Lääne-Virumaal toimuvad juba aastast 1997 alushariduskonverentsid. Need on traditsiooniliselt seotud emakeelepäevaga.
Emakeelepäeva hakati tähistama 1996. a. Kristjan – Jaak Petersoni sünnipäeval. Meinhard Laksi eestvedamisel kuulutas Riigikogu 14. märtsil 1999. aastal emakeelepäeva tähtpäevaks.
Kes on Meinhard Laks?
Rakvere Pansioni ” Kuldne Sügis” eakas elanik Meinhard Laks, kauaaegne Sonda kooli keeleõpetaja, algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks. Meinhard Laksilt on ilmunud luulekogud “Ootaja väraval”, “Kimp koduküla lihtsaid lilli”,haikudekogu “Aastaringid”. Meinhard Laks on olnud ka innukas Uljaste koduloo uurija. Tema loodud on Uljaste küla lipp, vapp ning eksliibris, samuti Uljaste küla laul.
Meinhard Laks on ka kultuurkapitali aastapreemia laureaat 2003. aastast Laks on aastaid seisnud ilusa emakeele hoidmise eest.
14. märtsil toimus Rakvere Teatris alushariduskonverents “35 aastat lasteaiaõpetajate koolitust Lääne-Virumaal”. Rakvere linnapea Andres Jaadja rääkiski Rakveres elavast Meinhard Laksist, kes on tulihingeline emakeelemees. Koos teiste pansioni Kuldne Sügis eakate inimestega heiskas ta emakeelepäeva puhul lipu.
Rakvere Kolledzi direktor Kalle Karron rääkis emakeele korrektse kasutuse vajalikkusest. Lasteaed ja emakeel sobivad ühte.
Koolieelses eas õpivad lapsed kõike kiiresti, kuid on erinevad ja saavad kooliküpseks eri ajal. Siiski peavad pea kõik nõutud ajal kooli minema, on nad selleks valmis või mitte. John Grant ütleb: “Lapsed sünnivad siis, kui nad selleks valmis on. Nad hakkavad roomama, kui nad selleks valmis on. Nad hakkavad käima siis, kui nad selleks valmis on. Nad hakkavad rääkima siis, kui nad selleks valmis on. Nende hambad tulevad siis, kui nad selleks valmis on. Aga lähevad kooli, on nad selleks valmis või mitte – seitsmeaastaselt”
Lääne-Virumaa maavanem Urmas Tamm teatas, et Lääne-Virumaal on vedanud, sest juba 35 aastat on siin lasteaednikke koolitatud. Emadel ja isadel on vedanud, et nende silmaterad on nii heade õpetajate poolt õpetatud ja kasvatatud.
Urmas Tamm toonitas esimese seitsme eluaasta tähtsust, kus laps omandab põhilised oskused ja arusaamad. Ka oskuse suhelda ja mõista teist inimest enda kõrval.
Heda Kala Haridus-ja Teadusministeeriumist rääkis lasteaiaõpetaja vastutusest. Õpetaja peab lapsest lähtuvalt planeerima õppe-ja kasvatustöö, omama ka eneseanalüüsi- ja hindamisoskust, teadma erinevaid metoodikaid laste õpetamisel ja kasvatamisel.
Õpetaja vajab samas koostöövalmidust ja tunnustust kollektiivilt, tagasisidet juhtkonnalt, otsustusõigust ja-vabadust töökorralduses, täiendkoolitust.
Väga põhjaliku ülevaate lasteaiaõpetajate koolitusest Eestis ja ka Lääne-Virumaal andis kuulajatele Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur Mare Torm.
Juba 1870. a. asutasid Saksa Lasteaednike Seminaris Käru mõisas koolitati saksa ja mõningaid eesti neide Fröbeli õpetuse järgi. Eestil olid kultuurisidemed Saksamaaga ja Saksamaalt levisid Eestisse ideed väikelaste hoiuasutuste loomiseks.
Lasteaednikud vajasid koolitust. Nii hakkasid eraisikud ja seltsid lasteaedade juures lasteaednikke koolitama. Lasteaiast kujuneski koolitusasutus.
20. sajandi algul käisid lasteaednikud õppimas Soomes ja Saksamaal. Koos rahvusliku liikumise tõusuga jõuti otsusele, et on vaja eestimeelseid- ja keelseid lasteaedu. 1905. a. loodud Tartu Eesti Lasteaia Selts oli eestikeelse hariduse edendamise ja lasteaednike koolituse tõttu äärmiselt oluline.
Eesti lasteaianduse arendamisel on suur tähtsus eelkoolipedagoogika suurkujul C. H. Niggolil ja tema kasvandikel, E. Treffneril, M. Haasil, M. Terril, E. Lootsaril, L.Nurksel jt.
Mare Torm meenutas kõiki lasteaedu Lääne-Virumaal, mida korduvalt on külastanud ja tuletas hea sõnaga meelde tublisid lasteaednikke, kelle töökus ja ilumeel teda on võlunud.
Ta meenutas ka med. õdede hoolitsust laste tervise eest. Nüüd puuduvad statistilised andmed laste tervise kohta. Mare Torm väitis, et täna teab vastust küsimusele milline on laste tervis vaid tuul.
TPS õppejõud Maarika Pukk kõneles lasteaiakultuurist, lapsepõlve tähtsusest inimese elus, koostööst Kaili Kitsega, Reggio Emilias käimisest.
Kohalolijad said kuulda imelisest intervjuust, mille Maarika Puki õpilane tegi tema õpetaja Maia Kongiga.
Maarika Pukk rõhutas lasteaiaõpetaja ameti tähtsust ja vajadust selle omandamiseks palju õppida.
Õpetajaamet eeldab vastutust, oskust luua võrdsed võimalused kõigile lastele, et lapsed saaks kogeda õnnelikku lapsepõlve.
Maarika Puki 20 aastane. üliõpilane Merlei Rosar soovib saada lasteaednikuks. Kohalolijail oli võimalus kuulda teda kõnelemas ja kaunihäälselt laulmas. Oli tunda, kui suure pühendumusega on ta asunud lasteaiaõpetaja haridust omandama.
Maarika Pukk rääkis soojalt Lääne-Virumaa inimestest, kes on tema elus olulised olnud, sealhulgas ka Rakvere Kolledzi õpetajakoolituse osakonna juhataja Mare Vassiljevist, kes tema ellu väga palju rõõmu on toonud.
Alushariduse tähtsusest rääkis Tallinna Ülikooli õppejõud Mare Tuisk. Varane lapsepõlv on määrava tähtsusega inimese elus, kuna sellel perioodil luuakse eeldused toimetulekuks iseendaga, õpitakse läbi kogemise, kuidas end maailmas ja inimeste seas hästi tunda. Kogu haridus algab alusharidusest ja sellel on hindamatu väärtus.
Oma kogemustest lasteaia praktikal Norras ja Eestis rääkis Kaja Mowlavi.
Tema eriala nimetuseks on eelkooliõpetaja. Samuti on ta ette valmistatud tööks rühmajuhatajana või lasteaia juhatajana. Eelkooli ja põhikooli õpetajad saaksid esimese klassi õpilastele ka koos tunde anda..
Norras läheb laps kooli kuueaastaselt. Õpitakse läbi mängu.
Eelkooliõpetaja erialal õppijad peavad viimasel aastal praktikal olles läbi viima uurimustöö, kuidas koostada lasteaiale arengukava ja korraldada selle ellurakendamine.
Norras hakatakse lasteaias õppimisele rohkem tähelepanu pöörama, Eestis soovitakse tuua lasteaeda rohkem mängu.
Draamapedagoog prof. Kristina E. Disetth rääkis väga emotsionaalselt, kuidas Norras
alushariduse pedagoogidele draamapedagoogikat õpetatakse ja kui olulise tähtsusega see lasteaiaõpetaja töös on.
Kristina E. Disethi arvates esineb kõige spontaansem draama vorm laste rollimängudes. Rollimäng on tihedalt seotud draama ja teatriga. Draama kui meetod ja vahend aitab lapsel lahendada probleeme ja leida vastuseid küsimustele. Rollimäng on vahend õppimiskeskkonna loomiseks lasteaiaõpetaja poolt.
Üliõpilased saavad koolis praktilise ettevalmistuse improvisatsioonitehnikates, füüsilise taju, kehakeele, hääle, pantomiimi kasutamiseks, rollimängu juhendamises, muinasjuttude dramatiseerimises, näitlemises, suulises ettekandes ja avalikus kõnes. Draamapedagoogikas õpetatakse üliõpilasi mõistma, kuidas lapsed läbi enesealgatusliku rolli- ja kujutlusmängu õpivad. Hiljem seisnebki lasteaiaõpetaja töö sellise keskkonna loomises, mis tagab tingimused rollimänguks. Seda kõike õpetab draamapedagoogika.
Rakvere Kolledzi õppejõud Lehte Tuuling rääkis isa rollist lapse elus. Laps, eriti poiss, vajab oma elus isa eeskuju.
Jyväskyla Ülikooli doktori Juoko Huttuneni aravtes võib põhiliselt kohata nelja tüüpi isasid:
1) Eemalviibiv isa, kes ei pea isadust mehelikkuse näitajaks.
2) Klassikaline isa, kes hoolitseb pere eest, kuid on karistaja ja otsustaja, ei tee järelandmisi töös ja oma hobides, kuna arvab, et pere eest peab hoolitsema ema.
3) Abistav isa, kes teeb järeleandmisi hobides, et tegelda lastega. Sellisel isal pole selge, kuidas jagada isaroll töö ja hobidega.
4) Uus isa, kes püüdleb täiusliku isaduse poole ja arvab, et mõlemad vanemad vastutavad ja tegelevad lapsega.
Andrus Lehtmets, Rakvere Kolledzi vilistlane rääkis teemal “Alushariduse pedagoog, kas eriala ainult naistele?”
Andrus Lehtmets juhtis tähelepanu sellele, et lasteaiaõpetaja töö on tõeliselt raske. Kui töötatakse kümme, kakskümmend või isegi kolmkümmend aastat, on see tunnustust väärt.
A. Lehtmets pakkus välja , mille mees Rakvere kolledþist kaasa saada võiks:
1) Tarkuse ja julguse laste kasvatamisel.
2) Oskuse isiklike lastega toimetulekuks
3) Tööl toimetuleku oskuse
A. Lehtmets jutustas ka vestlusest oma lapsega, kes küsis, miks isa ei tööta sellel alal, mida ta õppinud on. A. Lehtmets vastas :”Kuna see töö on nii raske.”
Lasteaias peab ju veel kõigi erivajadustega laste vajadusi ka tundma.
Aivar Koger, Võru Lasteaia “Punamütsike” õpetaja ja Rakvere Kolledzi üliõpilane arvas, et alushariduse pedagoogi eriala võivad õppida kõik mehed, kes on isad või isaks saamas. Need teadmised, mis omandatakse, on väga mitmekülgsed. Töötamine lasteaias pakub ka meessoost õpetajale palju rõõmu.
Alli Laande, Aasta Ema 2005, kõneles kaunis ja omapärases mulgi murrakus kaduma kippuvast mulgi keelest, Mulgimaa omapärast. Ja sellest, et eripärase kultuuri ja keeletraditsioonide hoidmine muudab meid tugevaks ja ühtseks.
Rakvere Gümnaasiumi õpilased Aili Teedla Teatriansamblist esitasid katkendeid A. H. Tammsaare teostest.
Kohal käis ka Pipi lastega, tuues vaatajatele palju elevust.
Konverentsi moderaator oli draamapedagoog, Rakvere Kolledzi õppejõud Mare Vassiljev, kes selle päeva kauniks ja nauditavaks muutis.
Konverents oli huvitavalt korraldatud, andis kuulajaile ülevaatliku pildi Rakvere Kolledzi tööst ja lasteaednike koolitamisest Lääne-Virumaal nüüd ja möödunud aegadel.
Vaata pilteKonverentsi lõppedes suunduti tõrvikutega F. R. Kreutzwaldi mälestussamba juurde, kuhu asetati lilled ja küünlad. Loeti luuletusi, loitse, lauldi isamaalisi laule.
Konverentsi raames korraldati Rakveres mitmeid näitusi. Üks neist oli laste joonistuste näitus Rakvere raamatukogu lasteosakonnas, mida ka allakirjutanul õnnestus külastada.
Vaata pilteÜlle Tõnumaa