Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Montessori tegevused tavarühmas – plussid ja miinused

Kõik pedagoogikat õppinud on kuulnud Maria Montessori (1870-1952) meetodist. Oma meetodi kujundas Montessori lapsi jälgides ning see hõlmab kasvatus- ja haridussüsteemi lastele vanuses 0-12 eluaastat.

Montessori tegevused tavarühmasLoetlen mõned Montessori meetodi põhipunktid.

  • Meetodi põhiprintsiip on viia laps eneseharimise ja enesekasvatamiseni, deviisiks „Aita mind, et võiksin seda ise teha“ .
  • Meetodi juurde kuuluvad materjalid, vahendid   – vee, puisteainete, meelte, vanemale eale ka maateadust, ajalugu, matemaatikat, ümbritseva elu tundmaõppimist, häälikuid, tähti ja lugemist hõlmavad.
  • Vahendite valikul on laps vaba, vaba on ka nende kasutamise kestus ning tähtis tegevuse lõpetatus ja sellest saadud rahuldus. Õpetaja on ainult juhendaja ja laps saab end ise parandada.

Plussid

  • Osa tegevusi valmistavad last ette igapäevaeluks – nööpide , trukkide , lukkude avamine ja sulgemine, kingade õigesti jalgapanek, kammimine.
  • Lapse peenmotoorikat arendavad väga hästi tegevused puisteainetega ja teised harjutused (puust pärlite nööri otsa ajamine, mutrite kinni ja lahti keeramine, tikkude ja herneste tõstmine pintsettidega, ka vee tilgutamine pipetiga jt.).
  • Liigutuste suund vasakult paremale tegevustes valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks.

Tegevused arendavad :

  • lapse mõtlemist – on vaja selekteerida, otsustada, sorteerida, leida erinevusi.
  • meeli – kuulmist nägemist, haistmist, kompimist, rohkem kui tavamänguasjad.
  • tähelepanu ja keskendumist (puisteainetega peab hoolikalt ringi käima, muidu läheb palju põrandale).
  • viivad lapse lähemale loodusele, looduslikele materjalidele, mis on tänapäeva tehiskeskkonnas väga vajalik
  • iseseisvust

Miinused

  • Montessori tegevuste keskuse loomine rühma nõuab õpetajapoolset ettevalmistust, (rühma) raha, vahendite leidmist, ülesseadmist.
  • Tegevused on individuaalsed ja nõuavad juhendamist, ei saa  tegeleda kogu rühmaga korraga.
  • Tekib ka mõnevõrra prahti.

Kuidas kõrvaldada miinuseid?

Peale mitmekordset juhendatud  tegelemist oskavad lapsed juba ka iseseisvalt mängida, materjalid õpetavad iseseisvat tegutsemist .

Kui lapsi on palju, võib kaasata õpetaja abi ja tegeleda näiteks kahe laudkonnaga korraga (osad lapsed mängivad  tavaliste mänguasjadega ja siis vahetame). Kogemus on näidanud, et lapsed suudavad Montessori tegevustele keskenduda palju pikemaks ajaks kui tavalistele mänguasjadele, ka need, kes on väga püsimatud.

Ka tavalise meisterdamise tunni käigus tekib prahti ja loomulik on, et lapsed ise koristavad enda järelt.

Montessori tegevuste juhendamine ei ole vaevarikkam, kui tavalise uue mänguasja

või vahendi tutvustamine lastele. Tõsi on küll see, et lapsi peab kogu aeg jälgima,

rohkem kui tavalise mängu puhul, kuid tegevused on lastele kasulikud, meeldivad

neile    ning seetõttu on asi vaeva väärt. Tulemuseks on arenenud laps ja rahu

rühmas.

Enda kogemusest

Töötan lasteaias Kikas sel aastal vanema sõimega, 2-3aastastega.

Praegu on rühmas mängud puisteainetega: ubade valamine ühest kannust teise ja lusikaga ühest nõust teise tõstmine, mannaga kandikul kühvliga mängimine, sõelumine, lehtrisse valamine. Lisaks veel penoplastist munade tõstmine pintsettidega, kuulamismäng üllatusmuna kestadega (tuleb leida sarnase heliga munad), puutetundlikkusmäng liivapaberiga (sorteerimine kare-sile paber). Matemaatikas olen proovinud paberist kujundite (ring ja ruut) sobitamist paberile ette joonistatuisse (saab õpetada mõisteid suur-väike), värvuste õpetamist eri värvi lipikutest ridade ladumise abil. Olemas on pesunäpitsamäng, puupärlite traadile ajamine. Plaanis on valmistada mõned mängud riidetükkidega, kompimismäng koti abil jm. Kõige populaarsemad on valamismängud,  ka pintsettidega munade tõstmine ja kuulamismäng.

Alguses tundus mõte tuua Montessori tegevused nii väikesteni selge liialdusena. Kartsin, et lapsed puistavad manna  maha, topivad oad endale suhu ning tekib suur segadus. Tegelikkuses selgus, et lapsed saavad puisteainetega suurepäraselt hakkama. Mitte ühtegi uba ei ole suhu pandud, keegi ei ole mannakandikut haaranud ja põrandale kallanud. Loomulik on, et natuke pudeneb maha. Selgitasin, et mängime laua ääres ja nukunurka nende mängudega ei lähe.

Tavaliselt on rühmas kohal 10-12 last ja  kõik korraga mängida ei saa. Olen mänginud korraga kahe laudkonnaga, ühte jälgin mina, teist õpetaja abi ja ülejäänud lapsed tegutsevad nukunurgas või klotsidega, vahetame mänge laste vahel  ja hiljem saavad mängima ka need, kes alguses olid vaibal.

Ainus, mis praegu ei vasta Montessori meetodile on see, et hetkel ei ole mänguasjad avariiulil, vaid kasti sees ning teatud ajal tegeleb rühm nendega, tavaliselt veedame neid kasutades 1-1,5 tundi. Edaspidi on plaanis muretseda riiul ja tekitada ka vaba valiku võimalus. Võin öelda, et lapsed on huvitatud, mängivad pikalt ja rahulikult. Tõsi on, et kogu aeg peab jälgima (vahel kipuvad segunema manna ja oad), kuid see on väike ja ületatav takistus.

Montessori stiilis tegevuste toomisel rühma kasutasin väga head, praegugi müügil olevat raamatut – Maja Pitamic „Õpeta mind seda ise tegema“ (Koolibri, 2006). Raamatus on selged juhised kuidas tegevusi üles ehitada ja keerulisemaks muuta kui laps on midagi juba selgeks saanud. On ka häälikuid ja tähti, matemaatikat, loodusõpetust puudutavate tegevuste juhised vanematele lastele.  Raamat on mõeldud lapsevanematele ja kavatsen seda järgmisel koosolekul soovitada.  Selgus, et ka küllalt paljulapselises rühmas on võimalik organiseerida individuaalseid mänge, hilisemas eas võib Montessori mängulist tehnikat kasutada ka tähtede avastamisel, häälimisel, matemaatikas jne.

Kokkuvõtteks

Montessori tegevused, mis alguses võivad tunduda aja raiskamisena neile, kes metoodikast kuulnud pole (manna tõstmine lusikaga ühest nõust teise?! ubade kallamine ühest kannust teise?!) arendavad laste psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine), mida neil on vanemas eas tarvis kooliküpsuse saavutamiseks.

Selge on see, et iga mäng arendab last, loomulikult ei pea tavapärasest õppetegevusest loobuma, kuid minu arvates on Montessori tegevused eriti kasulikud ja mitte ainult hea ajaviide. Aeg ja vaev, mis õpetaja kulutab mängude toomiseks rühma tasub end hiljem kuhjaga.

Piret Targama
Tallinna Lasteaia Kikas õpetaja

Montessori tegevused tavarühmas  Montessori tegevused tavarühmas  Montessori tegevused tavarühmas  Montessori tegevused tavarühmas

1 thought on “Montessori tegevused tavarühmas – plussid ja miinused”

  1. Väga tore oli lugeda, kuidas juba on proovitud Montessori pedagoogigat tavarühmas rakendada. Ise ka uurin selle kohta ja hea lugeda kogemusi.

    Ma igaks juhuks panen siia väga toredad lingid kahele online raamatule, mis on väga põhjalikud ja palju ideid tegevusteks ja ise mängude tegemiseks. Ehk on kellelegi abiks, kes otsinguga selle artikli leiab. Lehekülgi tuleb natuke allapoole kerida, siis saab peatükkide kaupa allalaadida raamatud.

    0-3.aastastele
    http://www.michaelolaf.com/JCcontents.html

    3-12.aastastele
    http://www.michaelolaf.com/CWcontents.html

Leave a Comment

15 + 15 =
Please leave these two fields as-is: