmed.
15.septembril külastati Naba lasteaeda.
16.septembril toimus Tallinna Ülikoolis Soome-Eesti ühisseminar “Lapsed kõnelevad ja tegutsevad”.
Avasõnad ütles võrgustiku esinaine Liisa Kalsson Helsingi Ülikoolist.

Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent Mare Müürsepp (ülemisel pildil istub paremalt esimene) kõneles teemal ”Lapse hääl Eesti lastekirjanduses”. Mare Müürsepp tutvustas soome õpetajatele mitmeid eesti autorite menukaid raamatuid, mis meeldivad nii lastele kui täiskasvanuile.

Üks neist oli Peeter Sauteri “Laste raamat”, mille ta on koos oma lastega kirjutanud. Lapsi painavad mitmed probleemid, kuid täiskasvanud ei räägi ega kirjuta sellest. P. Sauteri raamatus on püütud lihtsas ja arusaadavas keeles laste küsimustele vastuseid anda või lihtsalt püütud neid lohutada. Lood on lühikesed ja mõnusad.
Mare Müürsepp tutvustas külalistele lasteajakirja “Spunk” ja “Hea Laps”. Nendes ajakirjades on lastele rohkesti lugemist ja mõtlemist.
Lastekirjanduse teabekeskus on algatanud projekti “Lugeda on mõnus”, kus lapsed räägivad raamatutest, mida nad on lugenud.

Tähtis on anda lastele lugeda laste mõtteid. Kirjanike jutud ja laste jutud pandi kokku ja anti lastele lugeda. Küsiti, mis meeldis. 2/3 lastest valis laste loodud jutud, kuna need on naljakamad, konkreetsemad ja neid on kergem lugeda.

Kristiina Nugin Tallinna Ülikoolist rääkis lapse tegevuskeskkonnast, mis peab olema huvitav, arendav. Lasteaias on kõige tähtsam lastele nukunurk ja ehitusnurk.
Tegevuskeskkonna eesmärk on rikastada lapse mängu, suunata last uue avastamisel, arendada sõnavara, suunata iseseisvalt tegutsema ja mõtlema.
Uurides laste arengut ja IQ taset, võeti võrdluseks Hea Alguse, tavarühma laste ja longituudigrupp (vanemad tegelesid laste arendamisega alates 3. elukuust).
Kõige kõrgem IQ tase oli longituudigrupi lastel, kuna kõige tähtsam oli vanema huvi ja nende laste areng oli kõige kiirem.

Saja keele pedagoogika rajaja, Loris Malaguzzi küsis kord, kuidas võime teada saada, mida laps mõtleb.Ta soovitas vaadelda laste joonistusi, sealt saame vastuse.
Mida noorem on laps, seda enam tahab ta kõike teada. Katsetes lastega tuli välja, et kolmeaastane laps on nõus lahendama tema jaoks rasket ülesannet.. Kuueaastane aga saab aru, et see on talle raske ja loobub ,kuna ta ei taha ebaõnnestuda. Täiskasvanu peab seda teadma.

Tuula Stenius Oulu Ülikoolist kõneles muinasjutu jutustamisest, mis on kahepoolne protsess, üks kuulab, kirjutab üles, teine jutustab(soome keeles SATUTUS).
Magistrant Katrin Altmeri jagas muljeid sellest, kuidas ta palus lasteaias lastel muinasjutte välja mõelda. Lapsed tundsid end õnnelike ja tähtsatena , kuna teised lapsed kuulasid ja õpetaja kirjutas jutud üles.

Liisa Karlsson Helsingi Ülikoolist jutustas, kuidas ta 5-aastane tütar tegi raamatu ja joonistas ka pildid juurde. Kogu protsess vältas kaks tundi, kusjuures ema oli see, kes jutud kirja pani.

Maili Vesiko tutvustas lugemispesa liikumist. Me oleme pärit ajast, kus palju loeti. Nüüd omandab järjest suurema mõjujõu televisioon ja internet ja raamat on oma positsiooni kaotamas.

Eesti Lugemisühingu projekt tekitas lasteaiaõpetajates suurt huvi ja nüüdseks on juba üle tuhande lasteaedniku käinud Lugemispesa koolitusel.
Mis peab olema Lugemispesas?

Kindlasti peab see asetsema eraldi ruumis nagu pesa. Seal peab olema midagi pehmet-vaip, padjad, tugitool. Raamatud on lastele kättesaadavad, samuti meisterdamisvahendid, kirjutusvahendid, paber. Soovi korral saab laps seal raamatut kirjutada, meisterdada, joonistada, näpu- või pulganukke teha, muinasjutte lavastada.

Sari Muhonen Sibeliuse Akadeemiast jutustas sellest, kuidas lapsed ise laule teevad. Kui ei oska noodistada, lähevad muusikaõpetaja juurde, kes aitab lapse ideest laulu valmis teha.
Reeli Karimäki rääkis laste mängude kogumisest Helsingis ja Tallinnas. Ta märkis üles laste vahetunnimängud, rahvalikud mängud, kõik, mida lapsed isekeskis mängivad.
Anna Rainio Heksingi Ülikoolist rääkis loovusest, mängulisusest, laste tegutsemisest koolis.
Piret Päär Rahvakultuuri Arenduskeskusest rääkis Muinasjutukooli tegevusest.

Lapseeas julgetakse laulda, tantsida, lugusid rääkida. Täiskasvanueas on see nagu läbi lõigatud. Kuidas anda julgust, et inimene usaldaks oma sisetunnet ja oma valikuid? Seda saab teha läbi loovtegevuse. Kui inimene on õppinud teiste hulgas kannelt või torupilli mängima, julgeb ta juba ka muinasjutte vesta.

Tähtis on, et inimene teaks, mis on muinasjuttude või rahvajuttude taga, tunneks kultuuri, tutvuks uskumuste maailmaga.
Lasteaia õppekavas on sees rahvakalendritähtpäevade tutvustamine.
Iga inimene peaks leidma tema jaoks olulised tähtpäevad, näiteks lindude äratamise püha, mis on 9.märtsil.

Usuti, et linnud keeravad sel ajal juba nokad kodumaa poole ja inimesed panid lindude jaoks kakukesed aia külge. Jutuõhtuid peaks korraldama koos rahvamuusikaga, sest muusikal on nii võimas vägi, et inimene läheb sel juhul järjest sügavamale jutu sisse.
Piret Päär räägib lastele muinasjutte lootuses, et äkki on lastel kunagi just seda juttu vaja. Muinasjutt võib aidata raskes olukorras lahendusi leida.

Piret Päär tegi 5-6.a. muinasjutukoolitusi, kuni avastas internetist, et maailma on täis jutuvestjaid.
20.märts on ülemaailmne jutuvestjate päev ja seekord on jutu teemaks RÄNDAJA.
Piret Päär tutvustas ka imelist muinasjuturaamatut “Taevane pulm”, kus iga jutu all on
kunstniku joonistatud vöömuster.
Liisa Karlsson Helsingi Ülikoolist võttis päeva kokku, rõhutades, kui oluline on see, mida lapsed räägivad ja kuidas nad tegutsevad.

Kui kaks inimest räägivad muinasjuttu, üks kuulab, teine räägib, kirjutab sõna-sõnalt üles, siis tekib nende vahel eriline side, inimesed innustuvad ja tajuvad, et nende vahel on midagi vaimset. Laste kõne uurijad Soomest olid kõik viimseni innustunud sellest, mida rääkisid. Samuti eestlased. Eesti – Soome muinasjutusild ühendab jutuvestjaid ja laste kõneuurijaid.

Ülle Tõnumaa

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

9 + 6 =
Please leave these two fields as-is: