Teatriaasta on peagi lõppemas. 30. novembril toimus Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledþis konverents „Teater ja mäng“. Konverentsile olid kutsutud ja oodatud lasteaia ja teatriga seotud inimesed: Lääne-Viru alushariduse emakeele ja matemaatika ainesektsiooni kuuluvad õpetajad, Rakvere teatri näitlejad, kolledþi tudengid ja teised huvilised. Majja sisenedes hakkasid silma kostümeeritud tudengid, tõetruud rekvisiidid ning teatrikardinad uste kohal.
Teatriteemalise konverentsi idee tekkis kevadel, mil üliõpilased olid lasteaedades eelpraktika ringkäigul. Ilmnes, et seoses teatriaastaga on lasteaedadeski erilist tähelepanu pööratud lavastusmängudele, mis vastavalt kajastus ka õppekavades. Rakvere kolledþi ning ainesektsiooni koostöös korraldatud konverentsil käsitleti peamiselt teatrimängu ja lavastusmängu erinevaid võimalusi lasteaias. Oma avasõnas nentis TLÜ Rakvere kolledþi direktor Kalle Karron rõõmsalt, et viimati mängis ta eelmisel õhtul oma lapsega.
Konverentsi sissejuhatuseks mõlgutas Rakvere teatri näitleja Toomas Suuman mõtteid teatri ja mängu teemal. Ta täheldas, et mäng pole ainult laste pärusmaa, ka täiskasvanud mängivad, ilma, et seda tunnistaksid. Levinud on ütlus „Elu on üks suur mäng“. Mis on teater? Teatris rollide täitmine pole mäng, kuna iga sõna ja liigutus on eelnevalt täpselt paika pandud. Aga ometi me ütleme, et näitleja mängis hästi.
Mare Vassiljev, kolledþi õpetajakoolituse osakonna juhataja ja konverentsi eestvedaja, rääkis, mida on arvanud teatrist ja mängust tuntud arengupsühholoogid Erik Erikson ja Sigmund Freud; kirjanik ja teatrilavastaja Mati Unt; kirjanikud-luuletajad Jaan Kaplinski ja Hando Runnel ning TLÜ eelkoolipedagoogika õppetooli dotsent Aino Saar- Ugaste.
Samal päeval möödus ka 100 aastat Eesti eelkoolipedagoogika edendaja Meeta Terri (1906- 1993) sünnist, kelle pedagoogilised tõekspidamised on aktsepteeritavad ja aktuaalsed ka tänapäeval. Meeta Terri oli ka 1971. aastal esmakordselt välja antud „Karu aabitsa” üks kolmest autorist (Heljo Mänd, Helle Raigna). „Karu aabitsa” põhjal lugema ja kirjutama õpetamise väljatöötatud metoodika on olnud suureks abiks lasteaiaõpetajatele laste õpetamisel. Kuna Meeta Terri oli ka mängulise õpetamise idee edasikandja, siis sobitus see tähtpäev ka konverentsi temaatikaga.
Rakvere lasteaia „Triin“ juhataja Diana Kuntor rääkis teatriaasta tegemistest. Neil oli teatriaasta projekt. Kollektiivi töörühmaga kirjutatud projekt leidis toetajaid ja sponsoreid. Lastel oli võimalus minna tutvuma Rakvere teatrimaja ja sealse lavataguse eluga. Vabalt valitud ajal esitab iga rühm oma lavastuse kogu lasteaia majarahvale. Konverentsi üllatusena olid kohal Naksitrallide rühma lapsed, kes esitasid kohalolijatele oma rühmanimelise lavastuse. Samas polnud valik juhuslik, kuna Rakvere teatri näitlejad Toomas Suuman ja Volli Käro on ise Naksitrallidena laval esinenud ja Naksitrallide lavastus oli teatriaasta kummarduseks Rakvere teatrile.
Staaþikas lasteaiaõpetaja Agne Rannaääre Tallinna Liivaku lasteaiast jagas oma kogemusi draamapedagoogika võtete kasutamise võimalustest esinemisjulguse ja eneseväljenduse oskuse kujundamisel. Abiks lapsele rolli sisse elamisel on erinevate meeli arendavate mängude, tunnetus- ja suhtlemismängude mängimine ning muidugi loovuse arendamine. Agne usub, et kujutlusel põhinev loov tegevus aitab lapsel eluga paremini toime tulla ja iseendaga rahul olla.
Artikli autor tugines oma ettekandes „Muinasjutu lavastamise ettevalmistus“ eelmisel aastal Sõmeru lasteaias „Pääsusilm“ kolmeaastaste lastega läbiviidud dramatiseeringule. Ettekanne kajastas, millised töö etapid läbitakse enne lavastuse etendamist. Läbi oskusliku juhendamise muutuvad lapsed pingevabaks ja julgeks, omandavad vajalikud oskused ja enesekindluse. Esitaja loodab, et ettekandest on kasu ka õppivatel tudengitel.
Kadrina lasteaed „Sipsik“ oli välja kuulutatud oma teatriaasta festivali. Maia Mägi, „Sipsiku” lasteaia metoodik, tutvustas, kuidas vanapaberist lihtsalt ja odavalt võimalikult loomulikke dekoratsioone meisterdada – pisiesemetest mööblini. Dekoratsioonide valmistamise protsess on lapsele üheks osaks näitemängust. Koos valmistatud kuninglik troon, rokokoostiilis uhke iste, palee sambad ning puud-põõsad kaunistasid kolledþi koridore. Aknalaudadele oli välja pandud mitmesuguseid maske ja muid rekvisiite.
Kõik eelkõnelejad olid seotud lasteaiaga.
Rain Mikser, Tartu Ülikooli haridusteaduskonnast, on juhendanud kooliteatrit Kadrina Keskkoolis, keskendudes seal eriti poistele. Kui lasteaias ja algkoolis osalevad poisid teatritegemises tüdrukutega enam- vähem võrdselt, siis põhi- ja keskkoolis on poiste lavale meelitamine õpetajale sageli tõsine probleem. Lühiloeng ja film demonstreerisid mõningaid võimalusi, kuidas teha kooliteater poistele atraktiivsemaks ning selle abil aidata neil omandada teadmisi paljudes erinevates õppeainetes. Rain Mikser soovitus lasteaiaõpetajatele: „Vaadake ja jälgige lapsi, märgake, mida ta hästi oskab ning laske tal rollis neid oskusi välja tuua.” Kui laps saab teha, mida ta hästi oskab, siis kaob hirm esinemise ees kiiremini.
Kolledþipoolsed konverentsi korraldajad Kadri Koha ja Mare Vassiljev tunnevad rõõmu, et idee teostus. „Konverents oli heaks võimaluseks jagada mõtteid ja ideid. Sellega tahtsime tunnustada neid töökaid ja loomingulisi inimesi, kes lasteaias oma igapäevast tööd teevad. Ning näidata üliõpilastele piltlikult. Kuidas ühte lavastusmängu ette valmistada.” Lisaks lasteaia tegemistele oli põnev kuulata kooliteatrist.
Aili Teedla, Rakvere Gümnaasiumi teatriansambli juhendaja ja Maia Mägi põnevad praktilised töötoad olid päeva lõpus avatud huvilistele, kes soovisid ise teatrit ja mängu praktiseerida või näha.
Töötoad olid nii üliõpilastele kui lasteaiaõpetajatele oma praktiliste harjutuste ja ideede poolest põnevad ja õpetlikud. Üliõpilaste lemmikuteks kujunesid siiski esinenud lapsed.
Autoril on hea meel konverentsil osalemise üle, sest „teater on kui elu ja elu on kui teater“.
Vaata pilte
Katrin Koppel,
Sõmeru Pääsusilma lasteaia õpetaja