Meie, eestlaste kohta öeldakse, et oleme laulurahvas. Tõesti – kuulates konkursse, kontserte tundub küll, et Eestis kõik inimesed laulavad. Häid lauljaid ja pillimehi on kõikides maakondades.
Kust see lauluarmastus ja pillimänguoskus tuleb? Eks ikka kodudest. Vanaemad ja emad laulavad lastele, armastatakse muusikat kuulata ja ise musitseerida. Pereliikmed võtavad osa lasteaias toimuvatest üritustest.
Minu enda peres on kõik hästi musikaalsed. Isa oli mitmekülgne pillimees, kodus olid klaver, viiul, kitarr ja mandoliin. Lõpetasime õega muusikakooli koorjuhtimise erialal.
Olen pikki aastaid töötanud Elva Lasteaias “Murumuna”.
Väikeste muusika juurde toomine algab ikka rahvamuusikast. Lapsed, kellel kõne on kehvakene, saavad hästi hakkama, lauldes nukule hällilaulu, kiigutades äiu – äiu… Regilaule on kõigil tore laulda – need on lihtsad ja meeldejäävad. Samuti on tore lauludele lastepillidega kaasa mängida.
Rahvalaule laulame ja rahvamänge mängime aastaringselt. On ju palju rahvakalendri tähtpäevi ja rahvaloomingut võib esitada kogu aeg.
Lastele meeldivad ka neile kohandatud rahvatantsud. Selles osas on suure töö ära teinud Pärnu tantsuõpetaja Tiiu Pärnits.
Oleme korraldanud erinevaid pidusid rahvuslikel teemadel. Mardi – ja kadripeod, vastlaüritused, rahvamuusikat oleme kasutanud ka jõulupidudel.
Tänavu oli “Siilikeste” rühmal rahvuslik mängupidu “Vanaema viisikera”, mõned aastad tagasi toimus Eesti Vabariigi sünnipäevapidu “Koduvärvid kaunimad”.
Traditsioonilisel Eesti Vabariigi aastapäeva üritusel toimub aktus ja pärast esitab korraldav rühm näidendi. Mängitud on “Vaeslast ja talutütart”, “Udumäe kuningat” jne. Kõik ikka rahvapärandist ja rohke muusikalise materjaliga.
Tänavu oli teisiti – külla tulid rahvapillimängijad. Nautisime kandlemuusikat, lõõts- ja torupill panid lausa tantsima. Oli väga lõbus ja emotsionaalne üritus.
Rõõm südames lähme vastu kevadele.
Ruth Jürgenson
Elva Lasteaiast “Murumuna”