Segarühma tegelused, koos või eraldi?

Üks ema rääkis, kui rahul ta on  sellega, et otsustas  lapse panna segarühma. Algul ei osanud ta sellest midagi arvata, kodu lähedane lasteaed, kõik rühmad majas segarühmad. No mis siis ikka, vaatame, mis saab. Tasapisi hakkas ema märkama, kui palju  on  segarühma keskkond  last mõjutanud. Üksik ja enesekeskne laps oli muutunud hellaks, mõistvaks, empaatiavõimeliseks ja püüdis alati väiksematele kaaslastele abiks olla.

Kolmeaastased ja kuueaastased koos, vahepeal on veel nelja- ja viieaastased, üks lastest hakkab saama kolmeseks. Kuidas  õppetööd korraldada? Väikesed õpetaja abiga või koos suurtega?

Emakeeles saab lugeda juttu  Karu aabitsast.   Saab sama jutu lavastada, kasutades näitemängus nii vanemaid kui  nooremaid lapsi.

Häälimisel võib lasta ka noorematel proovida, kuidas läheb. Uue tähe õppimisel saab tähe sõrmega mannale maalida, siis mannakandikut pisut raputada ja täht on kadunud. Väikesed vaatavad hoolega, sest ka neil lubatakse  sõrmega tähti teha. Kui ei õnnestu, aitab vanem laps pisut ja kõik on rahul.
Paneme nüüd sõnakaardid tagurpidi, saadame ühe suure ja ühe väikse lapse ukse taha. Ajame vahepeal kaardid segamini, kutsume lapsed ukse tagant sisse. Laseme väikesel lapsel valida sõnakaardi, keerata teistpidi ja küsime, mis tähega sõna algab. Kui laps ei tea, küsime vanemalt lapselt ja vanem laps veerib sõna kokku.

Samal ajal, kui vanemad lapsed kirjutavad tähti, proovivad nooremad pulkadest kokku panna A – tähe. I – tähte teavad ka mõned. No olgu,  jätame nüüd väikesed pulkadest hiir Aleksile maja ehitama.

Matemaatikas saab mängida luigemängu. Esmalt aga sõidame laste rongiga loomaaeda. Enne tuleb ikka riidesse panna- jope, müts,  pikad püksid, sikutame saapad jalga, seome paelad. Tõmbame kindad kätte. Annan lastele  loomapildid kätte.

Palun lastel vaadata, kas  kas Mats istub ees, taga, paremal, vasakul või keskel. Aga Triin? Kus istub Elena? Keskel. Õige. Laulame rongisõitu. Kellel on kassipilt käes? Palun pildid üles tõsta. Mitu kassi meil rongi peal on?  Samuti koertega, notsudega, kitsedega.
Olemegi loomaaias. Palun lastel oodata, kuni ma küsin direktori käest, kas võime sisse minna.

“Teate, loomaaia direktor ütles, et loomadel on täna arstlik läbivaatus, direktor ei taha aga meid kurvana ära saata, ta rääkis mulle loo luigeperekonnast. ”
Räägin loo luigeperekonnast.

Elas kord emaluik Helena. Ta kohtus isaluik Vahuriga. Koos tegid nad järve keskele pesa. Palun väikesel Henryl panna pesa järve keskele. Emaluik Helena  munes  -küsin: mitu muna? Kõik loendavad  koos: üks, kaks…

Seda mängu saab mängida koos suurte ja väikestega. Selliseid mänge on palju.
Kunstiõpetus

“Lapsed, vaadake hoolega, kuidas ma meisterdan kuldnokka. ” Näitan kõigepealt ette. Suured hakkavad meisterdama. Palun väikestel veel korda vaadata, kuidas liimin rulli peale musta paberi, see on linnule kehaks. Mõned väikesed hakkavad juba tööle. Juhendan nooremaid lapsi aegalaselt, rahulikult.

Väikesed töötavad, vaadates kogu aeg suuremate poole. See on arendav õppimine. Vanemad ja nooremad lapsed koos põrandal suure kile ümber. Nooremad jälgivad vanemate laste tegutsemist ja matkivad. Panen tähele, et mõned väiksemad saavad juba edukalt ise hakkama.

Koos või eraldi? Enamasti ikka koos, kui vähegi võimalik. Järjest vähem on vaja õpetaja abi. Natuke ikka, kuid nooremad lapsed kuulavad, vaatavad ja tahavad ise teha.
Keegi ei taha olla väike. Meil polegi enam rühmas väikesi lapsi. Nora sai vahepeal kolmeseks.
Ülle Tõnumaa

Rubriigid: Vahetame mõtteid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 + 4 =
Please leave these two fields as-is: