Madu pihus

Ühel septembrikuu päeval, täpsemalt 18. septembril, käis meie lasteaias Tallinna Loomaaia töötaja Toomas Pranstibel, et tutvustada lapsi madudega. Saime teada, et madu on ilus ja tark loom ja nägime neid ka oma silmaga.

Paljudel inimestel on kusagil seespool ürgne hirm madude ees, kuna nende mürk võib tappa. On ka palju sootuks teistsuguse mõtlemisega inimesi, kes peavad madu kodus lemmikloomana ja kinnitavad, et ta ei tee inimesele midagi halba, kui talle peale ei astu või muidu ei ärrita..

Eestis kohtab roomajatest kõige sagedamini arusisalikku ja harilikku rästikut. Nastikut võib näha saartel ja rannikualadel. Haruldased ei ole ka kivisisalik ja vaskuss.
1990.a. õnnestus mul käia Ameerikas, Marylandi osariigis ja külastada ka sealset lasteaeda. Lasteaias oli rühmatoas akvaariumis suur, priske ja pikk madu. Ütlesin kohe välja, mida mõtlesin: ”Fui, I dont like it.”

Nii lapsed kui õpetaja vaatasid mind imestunult. Nähes laste imestunud pilke tekkis mul mõte, et eks ole madugi issandaloom, tal on oma elu ja harjumused… Ja siis äkki hakkas piinlik. Tuleb inimene kusagilt kaugelt Euroopast ja ütleb, et talle see ei meeldi. Ei tea, mis inimene see küll on?

Küllap oligi viga minu mõtteviisis ja mida lähemale jõudis päev, mil ka meie lasteaias võis kohtuda madudega, olgugi, et ohutute loomadega, oli ikkagi väike ärevus sees. Ütlesin lastele, et olen ka varem madu lasteaias näinud, kuid pole kunagi julgenud katsuda. Seekord aga kavatsen katsuda, kuna vastupidiselt arvamusele, et madu on katsudes külm ja vastik, olen kuulnud, et ta on tegelikult soe, pehme, siidine ja sametine. See fakt leidis ka kinnitust. Mao nahk tundus katsudes tõesti sile ja mõnus.

Esmalt tutvustas Toomas Pranstibel sisalikku, keda nimetatakse tokeeks. Tokee on sisalik, kes aknaklaasile ronides maha ei kuku. Paula arvas, et siis peavad tal olema kleepuvad käed.

Toomas Pranstibel selgitas, et tokee varvaste peal on plaadikesed ja neil omakorda konksjad karvakesed, mis leiavad aknaklaasil üles praod ja augud, mida silmaga ei märka. Sellepärast ei libisegi ta klaasilt alla. Tokee sööb putukaid, hiiri, konni, endast väiksemaid sisalikke, salamandreid.

Tokeel on pea külgedel kõrvaaugud, seega kuuleb ta hästi. Tokee võib elada viieteistkümne aastaseks, saades ikka veel kolm kuni neli korda aastas poegi.
Nägime ka teist sisalikku, hiidruulikut, kes on tavaliselt 36 cm pikk. Too loom, keda meile näidati, oli aga tüki maad lühem, kuna tal olevat kord saba küljest ära tulnud. Õhtul oli saba alles, hommikul aga küljest ära. Mees läks fotoaparaati tooma, et sisalikku ja äratulnud saba pildistada, kuid sel ajal oli sisalik oma saba ära söönud. Peale seda polevat ta purgikonservi soovinud. Ta ei söönud 6 päeva, kuna kõht oli alles saba täis. Saba kasvatamine kestab 3-4 aastat.

Järgmisena nägime Mehhiko piimamadu. See oli kena punase – mustatriibuline roomaja. Piimamadu sööb sisalikke, teisi madusid, isegi mürgiseid madusid, ka noored lõgismaod sobivad talle toiduks. Kahte piimamadu koos ei peeta, kuna üks piimamadu võib teise ära süüa.

Toomas Pranstibel tutvustas ka ronimadu, kahe meetri pikkust liivakarva roninastikut. Ronimadu sööb väikseid linde, linnumune, sisalikke, hiiri, teisi madusid. Ronimadu elab 20-27 aastat vanaks.

Kõige põnevama välimusega oli hallikirju suur suitsuvaraan.
Varaan sööb isegi putukaid ja mitusada putukat järjest. Ta sööb ka linde, närilisi, madusid, isegi kolme eri liiki kobrasid. Kodus sööb varaan lihakonservi, värsket kala, hiiri. Kassi peale ta susistab. Toomas Pranstibel sai kord kassi pärast nii tugeva sabalöögi, et 2-3 päeva oli sabamuster käe peal.

Suitsuvaraan elab 20 aastat vanaks. Talle meeldib sukelduda ja ujuda soojas vees.
Lapsed said kõiki sisalikke ja madusid katsuda.
Toomas Pranstibel ütles, et kes soovib, võib 2-meetrise ronimao kätte võtta, keelt pole vaja karta, kui see vastu kätt läheb. Paljud lapsed tahtsid madu oma käes hoida. Isegi väiksemad lapsed julgesid madu pihku võtta, hoida seda kahe käega, kusjuures madu väänles ja keris end kokku ja lahti. Oli näha, et ta on lastega harjunud. Ka väike Hanna julges madu hoida. Laste näolt peegeldus rõõm ja imestus – ma julgengi madu käes hoida ja ta ei tee mulle midagi halba.

Lapsed said teada, et meie metsade madu, kena siksakmustriga rästik on ohtlik loom ja teda ei maksa puutuda. Peab lihtsalt olema tähelepanelik, et talle mitte peale astuda.


Ülle Tõnumaa,
Tallinna Komeedi lasteaia õpetaja
Vaata pilte

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

10 + 10 =
Please leave these two fields as-is: