19-21. juunini toimus Vaiblas Võrtsjärve ääres Viiratsi jutuklubi korraldatud seitsmes muinasjutulaager. Jutuvestmiste teemaks oli seekord vesi.Kohalesõitnud lasteaednikud nautisid muinasjuttude maagilist jõudu – õhus oli tunda erilist põnevust ja salapära, mida tekitasid erinevate veemuinasjuttude vestjad. Räägiti palju lugusid allikatest, jõgedest, näkkidest, kalapüügist ja veepiisa rännakutest.
Muinasjutulaagri korraldaja oli ka seekord Viiratsi lasteaia vanemõpetaja Mari Karilaid.
Muidugi oli kohal ka Muinasjutukooli looja Piret Päär, kes rääkis kaks pikka põnevat muinasjuttu, üllatades jälle kuulajaid nii juttude erilisuse kui ka omapärase jutuvestmisoskuse tõttu.
Piret Päär küsis, kuidas on jutuvestjatel aasta möödunud ja kus on loodud uusi jutuklubisid.
Piret rääkis ka Maria Madise magistritööst, mis põhineb muinasjutuvestmisel ja Eden project`il.
Eden project`i kutsutakse kaheksandaks maailmaimeks, mis uurib inimese ja looduse harmoonilise dialoogi võimalusi.
Maria Madise lõpetas Exeteri Ülikooli magistratuuri sotsiaalteatri erialal. Tema uurimistöö sündis Eden projektis Cornwalli poolsaarel Inglismaal. Edeni aiaks kutsutakse keskkonda, mis liidab erinevatel viisidel teadust, kunsti, haridust ja lugude jutustamist. Edeni aed on koht, kus võib kuulata muinasjutte ja ise jutustada. Sel paigal on eriline omadus – kes läheb Edeni aeda jutte kuulama, on võimeline sealsamas kohapeal teistele jutte rääkima, isegi siis, kui ta pole enne ühegi võõraga rääkinud. Edeni aial on eriline aura, see paik inspireerib inimesi.
Muinasjutulaager Vaiblas meelitas kohale ka ajakirjanikke, kes tundsid huvi, mida erilist muinasjuttudes peitub, et ikka ühed ja samad ja ka uued jutuhuvilised muinasjuttu kuulama ja rääkima tulevad.
Lasteaiaõpetajad said lisaks jutuvestmisele õppida häälejoogat, maalimist ja vihmapilli valmistamist.
Vihmapilli meisterdati kogu päeva, mõned valmistasid neid koguni kaks. Parima kõlaga pilli saab siis, kui arvutud tikud on hoolega spiraalselt läbi papptoru lükitud ja kuulmise järgi õiges vihmasahinas veendutud. Saladus on täpsuses, korrektsuses, tööle pühendumises. Kõik vihmapilli valmistajad jäid tööga rahule. Kohalviibinud Sakala ajakirjanik kahtles, kas mõni inimene mitte liiga väikest pilli ei tee, et vaevanägemisest pääseda. Ta sai vastuseks, et kui väike vihmapill hästi õnnestub, tehakse ka teine valmis ja seekord palju pikem. Oli aega harjutada, pillid õnnestusid hästi. Juhendas muusikaõpetaja Aime Reier.
Häälejoogat õpetas Riina Trumm. Häälejooga annab inimesele juurde suhtlemisjulgust, on abiks eneseväljendusel. Hääle vabastamine jooga abil koos dünaamiliste liikumisharjutustega vabastab nii keha kui hinge pingetest. Lisaks aitab leida harmooniat eneses ja
suhetes teistega, on vajalik hääle tugevdamiseks ja korrastamiseks, keskendumisvõime parandamiseks. Häälejooga virgutab ka loovust.
Koos häälejoogaga kasutati rütmipille, ka omavalmistatud vihmapille. See oli tõeliselt nauditav elamus. Pärast häälejoogat tunti end puhanuna, rõõmsana ja pingevabana. Tekkis soov häälejoogast rohkem teada saada ja sellega ka edaspidi tegelda.
Maalimist spetsiaalsete akvarellvärvidega juhendas Märjamaa Pööripäevaklubi peakorraldaja Piret Kukk. Esmalt maaliti paberil ühe värviga – prooviti kollase, punase, rohelise ja sinise värvi mitmeid erinevaid varjundeid. Pärast prooviti värvide segunemist ühel paberil, kusjuures iga värvi jaoks oli oma koht ja puutepunt teiste värvidega. Maalimine pakkus kõigile suurt naudingut.
Viimasel päeval lavastasid jutuvestjad ühiselt enammeeldinud muinasjutu, selleks osutus Katrin Kamariku kirjutatud lugu “Veepiisa rännakud”. Lugu esitati Viirvalli jutukirjutajatele (Viiratsi ja Kalmetu kooli õpilastele), kes said auhinnad parimate muinasjuttude väljamõtlemise eest.
Lavastuses kasutati omavalmistatud vihmapille, puhuti veega täidetud pudelitesse, mis tekitasid eriliselt nauditava heli merekohinast aurikuvileni, tekitati helisid loodusliku materjaliga ja lauldi kaasa Jaan Tätte Ojalaulule.
Suur tänu Mari Karilaiule eriliste, meeldejäävate laagripäevade eest! Tänu Mari Karilaiu innustavale eeskujule julgesid ka arglikumad jutuvestjad oma loo ära rääkida.
Muinasjutu kuulamine on ehe ja meeliülendav kogemus. Muinasjutud rikastavad meie elu, avavad ukse uude salapärasesse maailma, mängivad meie hingekeeltel, näidates elu mitmekesisust, avastamata võimalusi ja lahendust väljapääsmatuna tunduvast olukorrast.
Ülle Tõnumaa