Tallinna Pedagoogilise Seminari alushariduse ja täiendõppe osakond on korraldanud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse ja Eesti Lasteaednike Liiduga juba 7 üleriigilist alushariduse konverentsi. Nende konverentside eesmärgiks on olnud teadvustada lasteaednikke eesti alushariduse olulistest sõlmpunktidest, andes võimalust esineda ja jagada oma kogemusi õpetajal-uurijal ning andekatel praktikutel. Alati on esinejate hulgas ka tuntud pedagoogikateadlasi nii Eestist kui välismaalt.
12.oktoobril 2006 toimus siis juba VII alushariduse konverents, mille teemaks oli LASTEAIAÕPETAJA ROLL: TRADITSIOONID, UUENDUSED, SUUNDUMUSED.
Et sel sügisel saab Tallinna Pedagoogiline Seminar 70 aastaseks oli 7. alushariduse konverentsi esinejad kõik seotud TPS-ga. Põhiettekandjate seas olid meie Soome partnerülikoolide õppejõud Eeva Hujala Tampere 
Ülikoolist ja Jarmo Kinos Turu Ülikoolist. Konverentsi esimeses pooles esinesid meie kooli õppejõud ja üliõpilased. Päeva teises pooles, töötubades, tutvustasid oma tööd nii kooli õppejõud kui ka täiendkoolituse lektorid, kes enamus on meie kooli lõpetanud ja töötavad meie praktika-lasteaedades (Tabasalu lasteaed Tibutare, Tallinna Kadaka, Mahtra, Vesiroosi ja 5. Lasteaed)
Kuna konverents oli seotud TPS juubeliga, siis olid ka põhilised korraldajad Tallinna Pedagoogilisest Seminarist. Väga hea abiline ja toetaja konverentsi ettevalmistamisel ja korraldamisel oli Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse esinaine Marga Napp. Konverentsi juhtis moderaatorina Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Heda Kala. Oma panuse konverentsi ettevalmistamisel ja eduka kulgemise tagamisel andsid nii osakonna õppejõud kui ka koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilased.
Konverentsi avas TPS alushariduse ja täiendõppe osakonna juhataja Sirje Almann. Konverentsist osavõtjaid oli tulnud tervitama ka Eesti Vabariigi haridus- ja 
teadusminister Mailis Reps. Haridusministritest on osalenud alushariduse konverentsidel ka Tõnis Lukas. Külalistena osalesid konverentsil Läti Haridus- ja teadusministeeriumi alusariduse spetsialistid Baiba Jurisone ja Jautrite Glaudina.
Avaettekande tegi professor Eeva Hujala Tampere Ülikoolist, kes andis ülevaate eesti ja soome lasteaedade kasvatuspartnerluse uurimusest, kus tuli välja, et eesti lasteaednikele on põhiliseks väljakutseks perede erinevuste mõistmine.
Turu ülikooli dotsent Jarmo Kinos rõhutas oma ettekandes seda, kui oluline on eelkoolipedagoogikas akadeemiline külg, et ei tohi piirduda lihtsalt laste hoiuga ja neile laheda olemise pakkumisega, vaid tuleb meeles pidada lapse õigust õppida.
TPS õppejõud Maarika Pukk esitas oma loengu koostöös I kursuse üliõpilastega näidates, et koolis peaks üliõpilane olema peategija, nagu laps peaks saama olla oma elus peategija.
TPS dotsent Inna Järva rääkis narratiivsest uurimusest, selle võimalustest ja probleemidest, ilmestades ettekannet näidetega oma juhendatud üliõpilaste töödest.
Üheks uueks suundumuseks pedagoogikas on õuesõpe, mille senist kogemust ja tulevikuperspektiive analüüsis oma ettekandes Gerta Sooserv.
Inglise keele õppejõud Vilja Lige toonitas üliõpilaste keeleõppe motiveerimise vajalikkust.
TPS üliõpilane Vivian Teral, kes ise on muusikaliselt andekas, analüüsis oma ettekandes muusikaõpetuse tähtsust lapse arengu toetajana.
TPS vilistlane Annika Allese oli uurinud lasteaiaõpetajaks õppijate visiooni tulevasest erialast. Üliõpilased rõhutasid lasteaiaõpetaja loovust, suhtlemisoskust, planeerimisoskust, eeskuju ja pidevat enesetäiendamist, et olla hea õpetaja.
TPS vilistlane ja õppejõud Heli Mäesepp jätkas oma laste huumoriteemalist uurimist Tallinna Ülikooli magistriõppes, mida ta ka konverentsikuulajatele tutvustas.
Päeva teine pool möödus töötubades. Kõige enam soovijaid oli koolivalmiduse ja õuesõppe töötuppa.
Koolivalmiduse töötoas tutvustasid oma tööd TLÜ dotsent ja TPS õppejõud Anne Uusen ning õpetajad-praktikud Tiina Kauk (matemaatika) ja Marika Kuusmann (lugemismängud). Eriti positiivse tagasiside sai Marika Kuusmann oma laste valmistatud lugemismängude eest.
Õuesõppe töötoa sisustasid Tartumaa Puhja lasteaia Pääsusilm õpetajad, kes omavad sellel alal juba pikka kogemust. Neil oli kaasas väga palju näitmaterjali.
Draamaõppe töötoas nägid õpetajad kahte lähenemisviisi lastega lavastusmängude mängimiseks. TPS õppejõud Marje Loorits andis head nõu, kuidas ilukirjanduslikku teksti dramatiseerida. Praktikud Helin Laimets ja Marju Kuusmaa aga näitasid, kuidas kõike (alates teksti loomisest kuni igapäevases elus etenduse andmiseni) on võimalik lastel endil välja mõelda ja teha.
Teise töötubade bloki moodustasid kunsti töötoad. Väikelapse loovuse töötoas tegid osalised MTÜ Loovustuba õpetaja Christina Lääne juhendamisel praktiliselt läbi, kuidas materjalidega mängides laps õpib ja loob.
Põnevaid töid tehti tegevuskunsti töötoas, kus olid eestvedajateks Kaja Cimolonskas, Vivika Linnasmäe ja Heli Mäesepp.
Kunstiõpetuse töötoas analüüsis lasteaiaõpetajate suhtumist kunstiõpetusse TPS vilistlane ja TLÜ magistrant Ene-Ly Lehtmaa, kes kavatseb teemat edasi uurida oma magistriõppes. Praktiliselt tegid kõik kunstiõpetaja Ave Peebo eestvedamisel läbi mängulisi elemente, mida kunstitegevustes kasutada.
Kõigis töötubades olid perenaiste poolt üles pandud vastavateemalised näitused. Suurem näitus oli üleval aulas, mille oma laste töödest kujundasid Tallinna Vesiroosi lasteaia õpetajad.
Õpetajakoolituse juurde kuulub nüüd õpetaja kutseaasta, milles osalevad eelmisest aastast alates ka lasteaiaõpetajad. Kutseaasta tugiprogrammi juhendajad-õppejõud Ingrid Veskiväli ja Gerta Sooserv olid koostanud teemakohase näituse, mille juures oli pidevalt uudistajaid.
Kooli muuseumitöötaja Õie Haavik oli koostanud näituse eesti eelkoolipedagoogika ühe eredadama isiku ja TPS kunagise õpetaja Meta Terri 100-nda sünniaastapäevaks.
Konverentsil esines ka Aasta ema 2003 Merike Kull, kes töötab Palamuse muusikaõpetajana. Ta rõhutas oma sõnavõtus pere tähtsust ja koostöö vajadust õpetajatega laste kasvatamisel.
Konverentsi lõpetasid meeleoluka kontserdiga Maire Eliste laulustuudio suured ja väiksed lauljad.
Konverentsil oli 240 osalejat. Osalejad andsid oma tagasisides konverentsile positiivse hinnangu. Eriti toodi esile dotsent Jarmo Kinose, dotsent Inna Järva, õppejõudude Marika Pukk`i ja Heli Mäesepa ettekannete sisukust ja esitust. Kõik töötoad leidsid positiivselt äramärkimist. Meeldis Aasta ema 2003 Merike Kulli esinemine.
Positiivsena märgiti ära head vastuvõttu, õppejõudude ja kolleegidega taaskohtumise rõõmu, konverentsi mapi sisukust.
Korduvalt leidis positiivset äramärkimist minister M. Repsi osaluse tähendus ja seisukohavõtt alushariduse küsimustes.
Hingele jäi kripeldama, et alati jääb aega puudu. Sooviti osaleda enam kui ühes töötoas. Sooviti ka rohkem jaotusmaterjale mängudest jt. töötubade materjalidest.
Neid soove saame kindlasti ka edaspidi arvestada. Järgmine konverents kahe aasta pärast otsustati korraldada Tartus. Et alushariduse konverentsi on võimalik ka väljaspool Tallinna väga edukalt teha, näitas eelmine, VI alushariduse konverents, mis toimus Pärnus.
Jõudu tartlastele järgimise konverentsi korraldamisel. Tallinna Pedagoogilise Seminar on alati valmis toetama konverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Maaja Mänd
TPS alushariduse ja täiendõppe osakonna vanemmetoodik