Tegevusvõtted lastele ajamõistete õpetamiseks

Tegevusvõtted on kogutud Jõgevamaa ja Tartu linna lasteaedade õpetajate küsitlemisel. Küsitlusest selgus, et ajamõistete õpetamine lasteaias on raske, vajab järjepidevust ja kordamist läbi erinevate ainevaldkondade. Loodan, et leiate siit midagi laste igapäevategevuse mänguliseks muutmisel. Kindlasti on osa võtteid tuntud, kuid iga unustatud vana on ju jälle uus.

Tegevusvõtted lastele nädalapäevade õpetamiseks

·         Hommikuringis nädalapäevadega seotud luuletused (pidev kordamine).

• Raamat „Jussikese 7 sõpra” nii kirjanduspalana kui lavastusena.
• Laul nädalapäevade nimetustest, kus igal päeval on oma tegevus. Pidevalt hommikuringis lauldes jääb hästi meelde. Selle päeva nimetuse juures, mis parasjagu on, hakkavad lapsed liigutusi tegema (eelnevalt kokku lepitud).
• Igapäevane ilmavaatluskalendri täitmine.
• Mingi tähtsa päeva ootamine ja selle märgistamine kalendris, nädalapäevade loendamine selleni (näit. jõulupidu, teatrietendus jne.).
• Kalender seinal, kus igal päeva, kuu, kuupäeva nimetusel oma koht.Laps paneb igal päeval uue päeva ja kuupäeva nimetuse. Reedel pannakse ka laupäev ja pühapäev.
• Nädalapäevade nimetuste õigesse järjekorda panemine. Iga laps, kes tõmbab nädalapäeva nimetuse, otsib omale õige koha nädalapäevade nimetustega laste rivis.
• Reedeti vestlus sellest, millisel päeval me mida tegime.
• Igal hommikul pannakse   seinale helikopter õige nädalapäeva nimetuse juurde (poiste rühm), algul tehakse koos õpetajaga, hiljem juba lapsed iseseisvalt.
• Laste ring, kus üks laps lööb käega vastu rinda ja ütleb nädalapäeva nimetuse (peab arvestama eelmise lapse öeldud nädalapäevaga ja ütlema järgmise), kui öeldakse see päev, mis parasjagu on, siis tõstavad lapsed käed ja hüüavad „käes”. Mäng vajab rütmi tajumist ja sobib rütmilise muusikaga.
• Laps võtab nädalapäeva nimetuse ja ütleb, milline nädalapäev ta on, milline nädalapäev oli enne seda päeva ja milline tuleb.
• Õppemäng „Vaheta kohad”: lastele anda nädalapäevade nimetused ja vastavalt õpetaja ülesandele tuleb vahetada istekohti teiste nädalapäevadega (nt teisipäev ja pühapäev jne).

Tegevusvõtted lastele  aastaaegade nimetuste õpetamiseks

·         Muinasjutt „12 kuud”.

• Luuletused aastaaegadest nt „Kellel neli kaunist kleiti…”, „ Kellel kapis neli mütsi…”.
• Õppemäng – puzzle – koos aruteluga pildil toimuvast.
• Vahetud käigud loodusesse, et  ise tunda, näha, kogeda, katsuda, vaadelda ja võrrelda.
• Seinal pildid aastaaegadest (aastaring).
• Uurimine-vaatlemine – nt kevad – pajuurbade toomine, katsumine, lumikellukeste istutamine potti (mulla katsumine), vee sulamine, ilmavaatluskalendrid, laul „Aastaajad”.
• Kui saabumas uus aastaaeg, siis korrata üle eelmise aastaaja omadused ja tuua välja uue aastaaja iseloomulikud tunnused, võrrelda.
• Jagada lapsed aastaaegadeks, vastavalt õpetaja korraldusele hakkavad selle aastaja lapsed aastaajale iseloomulikke liigutusi tegema (nt talv – tuisk ulub, jääpurikad tilguvad, pakane paugub jne.).
• Pildid loodusest, laps valib pildi ja ütleb, milline aastaaeg sellel pildil on ning nimetab selle aastaaja iseloomulikud tunnused.
• Lapse sünnipäeva kuu järgi aastaaja otsimine (aastaaegade pildid ja laste sünnikuupäevad rühmas seinal).
• Aastaaegade õpetamine matkimismänguga Vivaldi „Aastaajad” muusika saatel.
• Hommikuringi vestluse käigus õpitu kinnistamine.
• Matkad „Tere, sügis!” jne.
• Ilmavaatluskalendri täitmine.
• Lavastused.
• „Petu” küsimused + pildid aastaaegadest.

Tegevusvõtted lastele kuude nimetuste õpetamiseks

·         Muinasjutt ja lavastused raamatuga „12 kuud” .

·         Koos aastaaja õppimisega korrata  ka selle aastaaja kuud.

·         Nädalapäevade ja kuude ring, mida keerutatakse, laps räägib sellest aastaajast ja nädalapäevast, kuhu seier peatuma jääb.

·         Laste sünnipäevade järgi.

·         Pabernukud, millel kuude nimetused, nendega saab lavastusi teha.

·         Kuukalender- laps kirjutab kuu nimetuse ja kaunistab vastavalt aastaajale iseloomulikuga (nt veebruar – tuisk).

·         Rühma seinal sünnipäevarong kuude nimetustega – kogu aeg laste silme ees.

·         Kirjanduspala järgi tehtud liikumismäng kella õppimise põhimõttel. Panna ringi 12 tooli, igal toolil kuu nimi ja aastaajale vastav pilt, kui muusika katkeb, siis laps ütleb, millise kuu juures ta on ja miks ta nii arvab.

·         Lastele jagada sedelid kuude nimetusega, lapsed järjestavad end vastavalt kuude nimetustele.

·         Aastaring – aastaajad, kuud, laste sünnipäevad (kasutada aastaajale iseloomulikke värve, nt kevad – roheline, suvi – kollane jne).

·         Kuude nimetused vastavuses tegevustega, laps otsib igale kuule vastava tegevuse, nt veebruar – vastlaliu laskmine, mai – emadepäev jne).

·         Kuude nimetused lasteaia trepiastmetel (saab korrata ka koos vanemaga);

·         Keha hoiakud ja kuud, nt käed üleval jaanuar, peapeal – veebruar ja nii allapoole kuni detsember jõuab välja varvasteni.

·         Laste rittaseadmine laste sünnipäeva kuu järgi.

·         Vestlus ja vaatlused õues.

·         Pidevalt korrates igal päeval kõikides tegevustes.

Tegevusvõtted lastele kellaaja õpetamiseks

·         Tunniseier jalutab (lühike ja paks), minutiseier kõnnib (pikk ja paks), sekundiseier jookseb (pikk ja peenike).

• Näitlikustamine. Õpetada poole ja veerand õunaga, võrrelda osutite asukohaga kellal. Lapsed ise poolitavad õuna.
• Kasutada kella, mis rühmaruumi seina,l seostada seda päevakavaga ja igapäevategevustega.
• Seostada kella tundmist laste mänguga, nt. õpetaja ütleb, et kui pool tundi möödas, siis mängib seda mängu järgmine laps (laps ise vaatab kella).
• Õpetaja saadab kella vaatamist alati kõnega.
• Loovmängud nt „Arsti juures”.
• Õ/M „Näita kella”, igal lapsel mängukell , igale lapsele erinev kellaaeg, muidu vaatavad teise pealt, õpetaja teeb märkmeid, kas laps vastab õigesti.
• Enne tegevuste algust küsida lastelt, mis seinakell näitab.
• Väga hea numbrilaudadega Ravensburgeri mängukellade komplekt.
• Mängukellad pidevalt lastel kättesaadavas kohas, võiks olla väike lauakell ka nukunurgas.
• Mäng: üks laps annab ülesande, nt kell on pool kolm, teised panevad oma kellal selle aja ja tõstavad üles, juhtmängija valib uue ütleja.
• Paberist ringi poolitamine ja seostamine täis- ja pooltundidega.
• Luuletus „Kell” (kell üks- muna küps jne), laps näitab kellal aega.
• Laps sööb pool õuna ära, siis veel pool jne. Võrdleb sõbraga, kella seieritega. Tähtis, et lapsel on selged mõisted – terve, pool, veerand, kolmveerand.
• Kuulata vaikust 1 minut (sekundiseieri jälgimine).
• Lapsel peab  olema selge, mida näitavad suur ja väike seier.
• Matemaatilised jutukesed, mille juures saab kella kasutada.
• Voltida ring neljaks ja kirjutada voltimiskohtadele kellaga sarnaselt 9, 12, 3, 6, vahele ka teised numbrid. Teha ka seierid, saab kasutada nii mängus kui õppetegevustes.
•  Lapsed ise valmistavad papist kellad ja seierid, nendega õpitakse. Omavalmistatud asi  on lapsele kõige huvitavam.
• Asetada põrandale arvukaardid kellakujuliselt. Lapsed ise on kordamööda suur ja väike seier.

     

 

 

Koostas Ülle Kurvits

 

Laiuse lasteaia õpetaja