Lasteaiakoht igale lapsele

8.novembril korraldas õiguskantsler Allar Jõks ümarlaua, et leida lahendusi probleemile, miks üle 22 000 lapse on ilma lasteaiakohata. Õiguskantsler Alla Jõks viitas Koolieelsete lasteasutuste seadusele, kus on kirjas, et igale lapsele on lasteaiakoht ette nähtud. Kohti aga ei jätku.

Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm juhtis tähelepanu sellele, et pooled omavalitsused ei täida neile pandud kohustusi. Kui vajadus on suur, tuleb igal vallal või linnal organiseerida igale lapsele lasteaiakoht, et tagada neile alusharidus ja hoid.

Eestis on tööhõive võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge ja parim päevahoiu süsteem, mis tugineb traditsioonidele ja heale praktikale. Laps peab viibima lasteaias teiste omaealiste seas, käima koos looduses, teatris.

Lasteaedade halduskulud ja abipersonali töötasu peaks tulema kohalikult omavalitsuselt, õpetajate palgad aga riigilt. Tuleb toetada eralasteaedu, pisikesi perelasteaedu, korraldada lastehoid, mängutubade süsteem, kasvõi mõneks tunniks. Lasteaias peaksid rühmad väiksemad olema.Tiina Üksvärav Maaomavalitsuste Liidust arvas, et alusharidus nõuab professionaalset lähenemist. Mitte kõigis omavalitsustes pole lasteaiakohtade saamisega probleeme. On omavalitsusi, kus on ressurss olemas. Mõnedes omavalitsustes on probleem tekkinud viimastel aastatel, näiteks Tallinna lähivaldades, kuna noored tahavad kodu rajada linna lähistele.

Miks lapsevanemad eelistavad lasteaeda? Lasteaed on süsteem, kus on nõuetele vastav ettevalmistus kooliks ja lastehoid.
Uute lasteaedade ehitamine ja renoveerimine võtab aega. Omavalitsus ei suuda riigi toetuseta midagi.

Kuidas mõjutaks vanemahüvitis lapsevanema käitumist? Vanem võiks lapsega 2-3 aastat kodus olla. Lastehoid ei taga tasemel alusharidust, seega ei kompenseeri ka lasteaiakoha puudumist.
Linnade Liidu esindaja Ille Allsaar pakkus välja lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamise – praegu on töötasu piirkonniti erinev. Hooned ja personal on oluline. Vahest suurendada üksikisiku tulumaksu? Väikest last pole vaja panna lasteaeda, kuna ta haigestub kergemini. Tuleks ehk anda hooldushüvitist neile, kes on lapsega kodus.
Haridus-ja Teadusministeeriumi üld-ja kutsehariduse asekantsler Janar Holm esitas küsimuse, kuidas koguda infot lasteaiakohtade vajaduse kohta. Holm soovitas teha pereuuringuid, kanda väikelapsed elanike registrisse. Ta lisas, et siiani puudus alternatiivne päevahoiu süsteem, nüüd aga pakutakse hoidu nii linnades kui maakohtades. Lastehoid tuleks korraldada vastavalt lapsevanema vajadusele. Vanemapalga maksmist võiks pikendada 3-nda eluaastani. Vanemad võiks kasutada alternatiivset päevahoidu, kus antakse ka alusharidust. Eelõpe võiks toimuda aasta enne kooli kodus või eelkoolis. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik juhataja ülesannetes Tarmo Kurves oli arvanusel, et seaduse tasemel luuakse võimalused omavalitsustele lastehoiu teenuse pakkumiseks. Ka puuetega laste vanemaid tuleb seejuures aidata. Selleks on vaja riigipoolset tuge. On tarvis leida tugiisik puudelapsele ja ka riigipoolne toetus.

Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo rääkis koostööst Lastekaitseliiduga. Infosüsteemi kaudu püütakse tutvustada uusi alternatiivseid võimalusi lastehoiuks. Omavalitsuste kaupa saab sisse kanda lasteaiakohtade olemasolu ja puudujäägi. Lastehoiuteenus peaks olema jagatud vajaduste kaudu, kui laps vajab hoidu või eelõpet. Samuti oli Paul-Erik Rummo arvamusel, et on absurdne olukord, kus kvalifitseeritud pedagoogid saavad eri piirkondades erinevat palka. Kooliõpetaja palk tuleb riigilt, lasteaiaõpetaja palk aga omavalitsuselt. Noored ei tule lasteaeda tööle, kuna lasteaiaõpetaja palk on liiga väike. Kui omavalitsus ei taga vanemale lasteaiakohta, saab viia seadusse, et omavalitsus maksab vanemale välja, et laps oleks hoitud. Riik peab toetama omavalitsusi, et saaks ehitada uusi lasteaedu, et jätkuks rohkem ruume ja need oleks heas olukorras. Alternatiivsete hoiuteenustega küll tegeldakse, kuid need ei asenda lasteaeda.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treiali sõnavõtust saime teada, et Riigikogus on teisel lugemisel lastehoiuteenus uue teenusena, mis loob lapsevanemale paremaid tingimusi toimetulekuks, kuid see ei sisalda alushariduse osa.
Erivajadusega lapse vanemale tuleks pearaha kinni maksta, et vanem saaks leida oma lapsele sobivaid lastehoiu võimalusi. Uus võimalus on asutada lastehoiu infosüsteem.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna ütle, et kui peame alushariduse edendamist nii tähtsaks, tuleb koostada ja käivitada riiklikud programmid. Kogu haridusseadustik vajab reformimist. Samuti oli ta arvamusel, et alusharidus algab juba sünnihetkest. Riigikogus tuleb arutlusele lasteaiaõpetajate palgaküsimus, see peab olema igas piirkonnas samal tasemel.

Janar Holm soovitas teha alushariduse kohustuslikuks. Seda toetas ka Olav Aarna.
Maret Maripuu küsis, mis vanusest alates mida me pakume lapsele. Omavalitsuse probleem on lasteaiakohtade puudus. Lasteaiateenuse pakkumine asendatakse lastehoiuga. See sobib neile lapsevanematele, kes ei käi kogu aeg tööl. Tuleks välja selgitada, mis vanuses mida lapsele pakkuda. Lastehoiuteenus ei tohiks saada alternatiiviks lasteaiale, see oleks lihtsalt üks võimalustest.

Eralasteaedade Liidust Merje Liiv ütles, et kõik õpetajad on ühtemoodi ja kõik nad peaks palka saama riigilt nii kooliõpetajad kui lasteaiaõpetajad. Lastegrupid peaks olema väiksemad, et laps lasteaiaga harjuks, muidu kannatab kvaliteet.
Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Silvija Mõttus ütles, rääkis kooliõpetajast, kes tuli lasteaeda tööle ja leidis, et lasteaias töötamine on palju raskem kui koolis.
Silvija Mõttus lisas, et lasteaiaõpetaja on õpetaja ja peaks riigilt palka saama, omavalitsuse raha võiks jääda lasteaiakohtade juurde muretsemiseks. Silvia Mõttus ütles:” Täna sain veendumuse, et lasteaed on haridusasutus.”

Õiguskantsler Allar Jõks ütles, et lasteaiaõpetaja on päris kindlasti õpetaja.
Lastehoigjate Kutseliidu esindaja oli arvamusel, et kui hoidjad on kõrgharidusega ja end edasi täiendavad, hakkavad nad kunagi pakkuma ka alusharidust.
Maret Maripuu seadis kahtluse alla lastehoiuteenuse pakkumise eeskirjadest lähtuva nõude, et kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja peaks veel eksameid tegema ja ümber õppima, kui tahab töötada lastehoidjana.

Õiguskantsler Allar Jõks tõstatas küsimuse, miks ei saa lasteaiaõpetajale palka maksta riigieelarvest.
Olav Aarna oli arvamusel, et oleks mõeldav, et lasteaiaõpetaja palk suureneb vähemalt aastal 2008, kui dokumendid Riigikogus lugemisele jõuavad.
Kokkuvõtteks tänas Allar Jõks kõiki ümarlaual osalejaid ja lisas, et alternatiivseid meetmeid tuleb õiguslikult reguleerida. Alternatiivsed meetmed on täiendavad, mitte asendajad. Alushariduse rahastamine tuleb viia uuele alusele, võrdsustada lastaiaõpetajate palgad. On vaja täiendada infosüsteemi, et oleks teada nii võimalused kui vajadused. Samuti ei saa tähelepanuta jätta erivajadusega lapsi. Allar Jõks palus kõigil ümarlaual osalejatel kuu aja pärast saata ära täiendavad ettepanekud lasteaiakohtade tagamiseks.

Ülle Tõnumaa