Südameliit soovitab liikumist

Eesti Südameliit sai 10-aastaseks. Juubeliaastal toimus Rahvusraamatukogus Soome Instituudi ja Eesti Südameliidu korraldatud seminar “Liikumisrõõm”.

Soome Instituudi direktor Jaana Vasama ütles oma sissejuhatavas sõnavõtus: “Selleks, et laps mäest laskumisest rõõmu tunneks, peab ta mitu korda üles ronima.” Iga laps peaks liikumisest rõõmu tundma, ükskõik, kas ta on ülekaaluline või sale, liikumistund ei tohiks kunagi lapsele vastik olla. Pole vaja end teistega võrrelda, vaid tunda rõõmu liikumisest.
Kõige tähtsam on argiliikumine. Kahjuks viiakse lapsed tihti autodega spordisaali ette, ka vanemad sõidavad trenni autoga. Liikumine võib olla suur nauding või piin.Nii soome kui eesti lapsed peavad saama tunda liikumisrõõmu.


Eesti Südameliidu esindaja Maarit Vaikmaa tänas sõpru Soome Südameliidust ja lisas, et tänu sõbralike soomlaste abile avanesid ka meie silmad sellele, mis on südame tervishoiuga Eestis vajaka. Tervislik toitumine ja liikumine on nii olulised. Peame sellest rohkem rääkima ja lastele head eeskuju andma. Õpetajad saavad selleks palju ära teha, kuna lapsed järgivad kõiges täiskasvanu eeskuju.

Madis Lepajõe Haridus-ja teaduministeeriumist juhtis tähelepanu sellele, et viimastel aastatel oleme tegelnud pigem haiguste leevendamise kui ärahoidmisega. Tähtis on, et tervislikud eluviisid kestaksid kogu elu. Liikumise ja aktiivse tegevuse kaudu toimib elukestev tervisetreening.
Kooli õppekava peab rohkem toetama laste liikumisvajadust. Hea kehalise kasvatuse õpetaja suudab tunni lastele meeldivaks teha. Esimeses kooliastmes on tantsuline liikumine ja sport väga olulised. Esimestes klassides on edaspidi kolm kehalise kasvatuse tundi. Üldhariduse osas tuleb veelgi muutusi.
Kehalise kasvatuse tunni eesmärk on äratada huvi liikumise ja spordi vastu. Üleriigilise ainenõukogu töö on suure tähtsusega – tuleb täiendada kooli materiaalset baasi ja toetada paikkondlikke traditsioone. Peab välja selgitama, millest õpilased huvituvad ja mille jaoks koolil võimalusi jagub.
Tähtis on ka kooli ja kodu koostöö, lapsevanemate abi. Harida tuleb ka lapsevanemaid, nemad kujundavad keskkonna, milles laps elab.
Tuleb toetada laste huviharidust, kuna sobiva valiku puhul on ka lapse enesetunne väga hea. Kui laps huvikooli ei saa, siis sport on ikkagi kõigile kättesaadav. Lapsevanemad valivad hea mainega kooli ja viivad lapsi kohale autodega, siin jääb ära jalgsi kõndimine värskes õhus, kogu vaba aeg kulutatakse ära liiklusummikus, mis on pealegi veel närvesööv.
Nüüdsel ajal moodustatakse palju vabaühendusi, et üksteist toetada ja abistada. MTÜ-d osutavad mitmetele probleemidele ühiskondlikus elus.

Jaana Vasama rääkis oma teistkordses sõnavõtus, et kirjutas väitekirja teemal ”Eesti laste identiteet ja minapilt”
Mina-pilt on see, kuidas laps end tunneb. Lapsel on reaalne ettekujutus endast, kuid ka ideaal – milline on mu keha, motoorsed oskused, suhted teistega – see on tervik.
Kui laps läheb kooli, on tema mina-pilt positiivne. Koolis minapilt teiseneb: laps võrdleb end teistega – kes on parim jooksja, käsitöötegija jne. Esialgu see ei häiri last, kuna ta arvab, et ta jõuab teistele järele, tuleb enda nõrkade külgedega toime.
Eneseväärikustunne ja mina-pilt käivad käsikäes. Iga laps vajab tunnustust. Kõik lapsed ootavad, et keegi märkaks, milles tema tugev on. Lapse jaoks ei ole koolis tähtis õppekava vaid see, mis iga päev argielus toimub.
Esimese ja teises klassis pole vaja lastele panna numbrilisi hindeid, kuigi lapsed ise ikka võrdlevad end teistega.
Soome koolides lähevad lapsed vahetunniks õue, Eestis on lapsed päev läbi koolimajas. Kui laps õues jookseb, mängib, tegutseb, saab aju hapnikku ja lapsed jaksavad jälle õppida.
Soomes on käivitatud projekt Liikumisseiklus. Kuidas lapsi liikuma saada?
80% koolilastest osaleb projektis. Laps saab koolist kaardi, kuhu märgib iga päev kõik oma liikumised. Sinna hulka kuuluvad sporditunnid, vahetunnid jne.10-15 min. liikumist annab ühe punkti. Klassis on 20 õpilast. Kui klass on kogunud piisavalt punkte, saab ta auhinnaks preemiareisi.
Soomes lapsed liiguvad suure rõõmuga. Seejuures ei võrrelda, milline klass on parim, lapsed ise ka ei võrdle.
Kooli minnes on lapse tunne positiivne. Teises ja kolmandas klassis laste enesehinnang langeb. Nii on ka Eesti lastega. Laps näeb, et teised on spordis temast paremad. Õpetajad ja lapsevanemad peaksid välja selgitama, millisel spordialal on laps parim, milline ala lapsele sobib. Siin on oluline lapsevanema eeskuju. Lapsed näevad, kas nende vanemad teevad sporti.
Soome Kaisaniemi kool on ainuke kool, kus õppekavas on moderntants. Moderntants algab kolmandast klassist.
Eriti tähtis on poiste roll tantsimises. Paar poissi tuli Kaisanemi ka teisest koolist, kus kiusati, sest poiss tantsib. Kui poiss tegeleb alaga, mis kaaslaste meelest pole mehine, võibki probleem tekkida.
Jaana Vasama rääkis, et nende koolis poisid tantsivad. Külalised panid seda väga imeks. Poistel oli tahtmine sees. Teised aktsepteerisid seda. Poistel polnud küll erilist annet, kuid tahe oli ja vanematele meeldis see väga.
Soomes on kaks sporditundi nädalas, Kaisaniemis aga neli, üks sportimiseks, kolm tantsimiseks.
Nii Soomes kui Eestis on veel pikk tee ära käia, et leida igale lapsele sobiv spordiala. Iga laps saab ju aru, kui ta pole nii hea kui tahaks, samas vajab ta väga kooli ja kodu tunnustust.

Professor Markko Ojaneni arvates kaasneb sportimisega tervis ja füüsiline heaolu. Sportimine kasvatab moraali, vastutust, aktiivsust. Kasvab armastus liikumise vastu. Areneb ka õiglustunne. Liikudes tunneb laps end turvaliselt, tal on mõnus olla. Aktiivse spordiga tegelemisel ilmnevad ka tulemused, laps on oma spordialast innustunud. Sellele lisandub heaolu ja tasakaal, mis tuleneb värskes õhus ja looduses liikumisest.

Tor Jungman rääkis, et on kogu elu sportinud ja aastaid ka võistlussporti teinud. Tema parim kogemus oli see, kui sai koos Eesti Suusaliiduga olla Alberwillis olümpiamängudel.
Tor Jungman naudib koos vanade sõpradega sportimist ja ka lapselapsega hullates tunneb ta suurt rõõmu liikumisest.
Tor Jungman rääkis, et teda pandi Soome Riiklikku Spordiliitu tööle. Seejärel ka Soome Jäähokiliitu juhtima ja siis ka spordikooli juhtima. Noorena otsis ta ellu põnevust ja parim võimalus oli sportimine.
Tänapäeval on palju põnevuse otsimise võimalusi ja tihti kahjuks vaid arvuti ees.
Seda põnevust naudivad nii lapsed kui täiskasvanud ilma püsti tõusmata. Tagajärjeks on Soomes suur ülekaal nii täiskasvanutel kui lastel, mis mõjub halvasti tervisele. Ülekaalu vastu on palju kaubanduslikke pakkumisi ja dieete, kuid need ei aita. Põhjus on lihtne – kui inimene saab nii palju energiat söögiga, ei saa seda ülekaalu alla. Lapsed sõidutatakse kooli ja trenni autoga. Vanasti käidi jalgsi, sõideti jalgrattaga. Hoolimata sellest, et on korraldatud võimalused liikumiseks ja jõusaal on olemas, langeb nii inimeste füüsiline aktiivsus kui ka vorm. See on selgunud Soome armee testide kaudu – miski ei korva argielu passiivsust.
Tor Jungmani soovitab: kõnni, kui saad. Ära sõida autoga. Vali trepp, mitte lift. Kõiges selles saavad õpetajad ja lapsevanemad eeskujuks olla, sest eeskujul jõud on suur.
Tor Jungman meenutas, kuidas tema mõtlemine muutus ja ta armus pallimängudesse, kuna vanem vend oli suureks eeskujuks. Ka isa tuli vaatama, kuidas mäng lõpeb, oli väravavahiks. Ema pesi tema porised riided ära ega tõrelenud seejuures.
Laps on loodud liikuma. Mõni lapsevanem ei talu müra ja lärmi, mis aktiivse sportimisega kaasneb. Talle sobiks paremini, kui laps oleks nagu sipelgas või mesilane, vaikne ja vaga.
Tor Jungman rääkis, et noorena oli tähtis olla edukas ja saada medaleid. Kui ta treenis palju, aga polnud esindusvõistkonnas, ei pidanud ümbruskond ka teda eriliseks. Kui ta aga hakkas edukat sportlasekarjääri lõpetama, peeti teda tippsportlaseks ja eriliseks inimeseks.
Soome riigi heaolu ei sõltu sellest, kas medaleid on üks või kümme, küll aga võidab Soome riik, kui lapsed on sportlikud.
Põhirõhk Soomes on pandud terviseliikumisele. See ei tähenda, et võistlussport oleks vähem oluline, kuid see ei tohiks olla peamine.
Tor Jungman oli oma laste jalgpallitreeneriks, poistel oli igal nädalal 3-5 korda võistlused või mängud. Laste vorm oli hea, sest argiliikumine oli väga aktiivne.
Tähtis on ka toit, energia, mida saame. Tor Jungmani häirib, et tihti on liikumisürituste sponsoriks rämpstoidu firmad, kuid suits, alkohol ja rämpstoit ei sobi spordiga kuidagi kokku.
Tor Jungmanil on hea meel, et Soome Südameliit on saanud teha koostööd Eesti Südameliiduga ja andnud teatepulga, mille nemad said Ameerikast, Eestile edasi.

Soome Südameliit on maailmas teine ja Euroopas esimene omalaane – see asutati 1955.aastal.
Vähene liikumine, suitsetamine, soolane ja rasvane toit põhjustab tihti südamehaigusi.
Siin on taas oluline eeskuju, mida me oma lastele anname.
Soomes käivitati Põhja-Karjala projekt –tubakavaba Karjala, mis kestis aastaid. Au sisse tõsteti terviseliikumine. Käivitati ka vererõhu programm, kuna kõrge vererõhk on ka tihti insuldi ja infarkti põhjus. Tänu sellele on Soomes tööealiste meeste suremus 80% vähenenud. Taevas pole küll pilvitu – 1999.a. oli 17% poistest ja 10% tüdrukutel ülekaal ja see kasvab ikka. Selleks vastu on Soomes käivitatud terviseprojekt, perekeskne nõustamine.
Tähtis on, et laps kooliajal saaks iga päev sooja, tervislikku toitu. Ka terviseõpetuses tuleb propageerida tervislikku toitu, tervislikke eluviise. See peab algama kodust ja jätkuma koolis.
Kui väheliikuvad lapsed ja täiskasvanud muutuksid keskmiselt aktiivseteks, väheneksid ka südamehaigused.

Marja Turjanmaa, liikumisõpetaja Espoost, rääkis kuulajatele, et on juba paar aastat pensionil, kuid ikka tegeleb tantsulise liikumisega.
Espoo koolis on mitmed liikumisprojektid. Kehalise kasvatuse tunnid on neil väga populaarsed, ka nende laste seas, kes ise vähe liiguvad.
Õpilased on öelnud, et kõige tähtsam on selle juures sotsiaalne külg, suhtlemine, mängud, liikumine.
Kedagi ei narrita, vaid toetatakse üksteist. Tähtsaks peetakse kehalise kasvatuse tundi ka seepärast, et seal tegutsetakse, mis on vastukaaluks teoreetilistele harjutustele.
Õpilaste seas tehti ka teste, millest ilmnes, et mõned poisid ja mõned tüdrukud ei tahtnud eriti kehalise kasvatuse tunnis käia. Tüdrukutele ei meeldinud võimlemisõpetaja, ei meeldinud, et tund oli kohustuslik ja ka võistlused ei meeldinud.
Poisid vastasid, et ei meeldi võimalus vigastada saada, higistamine ja ka ebaõnnestumine. Selleks, et poiss ei tajuks ebaõnnestumist, tuleb talle leida sobiv spordiala, milles ta on tugev ja saab tunda eduelamust.
Espoos on õpilaste seas soositud vanatantsukursus, tihti võib näha saalitäit noori vanatantsu õppimas.
Koolis on mitmeid projekte, näiteks “Konkreetse aasta tants” – õpilased võivad ise korraldada tantsuvõistluse omaloodud tantsuga. See on väga populaarne.
Korraldatakse ka Power-Mower Päevi, kus osaleb 6000-8000 noort. Osalemine on tasuline ja seda korraldab Kooliliikumise Liit.
Oli ka projekt Rolling Bowes- tugevad luud, kus oli ühendatud aktiivne liikumine ja õige toitumine. Tuli ette, et mõned tüdrukud ei joonud äkki enam piima, kellel selleks põhjust polnudki. Rolling Bowes projekti abil püüti koos noortega lahendusi leida. Muutusi on juba toimunud.
Soomlaste hulgas on väga au sees kepikõnd. Noored tüdrukud ütlesid algul, et see on dementsete vanurite suusatamine. Hiljem mõistsid, et luud saavad tugevaks ja saab ka hea enesetunde.
Algklasside õpilased osalesid veel Unisefi kõndimises. Lapsed leidsid ise sponsori. Sponsor maksis 10 senti või ka rohkem ühe kilomeetri läbimise eest.
Koolis on ka Ooperiprojekt. Lavastati ooper ja kanti Rahvusooperis ette.
Oli ka projekt koostöös Tartu kooliõpiastega – Olümpiaakadeemia – mängulised olümpiamängud lastele, kus olid naljakad spordialad liikumiseks ja lustimiseks. Näiteks koerarakendi võidusõit – kaks poissi olid koerad ja vedasid tekil istuvat tüdrukut mööda saali järele.
Oulus oli 2005.a.Staadionipidu – liikumine nagu tantsupeol. Suur hulk lapsi korraga moodustas huvitavaid mustreid. Algkooliõpilastel olid harjutused siniste vihmvarjudega, kusjuures pooled esinejad olid poisid Espoo koolist. Poisid ise nii väga tahtsid osaleda. Etendusel oli nii suur menu, et seda esitati kaks korda. Põhikooli teemaks oli vikerkaar – seda tehti lintidega. Oli väga nauditav vaatepilt.

Rita Rumm Sikupilli koolist lisas, et kõik esinejad on rääkinud, kui tähtis on täiskasvanu eeskuju ja me unustame selle tihti ära. Eesti ühiskond on väga noor, väärtushinnangud on paigast ära. Tähtis on maja, hea auto, reisid. Unustame ära, et kui me ise ja meie lapsed pole terved, ei saagi me seda nautida.
54% – l Eesti lastest on tervisehäired. Tuleb lapsi kiita, jälgida nende tegevust, eriti liikumist, saata koolis lapsed vahetunniks õue, kui on võimalik. Koolidesse tuleks peotants valikainena sisse tuua. Nii koolis kui lasteaias tuleb lapsed suunata liikuma.
Tohutult palju sõltub õpetajast laste ees, tema entusiasmist, professionaalsusest.
Rita Rumm lubas oma koolis kokku kutsuda Tervisenõukogu ja vaadata, mida saab oma koolis laste heaks ära teha.
Maarit Vaikmaa Eesti Südameliidust tänas Soome kolleege, kes nii palju vaeva nägid ja Eestis Südameliidu juubeliaastal oma tarkade ja innustavate ettekannetega esinesid ning häid kogemusi jagasid.

Lisaks ütles Jaana Vasama, et Soome koolides ei anta lastele magustoitu rohkem kui üks kord kuus või ainult siis, kui on pidu.
Ta rääkis ka kuuenda klassi tüdrukutest, kelle polnud ühtki hobi peale linna peal käimise. Koguti raha, saadeti tüdrukud küll ratsutama, küll vehklema, et mingi ala hakkaks meeldima. Kevadeks olid pooled tüdrukud leidnud endale hobi. Hobi võib jääda kogu eluks, eriti kasulik, kui harrastus on seotud liikumisega.
Kõige tähtsam on see, et me liikumisest rõõmu tunneksime. Liikumine annab meile tervise ja elujõu.

Ülle Tõnumaa

Vaata pilte

Rubriigid: Varia. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

12 + 15 =
Please leave these two fields as-is: