Euroopa Parlamendi liige ja Lastekaitse Liidu president Katrin Saks leiab, et õpilaste katsed gümnaasiumiastmes võiksid jääda, kuid probleemiks on hoopis katsete lubamine esimesse klassi vastuvõtmisel, mida mitmel pool tehakse.
“Minu arvates peaks arutlema ka selle üle, mis toimub eliitkoolides enne esimesse klassi vastuvõttu. Probleem saab alguse tegelikult juba lasteaias. Selleks, et katsed edukalt läbida, pannakse lapsed eelkooli, mille vanemad peavad kinni maksma,” rääkis Katrin Saks saadetud pressiteates.
Tema sõnul näib see kõik pigem äriprojektina, mille teeb jaburaks see, et tunnid, kus lapsed käivad, on sageli samad, mis lasteaias ning sageli ka samal ajal.
“Lõppkokkuvõttes on tegemist topeltkuluga, rääkimata sellest, et laste sortimine nii varajases eas pole õige. Ma saan aru, kui tegemist on muusikakooliga, mis nõuab kaasasündinud andeid, aga tavakooli puhul sellist asja ei peaks olema,” lisas Saks.
Aastaid lastekaitse küsimustega tegelenud Saks selgitas, et koolide vaheline konkurents paremate tulemuste nimel pole iseenesest halb ja koolide erinev tase on paratamatu.
“Küsimus on selles, kas riik peaks soodustama sellist segregatsiooni nii varajases eas nagu seda on esimesse klassi vastuvõtmine. Kindlasti peaks vältima väikelaste väntsutamist eksamitega. Vanemate parimad soovid ei tule alati kasuks lapse psüühikale,” ütles Saks.
Saksa sõnul võiks siinkohal meelde tuletada, et Soomes, kus antava hariduse tase on ka teiste riikide poolt kõrge tunnustuse saanud, on katsed algklassidesse keelatud.
“Soome hariduse tugevus seisneb just selles, et kõigile antakse võimalus hea hariduse omandamiseks, mitte ei looda mõnel pool kasvuhoonetingimusi,” nentis Euroopa Parlamendi liige.
Saks toetab samas katsete lubamist gümnaasiumiastmes.
Eesti Päevaleht,22.01.09.
Lõpuks ometi !
Kooli minek peaks olema suur pidu päev . Selekteeritaks meid kõiki nii et naa , terve elu. Kool kui selline peaks ikka positiivsust ja võrdväärsust hindav koht olema.
Edu Pr. Saksile. Ja jõudu , jaksu kõigile vanematele.