Üks mängutund – mille jaoks?

Õppimine läbi mängu

Akadeemiliste standardite karmid nõudmised on põhjustanud laste mänguaja vähenemise. Lapsed vajavad rohkem aega mängimiseks. Läbi mängu arendab laps sümboolset mõtlemist, eneseregulatsiooni ja loovust. Mäng arendab lapse baasoskusi, mis on neile vajalikud edaspidistes õpingustes.

Last tuleks julgustada mängima mänge, kus nad ise määravad mängu stsenaariumi, jaotavad rollid, lepivad kokku reeglites ning jälgivad üksteise reeglitepärast käitumist. Tavaliselt võetakse mängu teemad elust enesest nt. kodu mängimine, arsti mängimine. Läbi erinevate rollide kehastamise õpib laps tundma oma emotsioone, erinevaid suhteid.

Selleks, et arendada lapses võimet mängida erinevaid rolle, tuleb pakkuda lapsele uusi kogemusi ja avardada tema maailmapilti. Selle asemel, et iga päev parki jalutama minna, peaks erinevaid tegevusi planeerima – minema loomaaeda, muuseumi, näitustele, metsa, mere äärde, loodusretkele, energiakeskusesse jne.

Lapsele võib mängimiseks välja pakkuda erinevaid rolle (kosmoseteadlane, fotograaf, president, ekskursioonijuht, loomaaiadirektor, ajakirja toimetaja jt.)

Samuti annab ebareaalsete rollide mängimine lapsele võimaluse kasutada oma kujutlusvõimet (tulnukas, skulptuur näitusel, riidenagi).

On täheldatud, et lastel, kellel on piiratud mängimist varases lapsepõlves, on raskusi koolis nii õppetöös kui kaaslastega suhtlemises.

Üks mängutund – mille jaoks?

Varases lapsepõlves on mäng väga olulisel kohal lapse arengus. Lapsel, kellel on piiratud mänguaega varases lapsepõlves, võivad ilmneda sotsiaalsed, kognitiivsed ja keelelised puudujäägid koolis. Kui lapsed mängivad koos, siis nad arendavad sotsiaalseid oskusi, samuti toetab mängimine lapse keelelist ja kognitiivset arengut.

Mängides kujutavad lapsed erinevaid situatsioone reaalsest elust. Läbi selle õpivad nad planeerima ja probleeme lahendama. Samuti mängivad lapsed erinevaid rolle, mille läbi õpitakse tunnetama oma emotsioone. Mängides lepitakse kokku reeglites ja õpitakse, kuidas vastavalt reeglitele käituda. Ebareaalsete rollide mängimine arendab lapse kujutlusvõimet, keele arengut ja sümboolset mõtlemist.

Kuidas lapse keelekasutus läbi mängu areneb?

Uuringud on näidanud, et läbi mängimise omandavad lapsed kooliks vajalike oskusi nagu mälu areng ja suuline väljendusoskus. Mitte kõik mängud ei arenda lapsi ühtmoodi. Lapsi tuleks suunata mängima selliseid mänge, mis võimaldavad neil kehastada erinevaid rolle, planeerida mängu stsenaariumi, määrata mängu reegleid jne. Mängukeskkond peaks olema võimalikult mitmekesine. Lapsi tuleks suunata mängides kasutama nii suulist väljendusviisi kui ka joonistamist ja kirjutamist. Laste jaoks tähendab eneseregulatsioon võimet reguleerida oma mõtlemist ja emotsioone. Selle asemel, et esimene mõte välja öelda, tuleks kaaluda erinevaid võimalusi. Keskkond peaks võimaldama mängida erinevaid sh. ka ebareaalseid rolle. Selleks tuleks lastele tutvustada erinevaid ameteid, uusi raamatuid, näidata pilte ja videosid erinevatest paikadest, situatsioonidest.

Liivi Org
Vanalinna Lasteaia vanemõpetaja

Rubriigid: Lapsevanematele. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 10 =
Please leave these two fields as-is: