Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Luuletusi loomadest – Reet Nõulik

Jääkaru

Miks on valge küll see karu?

Karu olema peaks pruun.

Mustad sellel valgel karul

ainult silmad, nina, suu.

Elab põhjamaal, kus marud,

valge lumi, valge jää.

Põhjamaal ka karud valged

nagu lumi, nagu jää.

= ~~ =

Mind kutsutakse elevandiks

ja tuntakse ära pikast londist.

Ma lisaks olen veel suur ja hall,

ei karda kedagi taeva all.

= ~~ =

Sebra on üsna hobuse moodi

ainult et triibuliseks ta loodi.

On karjaloom ja sööb tema rohtu,

minema kappab, kui tunneb ohtu.

= ~~~ =

Krokodill, väga ohtlik ja kaval,

puunotti mängides saaki tabab.

Vees ta kiire, maal aeglaselt kõnnib.

Soojas liivas munast kooruvad põnnid.

= ~~~ =

Kaamelit hüütakse kõrbelaevaks,

sest kõrbes kõndides pole tal vaeva:

küüru sees kaasas nii toitu kui vett,

kaupa kandes aitab ta inimest.

= ~~~~ =

On kilpkonni suuri ja väiksemaid ka,

neid ujumas vees ja liikumas maal.

Neil kilbi seest paistmas vaid jalad ja pea,

oma poegi ema hoidma ei pea.

= ~~~~ =

Känguru sööb rohtu, hüpates liigub,

ta kõhu pealt taskust pojake piilub.

Väiksed ta käpad kuid suured on jalad

saba pikk ja võimas toeks tal taga.

1 thought on “Luuletusi loomadest – Reet Nõulik”

  1. Kui need on sinu enda tehtud, siis on need küll väga, väga head. Lustlikud ja lihtsad. Jätka samas vaimus!
    Pille Suitsupääsupesa Lasteaiast.

Leave a Comment

8 + 15 =
Please leave these two fields as-is: