Tartu Lasteaed Tähtvere muusikaõpetaja Marina Metsa soovitab

Üheks võimaluseks lapsega suhelda on lapsele ja koos lapsega laulda. Laul kui suhtlusvahend on meid saatnud inimpõlvi, juba sajandeid. Lapsed kuulavad ja laulavad meelsasti. Nad tunnevad rõõmu vanemaga koos oldud hetkedest ja naudivad ema- isa poolt lauldud laule.


Laulmine on sama tähtis kui muinasjuttude jutustamine ja lapsega rääkimine. Nii areneb lapse kuulamis- ja suhtlusoskus, kõne, sõnavara ja loov mõtlemine. Päris väikestele lastele soovitan hällilaule, äiutusi, mängitus- ja hüpituslaule. Suurematele aga lisaks eelloetletule ahellaule, lõputa laule, liisutusi, mõistatuslaule.

Paljud vanemad arvavad, et nad ei oska laulda. Erilist lauluoskust polegi vaja – on vaja ainult julget pealehakkamist, sest folkloorsed laulud on alati olnud väga lihtsate viisidega.

Need on laulud millede meloodia on väga väikese ulatusega – koosnedes 3-4 erinevast helist. Ja sellise väikese viisikese suudab iga lapsele laulja ise luua. On vaja ainult oma igapäevast kõnet laululiselt edasi anda st rääkida vaheldumisi veidi kõrgema ja madalama häälega. Sellise oskuse on loodus meile kõigile andnud ja endale märkamata teeme me seda iga päev.

Järgnevalt välja pakutud materjal on valitud vanarahva lastelauludest. Neid võib sõnu kaasaegsemaks muutes ise ümber teha ja koos lapsega edasi arendada. Oma kogemustest võin öelda, et suuremad lapsed teevad seda suure huviga ja pakuvad välja väga huvitavaid lahendusi. Natuke julgust, sõnade seletusi ja laulud arenevad edasi.

Julget pealehakkamist ja loovat lähenemist !

HÄLLILAULUD
 "TULE, UNI"

Uni, tule, uni, tule huilates
mööda mäge möirates.
kuku lapse kulmu peale,
veere sealt ta silma peale. / Nissi/

Tule, tule, unekene,
tule uni uksest sisse,
astu kambri aknast sisse,
kuku korstnaaugust sisse,
kuku lapse kulmu peale,
lasu lapse lau peale,
jää seisma silma peale. / Kuusalu/

Uni tuleb hulkudes,
üle välja vilkudes,
tuleb otse odrast läbi,
kaudu minnes kaerast läbi,
otse lapse kulmu peale,
lapse silmalau peale. 

Uni tule aknast sisse,
kuku uni uksest sisse,
astu hälli ääre peale,
lange lapse kulmu peale.

LASE KIIK KÄIA.

äia ja puia,
lase kiike käia,
üle mere metsa,
kuiva kännu otsa. /Emmaste/

äia ja ämma,
kibi- käbi nuia,
lase kiigul käia,
üle mere metsa,
suure kuuse otsa. /Väike Maarja/

HÜPITUS- JA MÄNGITUSLAULUD.

Tii- tii tihane,
vaa- vaa varblane,
lenda üle oaaia,
karga üle kapstaaia,
üle metsa vurrr! /Tartu/

Liiri- lõõri lõokene,
Piiri- pääri pääsukene,
lenda üle meie kesa,
Rääste alla punu pesa. /Pöide/

Tii- tii tihane,
raa- raa ragane,
osta mulle hobune,
mina lähen linna,
toon sulle suure saia,
suurema kui ise olet. /Põlva/

SÕIDULAULUD.

Sõit- sõit sõtsele,
üle oja onule,
läbi laane lellele,
Tänassilma tädile,
Mis tädi süvva and?
Kureluid, konnapäid,
vana varsa sääreluid. / Karula/

Sõit- sõit- sõit sõbrale,
üle oja onule,
üle tee tädile,
läbi laane lellele./Suure Jaani/

Sõit- sõit sõtsele,
üle oja onule,
teed mööda tädile,
viis versta vennale ./Väike Maarja/

Sõit- sõit sõõru poole,
must vares läks muda poole,
hall vares läks Harju poole,
kirju vares läks Käina poole. /Harju Madise/

Kark- kark- kark kalaranda!
Mis sinna minna?
Säält kalu tooma.
Kark- kark-kark linna!
Mis sinna minna?
Säält saia tooma   Saiad, saiad sarvilised,
kakud kahe koorelised,
koogid kolmenurgilised. /Mustjala/

TEE PÄTSI.

Patsi, patsi leivapätsi,
siilu, saalu saiapätsi.
Veere, veere kakku - viska ahju hopsti!

Tee kakku, kasta saia,
sili sealihaga,
kasta kanamunaga,
Pane ahju supsti,
võta välja lipsti,
söö ära nämm- nämm! /Simuna/

Tee pätsi päilisel,
kasta kakku karjateslle.
siilitse sealihaga,
kaalitse kanamunada.
Veere, veere ahju,
ahjust jälle välja.
Kukulullu, nämm- nämm kuuksti! /Suure Jaani/

KOER LÄHEB KARJA.

Koer läks karja: kompa- kompa.
Tuli karjast koju: vinta vänta virdi.
Hüppas üle aia hopsti!
ütles: peremees anna süüa!,,/ Harju Madise/

Koer läks karja: kompa- kampa,
saba tal sorus, pea tal norus.
Karjast koju: vinta- vänta virdi,
vinta- vänta virrdi,
timpa- tampa tirrdi! /Laiuse/

KASSILAULUD.

Kurr- karr kus sa lähed?
Nurr- narr nurme lähen.
Mirr- marr mida otsma?
Hirr- harr hiiri otsma: /Väike Maarja/

Kurr- karr kus sa lähed?
Nurr- narr nurme lähen.
Mirr- marr mida otsid?
Hirr- harr hiiri otsin.
Kurr- karr kust sa otsid?
Pir- par, pir- par põõsa alt.

VARESELE VALU.

Varesele valu, harakale haigus,
mustale linnule muu tõbi.
Rebasele reetäis,
soele suutäis.
karule kapatäis.
Meie laps saab terveks!

Varesele valu, harakale haigus,
muule linnule muu tõbi
kivi külge, kännu külge
haigus aiateiba!
Täna haige, homme terve,
tunahomme tükkis terve! /Pöide/

Varesele valu, harakale haigust,
mustale linnule muu tõbe!
Härgadega tulgu, hobustega mingu.
Vinn- vänn väratist välla,
karates kaasiku poole.
vilistades vahemetsa poole
ja iga nelja tuule poole. /Väike Maarja/

HAIGUSE ÄRAAJAMISE SÕNAD.

Häda mingu ära,
kivi alla vajugu,
kännu alla kadugu,
puu alla pugegu. /Kodavere/.

Tuulest tullud - tuulde mingu.
Tulest tullud - tulde mingu.
Maast tullud - maha mingu.
Veest tullud - vette mingu.
Merest tullud - merde mingu.
Metsast tullud - metsa mingu.
Mingu metsa kividele,
kividele, kändudele.
Jätku rahule!Valu üle mere mingu! /Kodave/     

SUISU SUUREMAKS.

Suisu, suisu lasukene,
suisu, suisu suuremaks,
piimapiisa priskuseks,
koorekannu kõrguseks.

Suisu, suisu suuremaks,
Kasva, kasva kangemaks,
pisukene pikemaks,
raasukene raskemaks,
õlekõrre kõrguseks
pilliroo pikkuseks,
eidel heinaniitijaks,
taadil tamme raijujaks./ Lääne- Nigula/

Suut, suut, suut suuremasse,
kasva, kasva kõrgemasse,
seasõra suurusesse,
isa- ema pikkusesse.

KASVA TÖÖLE.

Tammu, tammu taadipoega,
heida jalga, memmepoega,
taadi tammeraiuja,
memme heinaniitija,
piibelehe pillutaja,
kasteheina kaarutaja /Kaarma/

äiu- äiu, äiu- äiu,
äiu- äiu latsekene,
kussu- kussu kulda lindu,
tsuu- tsuu suuremaks,
kasva latse karjuseks,
memme karja hoidijaks,
taadi kesa kündijaks,
mõisa rehe peksijks,
isa- ema toitijaks./ Rõngu/

TANTSITAMISEKS.

Tere timm teile, tule homme meile!
Meil on homme rootsi tants,
seitsme siku sarvetants,
kahe kanamuna tants,
viie vihalehe tants. /Palamuse/

Kibunoka tants ja kabanoka tants,
meie külatänavate tüdrukute tants,
see on suur pikk rootsi tants /Hanila/

Tutt- tutt- tutt- tutt tule meile,
meie eit tuleb hommen teile,
toob teile sooja saia,
pika pudeliga piima./ Kursi/

Ui- tui- tui, tule meile,
too sooja saia
ja vana ratta rasva
 ja uue tõlla tõrva. /Lääne Nigula/

 LÕPUTA JUTUD, KÜSIMUS- VASTUS - JA AHELLAULUD.

Mees läks metsa, ehitas maja.
Tõrvas katuse ära.
Lind lendas katusele, nokk jäi kinni.
Tõmbas noka lahti, saba jäi kinni.
Tõmbas saba lahti, nokk jäi kinni........

Siga oli rukkis - saba oli väljas,
saba oli rukkis - siga oli väljas.

Kirju lehma saba - musta lehma taga,
musta lehma saba - kirju lehma taga.

Too vett!
Millega?
Kruusiga.
Kruus on katki.
Seo kinni.
Millega?
Paelaga.
Pael on pikk.
Lõika pooleks.
Millega?
Noaga.
Nuga on nüri.
Ihu teravaks.
Millega?
Tahuga.
Iahk on kuiv.
Too vett.
Millega?..../ Viru-Jaagupi/

Too vett!
Millega?
Kapaga.
Kapp katki.
Paranda ära.
Millega?
Pulgaga.
Pulk on pikk.
Tee lühemaks.
Millega?
Noaga.
Nuga on nüri.
Tee teravaks.
Millega?
Käiaga.
Käi on kuiv.
Too vett!
Millega?.....

Kus tikud on?
Kapis.
Kapi uks on lukus.
Keera lahti.
Millega?
Võtmega.
Kus võti on?
Otsi üles.
Ei näe.
Võta tuli üles!......./Palamuse/

Siga oli rukkis-saba oli väljas.
Saba oli rukkis-siga oli väljas.

Kirju lehma saba-musta lehma taga.
Musta lehma saba-kirju lehma taga.

Prigadi - pragadi kus sa käisid?
Prigadi - pragadi metsas käisin.
Prigadi - pragadi mis sa nägid?
Prigadi - pragadi poissi nägin.
Prigadi - pragadi mis ta tahtis?
Prigadi - pragadi musu tahtis.
Prigadi - pragadi kas sa andsid?
Prigadi - pragadi ei ma andnud.
Prigadi- pragadi miks sa ei andnud?
Prigadi - pragadi suu oli kärnas.

Liiri- lõõri lõokene,
kus su kulla pesakene?
Metsas märja männi otsas,
kodu kuiva kuuse otsas.
Kus see kuiv kuusk sai?
Vanamees raius maha.
Kus see vanamees ise sai?
Puges põllupeenra alla.
Kus see põllupeenar sai?
Härjad kündsid üles.
Kus need härjad ise said?
Karu murdis maha.
Kus see karu ise sai?
Saks lasi maha.
Kus see saks ise sai?
Saks läks sauna, pistis pea pauna,
uks läks lukku, kägu tegi kukku!       

Liiri-lõõri.lõokene,
Kus su kuldas pesike
Toa taga tamme otsas.
Kus see tamm jälle sai?
Vanamees raius tamme mah
Kus see vanamees ise sai?
Vanamees suri ise ära.
Kus see vanamees on maetud?
Pika põllo  peenra alla.
Kus see vanamees on maetud.?
Pika põllu pienra alla.
Kus see peenar ise sai.
Vanamees suri ise ära.
Kus see pienar jälle sa?
ätsed kasvi pienra pääl.
Kus nied ätsed jälle said?
Neitsi noppis ätsed ära.
Kus see neitsi jälle sai?
Neitsi istund kivi otsa.
Kus see kivi jälle sai?
Kivi veeres vee sisse.
Kus see vesi jälle sai?
Must härg rüüpas vee ära.
Kus see must härg jälle sai?
Tapper tappis musta härja.
Kus see tapper jälle sai?
Kõvasi (luisk) kulutas tapri ära.
Kus see kõvasi jälle sai?
Kõvasi läks metsa kannu(kännu) alla.
Kus see kann jälle sai?
Karu kiskus kannu üles.
Kus see karu jälle sai?
Karu läks muise muile maile,
Pooled jäljed Poolamaale.
Kes see läks siis otsima?
Emand suure tõllaga,
Hobu hiire varsaga,
Laugi tallega,
Siga seitsme põrsaga,
Kana kaheksa pojaga,
Koer kondikoormaga,
Kass kaaliratastega,
Rott roomaratastega.
Vares vangus saabastega,
Tihane tikkis sabaga,
Läksid neid siis otsima.

Kits kidu karja,
üle mere marja,
Too mulle heina!
Mina heina lehmale -  lehm mulle piima.
Mina piima põrssale - põrsas mulle külge.
Mina külje ämmale - ämm mulle kakku.
Mina kaku rebole - rebo mulle kulda.
Mina kulla tammele - tamm mulle lehte.
Mina lehe lambale - lammas mulle villa.
Mina villa veerikule - sulasele suured sukad,
perepojale pikad püksid - enesele einamütsi.

Kits kile karja, üle mere marja,
Too mulle heinu.
Mina heina lehmale - lehm mulle piima.
Mina piima kassile - kass mulle hiiri.
Mina hiire kanale - kana mulle muna.
Mina muna pruudile - pruut mulle musu.

Kits kile karja,
üle mäe metsa,
kits too lapsele marja!
Kits kile karja,
üle läve kööki,
kits, too lapsele kooki!
Kits kile karja,
üle aia aeda,
kits, too lapsele lille!
Kits kile karja,
üle pilve taeva,
kits, too lapsele tähte! /Vaivara/

Lääme, lääme laadale!
Mis sinna laadale?
Lääme laadale lehma tuuma!
Mis sa lehmaga tiid?
Lehm annab piima.
Kos sa piima paned?
Ma anna piima põrsale.
Mis põrsas sulle annab?
Põrss annab mulle külge.
Kos sa selle külle paned?
Ma anna külle ämmale.
Mis ämm sulle annab?
ämm annab mulle rauda.
Kos sa raua paned?
Ma anna raua Reole.
Mis see Rebo sulle annab?
Rebo annab mulle kulda.
 Kos sa kulla paned?
Ma annan kulla tammele:
Mis tamm sulle annab?
Tamm annab mulle lehte.
Kos sa lehe paned?
Ma anna lehe lambale.
Mis lammas sulle annab?
Lammas annab mulle villa.
Kos sa villa paned?
Ma viin villa veerikule,
veerik teeb vereva särgi. /Paistu/

Mina leidsin maast õlekõrre,
õlekõrre andsin lehmale -
lehm andis mulle piima,
piima andsin pagarile -
pagar andis mulle saia,
saia andsin kingsepale -
kingsepp andis mulle saapad,
saapad andsin pruudile -
pruut andis mulle musu,
musu andsin keisrile -
keiser andis mulle au,
au andsin hundile. /Kihelkonna/

Kus sa käisid, sokukene?
Veskil käisin, härrakene.
Mille veskil, sokukene?
Jahuveskil, härrakene.
Mis sa jahvsid, sokukene?
Nisuleiba, härrakene.
Milleg jahvsid, sokukene?
Hammastega, härrakene.
Milleg pühksid, sokukene?
Habemega, härrakene. /Türi/
Kus sa käisid, sokukene?
 Veskil käisin,härrake.
Kuidas jahvad, sokukene,
Suuga jahvan, härrake.
Kuidas pühid, sokuke?
Habemega, habemega, härrakene.
Kuidas taod, sokukene?
Sarvedega, sarvedega, härrakae.
Kuidas karjud, sokukene?
Köki - möki, härrakene.
Kuidas tantsid, sokukene?
Kipsadi - kõpsadi, härrakene.

Kilk läks metsa kelguga.
Kus sa lähed kilgikene?
piimaküna,
saunanaisel saiaküna.
Kui see puu sul kukub pähe,
kui sa rabad raiumaie?
Küll ma jooksen juure alla.
Kui see tikk sul torka silma
kui sa jooksed juure alla?
Küll ma võian võiga.
Kust see kilk küll võida võtab?
Külanaisel kümme lehma -
see aga annab palju piima,
piimast saab siis koorekesta,
koorest võikesta,
võist saab kilgil silmavõiet,
keelevõiet, meelevõiet,
suuvõiet, südamevõiet. /Kose/

VEEL LAULE.

Altmäe rebane tuli meie külasse.
Mis me talle süüa anname?
Kalaluid, konnapäid,
vana varsa sääreluid. /Tartu/

Trilla- tralla tantsiti,
mölla- mälla mängiti,
naarisputru keedeti,
kassirasva kasteti
ja mulle süüa anneti. /Palamuse/

Vares vaga linnukene,
lendas linna uulitsale,
säält tema lendas katuselle,
tõi meile sõnumida.
Ketras, ketras kelle ratas?
Vanaeide vokiratas. /Halliste/

Meie kiisul kriimud silmad
istus metsas kännu otsas.
Piip oli suus ja kepp oli käes,
kutsus lapsi lugema.
Kes see luges aru sai
sellele ta tegi pai.
Ise laulis ,,Näu, näu, näu!,,
Kes ei laulnud see sai kräu.

A, B hakka pähe.
Kui ei hakka, lükkan takka.
Millega? Kellega?
Suure pika kepiga.
Koolihärra kepiga.

A, B hakka pähe!
Kui ei hakka viskan lakka,
lakast alla kördipatta.

Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lõi trummi.
Kirp aknast välja,
nahkpüksid jalga.
Lõi trummi katki,
sai vaevast lahti.

Hiir hüppas ja kass kargas,
vana karu lõi trummi.
Hiire nägu oli porine,
kassi nägu oli pahane.
Karu kulm oli kortsus,
lõi trummi mis plärtsus.

Sild on katki, sild on katki.
Millega teda parandada?
Hõbeveega, kullaveega,
viimane jääb kinni.

Iidut- tiidut tee oli viltu,
tee oli viltu, maa oli viltu.
Iidut- tiidut maja oli viltu,
kõrtsinaisel kõht oli viltu.
Haru Annel hambad viltu.
Suure Jüril suu oli viltu.
Lõõri Peetril lõug oli viltu.
Niidi Maril nina viltu.
õlle Aadul õlad viltu.
Juuru Jaagul jalad viltu.
Põdra Jüril põlved viltu.
Pendi Mihklil pea viltu.

Kell üks - muna küps.
Kell kaks - kokal laps.
Kell kolm - tuhk ja tolm.
Kell neli - väike veli.
Kell viis - mis siis?
Kell kuus - puder suus.
Kell seitse - õige maitse.
Kell kaheksa - kata lauda.
Kell üheksa - kutsu sööma.
Kell kümme - aitab küll!

Sõrmede nimed.

Täitapja, kotinõel, pikk- Peeter, kullakandja, väike- Ats.

üks ei ole ühtegi.
Kaks on kassil silma peas.
Kolm on jalga vokil all.
Neli on lehmal nisa.
Viis on sõrme mehe käes.
Kuus on naela hobuserauas.
Seitse on tähte taevasõelas.
Kaheksast polnud juttu.

Eide esmaspäev,
Taadi teisipäev.
Kitse kesknädal,
Neitsi neljapäev,
Tite reede,
Laste laupäev,
Poiste pühapäev.

MÕISTATUSLAULUD.

Mõista, mõista mu õeke,
mõista minu mõistatusi.
Mina mõistan, miks ei mõista,
miks ei mõista vennakene.
Mõista, mõista mu õeke,
kes on haaviku emanda?
Mina mõistan, miks ei mõista,
jänes on haaviku emanda.
Mõista, mõista mu õeke,
kes on kuusiku kuningas?
Mina mõistan, miks ei mõista,
orav on kuusiku kuningas.
Mõista, mõista mu õeke,
kes on kalli kaerasööja?
Mina mõistan, miks ei mõista,
karu on kallis kaerasööja.

Mõista, mõista, tea, tea,
kes on metsas musta kukke?
Mina mõistan, miks ei mõista,
metsis metsas musta kukke.
Kes on kaasiku kanake?
Teder on kaasiku kanake.
Kes on nõmme neitsikene?
Karu on nõmme neitsikene.
Kes on soossa solgutaja?
Hunt on soossa solgutaja.
Kes on väljal välgutaja?
Jänes on väljal välgutaja.
Kes on kuuse kassikene?
Orav on kuuse kassikene. /Kadrina/

Mõista, mõista õekene,
kosta kulla linnukene.
Mis on üsna ümmargune?
Hernes üsna ümmargune.
Mis on pisut pikergune?
Uba pisut pikergune.
Mis on kolmetahuline?
Tatar kolmetahuline.
Kesse sörgib sooda mööda?
Susi sörgib sooda mööda.
Kesse kukub kuuse otsas?
Kägu kukub kuuse otsas.
Kesse laulab lepametsas?
ööbik laulab lepametsas. / Viru Jaagupi/

Mõistke, mõistke noored mehed:
Kellel kuldne kübara?
Kuusel kuldne kübara.
Kellel valge kasukas?
Kasel valge kasukas.
Kellel peas on laia lakka?
Kadaka peas on laia lakka.
Kelle seljas leinarüüd?
Lepal seljas leinarüüd.
Kellel see pea punane?
Pihlakal pea punane.
Kellel mustad silmakulmud?
Toomingal mustad silmakulmud.
Kellel seljas siidisärki?
Pajul seljas siidisärki.

Mõned näited laulude arendamiseks:

Sõmeralt sain Sõrmikulle,
Sõrmikult sain Narmikulle,
Narmikult sain Naadapöida,
Naadapöidalt sain Pügala,
Pügalast sain Pöidaristi,
Pöidaristist sain Rimula,
Rimulast sain Rõngassuoni,
Rõngassuonilt sain Sõmera. /Haljala/

Selle laulu juures saab lapsega koos rändama minna.
Näiteks: Tartust sain Viljandisse,
     Viljandist sain Pärnumaale.......

Mõistatuste puhul saab näiteks küsida erinevate loomade ja lindude häälitsusi.

Mõista, mõista sõbrake,
Mõista minu mõistatusi.
Mina mõistan, miks ei mõista,
Miks ei mõista sõbrakene.
Kes see laulab mõmm, mõmm, mõmm?
Karu laulab mõmm, mõmm, mõmm.
Kes see laulab auh, auh?
Koer see laulab auh, auh.
Rubriigid: Lapsevanematele. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

8 + 7 =
Please leave these two fields as-is: