Oktoobris toimus Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppekseskuses kursus “Poiste õpetamine ja kasvatamine lasteaias”.
Kursustel käies kuuled ikka palju uut ja huvitavat, tihti aga saab meelde tuletada ja kuulata mõnda vana ammutuntud tõde.
Meie Mikud- Mannid rühmas on aastate viisi olnud suur poiste ülekaal. Mulle jäi kõrvu koolitusjuhi Virve Kinkari suuläbi öeldud Soome teadlase arvamus, et poisid kohe peavad saama püssiga mängida ja kedagi sihtides ei mõtlegi nad midagi halba. Minu arusaamade järgi see igapäevane militaarsus üksteise austamist ei toeta. Sellest hoolimata otsustasin anda oma “mikkudele” 
võimalus ühel päeval olla hirmus, karjuda, toppida vöövahe täis püstoleid ja mõõku, tormata ringi ja tunda ennast vägevana.
Nõnda siis leidsime, et üsna kohane on meil olla ühel päeval mereröövel. Uurisime raamatuid, saagisime, värvisime ja lakkisime mõõku, õppisime muusikaõpetaja abiga laulu ja laulumängu. Süvendasime vana akvaariumimetoodika pilti kasutades numbrikirja oskust, et suuta salakirja ära mõistatada. Kehapilli kasutades õppisime selgeks võlusõnad ning muidugi pidime omandama paar väljendit saksa ja inglise keeles, sest mereröövlid on keeleoskajad. Määrasime kindlaks mereröövlite reeglid ja panime üles näituse.
Meie kuuest väikesest tüdrukust said kaunid mereröövlite õed, kes küll päeva jooksul ära rööviti ning 
keda siis mereröövlid käisid Saksamaal ja Inglismaal päästmas. Muidugi kutsusime oma mänguga liituma ka teisi rühmi ja ei unustanud neid ka siis, kui poisid leidsid viimaks aarete kasti. Hommikuse mürgli lõpetas päevakohane muinasjutt..
Õhtul vanematega vesteldes tuli välja, et seda päeva oli hirmsasti oodatud ka tüdrukute seas ja meie laulu oli väikesele õekesele unelauluks laulnud poiss, kellele esinemine ja laul muidu raske on.
Kodudes oli tehtud päevi eeltööd, et riietus ikka “õige “ ja relvaarsenal piisav oleks. Ja muidugi ei tahtnud poisid kojuminekuga leppida, sest päev oli kuidagi liiga kiiresti otsa saanud, sellest hoolimata, et õhtul pidid nad vastavalt oma oskusele paberile kirja panema kõik märksõnad, mis neile mereröövli elust meelde jäid. Ikka ja jälle küsiti millal me jälle sellise päeva teeme või millise teise mängu ette võtame. Ja küllap võtame, sest lustisin minagi.
Siinkohal ka meie mereröövlite laul, millele muusikaõpetaja Aime Reier viisi tegi. Laulusõnad kirjutasin ise, sest vaatamata sellele, et mänguasjapoest oli mitmele poisile ka “rummipudel” ostetud, ei saanud ju meetripikkuste mereröövlitega “hõissa ja pudel rummi…” laulda. Oma laul ikka parem ja suupärasem.
Merede hirm
Olen merede hirm, röövel piraat
laevatäis kulda on taas minu saak!
Tumedad purjed, tugevad purjed heiskame,
tormisel merel, soolasel merel seilame!
Teadmata kohast, nimeta kohast ilmume,
tugevad mehed, kartmatud mehed oleme!
Olen merede hirm, röövel piraat,
Merede keskel mul aarete saar!
Püssidki puusal mõõgadki puusal kõlguvad,
vägevalt röövlid, osavalt röövlid võitlevad.
Silmadel rätid, lokkidel rätid sätitud,
tätokas musklil, pirakal musklil täksitud.!
Olen merede hirm, röövel-piraat,
Sadamas kuskil mind ootab mamaan!
Mari Karilaid
Viiratsi Lasteaia vanemõpetaja