Eva Lootsari mälestuspäev

29. märtsil k. a. toimus TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis (EPAM) teeneka pedagoogi Eva Lootsari 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuspäev, mille korraldas EPAMi teadur Mare Torm.

Üritusest võtsid osa nii Eva Lootsari poeg Mart Lootsar kui ka tütar Tiiu Palm, tütrepoeg Martin Palm jt. lähisugulased. Kohal oli ka E. Lootsari õpilasi, kes lõpetasid Tallinna Eelkoolikasvatuse Kooli 1952. aasta kevadel ning mitmeid endisi kolleege Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi (VÕT) päevilt ja lasteaedadest.


Samas avati E. Lootsari pedagoogilisest pärandist ülevaatlik näitus – eksponeeritud on tema raamatud, artiklid, didaktilised materjalid, käsikirjad, fotod jms. Näitus jääb avatuks 15. juunini k. a.

Mare Torm soovis üritusega alustada ja küsis: ”Tüdrukud, kus te nüüd olete?”

“Tüdrukud” vestlesid innukalt oma õpetajast ja juhendajast Eva Lootsarist. Nende silmad särasid ja põsed õhetasid nagu koolitüdrukutel, mis sest, et kooliajast saab kevadel mööda juba 55 aastat.

Mare Torm kõneles Eva Lootsari (neiuna Merjam) lapsepõlvest ning kodusest õhkkonnast, tema õpingutest Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris.

Kummaline küll, kuid pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis.

Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja – koduabilisena.

Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja-kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias.

Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja.

1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana.

1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis.

1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana.

1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus.

Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud.

Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele.

Mälestuspäeval õnnestus osalejail näha unikaalset 1939. aastal Eesti Kultuurfilmis valminud filmi “Päev ühes Tallinna linna lastepäevakodus” See filmiti Tallinna I Lastepäevakodus Koplis. Siis töötas seal kasvatajana ka Eva Lootsar.

Ehkki algul vedas tehnika alt, võisid osalejad lõpuks kuulata ka katkendit P. Tšaikovski I Klaverikontserdist Peep Lassmanni esituses.

“Tüdrukud“ kuulasid heldimusega, sest suurepärane heliteos tõi neile meelde oma kooliaja, mis möödus Tõnismäel (täna TTÜ Kolledž).

Klassiõde Laine Sermand mängis väga hästi klaverit. Õpetaja Eva Lootsar oli ka ise suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul.

Eva Lootsari õpilased meenutasid aegu, mil neil oli rõõm ja au olla koos oma armastatud õpetajaga.

E. Lootsarit meenutas kauaaegne koolieelse kasvatuse edendaja, nüüdne sotsiaaltöötaja Tiiu Peterson:

„Käisime koos Eva Lootsariga 1967. aastal Ida-Saksamaal. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Tänu temale avanesid meile uksed ja südamed. Ida-Saksamaa lasteaedades oli kord väga tähtis. Kui tund lõppes, lubati lastel vaheajal puude otsas ronida. Nad panid nahkpüksid jalga ja läksid ronima. Kui vahetund lõppes, pandi püksid kappi tagasi ja jälle oli kord majas.

Eva oli Saksamaa reisi ajal juba 60 aastane. Sellest hoolimata tegi ta tempe rohkem, kui keegi teine. Me ööbisime hotellis. Kõik nägi uhke välja, kuid tualettruum oli pika koridori lõpus. Eva ütles, et kuidas me niiviisi hommikumantlis läheme, äkki tuleb meesterahvas vastu. Võtame valged linad ümber ja mängime vaime.

Eval lähenes 70. sünnipäev. Teda ei huvitanud tavalised asjad. Otsustasime, et kingime talle lasteaedade poolt värviteleri, mis oli 1977. aastal suhteliselt uus nähtus. Iga lasteaed annetas selleks sümboolse summa raha, mis laekus tänu linnade/rajoonide inspektorite abile. Mitu kuud varem tellisime botaanikaaiast orhidee ära… Eva oli päikseline naine. Küllap juba Inglismaa päevilt kutsuti teda “sunshine girl”. Ta oligi päikesetüdruk.”

E. Lootsari õpilane, hilisem Tallinna 18. Lasteaia kasvataja ning juhataja, haridusministeeriumi lastekodude inspektor Milvi Pohlak meenutas: “Eva Lootsar oli suure huumorimeelega, ta oli emalik, oli nõuandja ja ta oli daam. “

Tema kursusekaaslase Ellen Lepassoni on oma intervjuus meenutanud aega, mil ta töötas lastekodus. Eva Lootsar oli siis VÕTi metoodik, kui seda lastekodu külastas. Külalisele pakuti teed ja stritslit. Laual olid ka sprotid, et panna neid saiale. Keegi töötajatest pani aga sprotte stritsli peale. Kui Eva Lootsar seda nägi, oli ta sügavas hämmingus, et keegi võib niiviisi toimida.

Taaramäe Lasteaia juhataja Tuulike Seljamaa meenutas: ”Puutusin Eva Lootsariga kokku 1972. aastal, kui olin Värskas täienduskursustel. Sain sealt palju energiat, jõudu, kindlust. Eva Lootsar oskas noortele kolleegidele pakkuda sellist partnerlust, et tundsime end võrdsetena. Eva Lootsar ütles: ”Teie, noored, võite end kevadel tunda väsinuna. Palk on väike. Võrrelge end asfaldipanijatega – värske õhk, linnulaul, raha rohkem. Sina võid ka minna asfaldipanijaks! Tema aga sinu tööd teha ei saa!””

Mälestuspäeva lõppedes tänas EPAMi direktori kohusetäitja Mare Torm kõiki tulijaid ning palus ikka ja jälle kõigil kirja panna oma mälestusi kohtumisest suurepärase pedagoogi Eva Lootsariga.

Lahkudes küsis Milvi Pohlak kursusekaaslastelt: ”Noh, mutikesed, kas te lähete nüüd koju?”

Mulle tuli naer peale. Mõtlesin, et Eva Lootsari õpilased pole enam hoopiski esimeses nooruses, kuid nad on nii lustlikud, huumorimeelsed ja nooruslikku sädet täis. Need ”mutikesed” annavad meile kõigile veel silmad ette.

Ülle Tõnumaa

Vaata pilte

Rubriigid: Varia. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 + 14 =
Please leave these two fields as-is: