Arenguvestlus – parim usaldussuhete looja koostööks lapsevanemaga

Maikuu lõpp ja juuni algus on kõigis haridusasutustes,,tibudelugemise” kõrgaeg. Nii lugesime meiegi väikeses kolmerühmalises Häädemeeste lasteaias oma”tibud” üle. Saime kokku 12 imetoredat last, kes pühivad lasteaiatee tolmu jalgadelt.

Minu enda jaoks lõppes sellel kevadel 17. õppeaasta samas asutuses.

Õppeaastale tagasi vaadates tahan jagada teistega oma selle aasta kogemust arenguvestluste läbiviisest.

Meie majas viidi arenguvestlused kõigi vanematega läbi esmakordselt. Eks igaüks meist tundis veidi hirmu – kas olen ikka tasemel ja tean kõike konkreetse lapse arengust, kas oskan vastata vanemate küsimustele jne.

Vestlused said tehtud ja enesetunne oli juba peale esimesi suurepärane. Segamatult vanematega vesteldes ja lapse arengut vaagides kasvab enim just õpetaja ja vanemate vaheline usaldus. Peale vestlust kokkuvõtteid tehes ei jäänud ühestki neist okast hinge või vastuseta küsimusi õhku rippuma. Rääkida sai avameelselt kõigest last puudutavast.

Loomulikult on edaspidiseks arenguruumi ja mõtteid, mida teha paremini. Kui vestluste juures arvestada sellega, et iga iga lapsevanem on omaette isiksus, nagu ka lapski, keda kasvatame- õpetame, siis leiab alati  õige tee ja suhtlemisviisi.

Vestlust ette valmistades peaks olema kindlasti koostatud lapse arengumapp ja uuritud lapse arengutaset. Neile kahele suurele ”vaalale” toetub ju vestluse põhisisu.
Mina ise töötan eelkooliealiste lastega ja arengutaseme uurimiseks viisime läbi Strebeleva kooliküpsuse testi. Antud test näitab ära lapse koolivalmiduse erinevate ülesannete kaudu. Näiteks selgitab test välja lapse orienteerumise praktilistele vormidele, nägemismälu, terviktaju taseme, kujudite grupeerimise oskuse, oskuse sooritada erinevaid arvutamisoperatsioone, näitab ära lapse kujutluse aasataaegadest jne.

Ülesannete sooritamise eest sai laps vastava arvu punkte, mis omakorda asetas ta ühte neljast grupist. Suurim arv punkte andis loomulikult koha parimas ehk neljandas grupis. Testi läbinud last analüüsisime koos paarilisega ja saadud tulemust oli väga hea kasutada vestluse peamise lähtepunktina ja oma väidete tõestusena.

Peale läbiviidud vestlusi oli vähemasti minul küll hea ja mõnus tunne. Selleks, et saada konkreetset tagasisidet, viisime vanemate hulgas peale vestluste lõppu läbi ankeetküsitluse.

Tulemused olid igati positiivsed, nagu ütles ka meie endi sisetunne. Kõik vanemad leidsid, et arenguvestlus lasteaias on vajalik. Vestluse käigus said nad piisavalt infot oma lapse arengu ja käitumise kohta. Ühtlasi pidasid nad vestlust oluliseks just seetõttu, et pakuti võimalust segamatult vestelda ja saavutada seeläbi usaldussuhe ning hea koostöö õpetajatega. Paljud vanemad väitsid, et lasteaias läbiviidud arenguvestlus oli palju sisukam, põhjalikum ja paremini ette valmistatud, kui koolis toimunud vestlused.

Iga kiitus innustab, olen kindel, et järgmisel aastal ei ole enam ühelgi meie lasteaia õpetajal hirmu ning kõhklusi-kahtlusi arenguvestluste läbiviimisel.

Soovin kõigile lasteaia töötajatele sama toredaid lapsevanemaid ja sama meeldivaid ning usalduslikke arenguvestlusi järgmisel õppeaastal.

Kaunist suve ja puhkust töömõtetest!

Sale Leppik
Häädemeeste lasteaia õpetaja

Rubriigid: Lasteaiast kooli. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Arenguvestlus – parim usaldussuhete looja koostööks lapsevanemaga

  1. Katrin Täheste kirjutab:

    Väga õiged mõtted,ainult see osa artikklist,kus võrreldi lasteaia arenguvestlust kooli arenguvestlusega häiris veidi silma,oman kogemust,kus ka koolis arenguvestlusest saab hea elamuse ja põhjaliku ülevaate lapse arengust…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 + 15 =
Please leave these two fields as-is: