Soovin jagada mõtteid mulle südamelähedasest teemast.
Kõige toredam on muidugi, kui vanemal on aega ja huvi oma lapsega looduses olla ning seda jälgida. Kuid ühtteist annab teha ka lasteaias, kui mitte rohkem, siis anda armastus, austus, huvi nende armsate tiivuliste vastu. Kõige parem on seda muidugi teha läbi mänguliste tegevuste.
ÕPPEMÄNGUD LINDUDE VÄLIMUSE TUNDMAÕPPIMISEKS.
- Igal linnul oma nimi!
Vahendid: linnupildid ( 10 x 15 )
sõnakaardid ( linnunimetusega )
võlukotike ( riidest, kaunistatud kott )
Laste arv: kõik rühma lapsed
Laste vanus: 6-7a.
Eesmärgid:1) laps õpib tundma linde välimuse järgi
2) lapsel areneb lugemisoskus
Mängu käik:
1. variant. Laps võtab võlukotist linnu pildi. Laua peale on laotud sõnakaardid. Laps leiab õige nimetusega kaardi ning asetab selle pildi kõrvale. Kui kõik mängust osavõtjad on nii toimetanud, saab koos kontrollida, kas vastused on õiged.
2. variant. Pooled rühma lastest võtavad võlukotist linnupildi, pooled sõnakaardi. Lind ja
nimi moodustavad paari.
2.Ühenda linnu kehaosad
Vahendid: 4-5 linnu pildid kolmeks osaks lõigatud ( pea, keha, saba )
Näiteks: part, kurg, rähn, kuldnokk.
Laste arv: kogu rühma lapsed
Laste vanus: 4-7a.
Eesmärgid: 1) laps õpib ühendama linnu kehaosad tervikuks
2) areneb omavaheline koostöö
Mängu käik: laps võtab võlukotist ühe linnupildi osa. Kui kõik lapsed on seda teinud,
hakkavad nad otsima linnu teisi kehaosasid. Kui leitud, asetatakse pilt lauale.
Hiljem ühiselt vaadatakse, kas kokku on pandud õiged linnud.
3. Suur, keskmine, väike lind.
Vahendid: erineva suurusega lindude pildid
Näiteks: varblane, kuldnokk, valge toonekurg
Muusika, mille järgi saab mängult lennata
Laste arv: kogu rühma lapsed
Laste vanus: 3-7a.
Ettevalmistus mänguks: eelnevalt on vaadeldud mängu tulevaid linde
Eesmärgid: 1) laps eristab linde suuruse järgi
2) areneb mälu
3) kinnistuvad mõisted „väike“, „suur“, „keskmine“
Mängu käik: mängujuht ( õpetaja) lepib kokku mängureeglid:
* väikese linnu lend
* suure linnu lend
* keskmise linnu lend
Õpetaja nimetab linnu. Muusika pannakse mängima ja laps hakkab lendama
vastavalt linnu suurusele. Mõne aja pärast nimetab mängujuht uue
linnu. Ja nii edasi.
4. Mis värvi on lind?
Vahendid: värvikaardid
linnupildid
muusika
Laste arv: kogu rühma lapsed
Vanus: 3-7a.
Eesmärgid: 1) lapsel kinnistuvad värvused
2) laps õpib linde värvuse järgi eristama
Eelnevalt on pildid kinnitatud lastele nähtavale kohale ( tahvlile).
Mängu käik: iga laps saab mingit värvi paberi. Õpetaja nimetab linnu nime. Tantsima
hakkavad need lapsed, kellel on vastava linnu värv. Pärast tantsimist näitab
keegi lastest , kus asub see lind tahvlil. Mäng jätkub uue linnu nimetamisega.
Näiteks: valge toonekurg ( valge värvikaart)
sookurg ( hall värvikaart)
suitsupääsuke ( must värvikaart)
5. Linnu algustäht.
Vahendid: linnupildid
tähekaardid
Laste arv: kogu rühma lapsed
Vanus: 5-7a.
Eesmärgid:1) kinnistub lindude tundmaõppimine
2) areneb häälikuanalüüs
3) areneb tähtede tundmaõppimine
Mängu käik: õpetaja näitab linnu pilti. Lapsed mõtlevad, kellega tegemist. Nad häälivad
linnu nime ning leiavad tähekaartide hulgast linnu algustähe. Seejärel tõstavad
tähe pea kõrgusele ja näitavad seda õpetajale. Üks lastest ütleb linnu
nime.
Näiteks: luik- L
vares- V
hani- H
6. Mitu häälikut on sõnas?
Vahendid: linnupildid
numbrikaardid
Laste arv: kogu rühma lapsed
Vanus: 4-7a.
Eesmärgid: 1) areneb häälikuanalüüsioskus
2) areneb mälu, loendamisoskus
3) õpib numbreid tundma
4) õpib linde tundma
Mängu käik: õpetaja näitab linnu pilti. Laps mõtleb, kellega on tegemist. Kui
linnu nimi on kindlaks tehtud, siis ta häälib seda sõna ning jätab
meelde, mitu häälikut on sõnas. Seejärel näitab numbrikaarti.
Näiteks: lõoke- 5
metsvint- 8
leevike- 6
7. Paigalind, rändlind.
Vahendid: linnupildid
muusika
võlukotike
Laste vanus: 5-7a.
Laste arv: kogu rühma lapsed
Eesmärgid: 1) lapsel kinnistuvad mõisted „ paigalind“, „rändlind“
2) õpib teatud tunnuse alusel hulkade moodustamist
3) õpib moodustama paari
Mängu käik: iga laps saab võlukotikesest linnupildi. Ta peab mõtlema, kas lind on
paigalind või rändlind. Õpetaja annab korralduse:
* lendavad paigalinnud
* lendavad rändlinnud
* paigalind ja rändlind moodustavad paari
* paigalinnud ja rändlinnud moodustavad eraldi hulgad
ÕPPEMÄNG LINNUPESA TUNDMAÕPPIMISEKS
Linnukene, lenda pessa!
Vahendid: pildid pesadest
linnukaardid
muusika
võlukotike
Laste vanus: 4-7a.
Laste arv: kogu rühma lapsed
Eelnevalt on toas märgitud lindude pesakohad, s.t. pandud erinevatest pesadest
pildid toa erinevatesse kohtadesse. Näiteks: suitsupääsukese pesa,
kuldnoka pesakast, metsvindi pesa põõsas, luige pesa veekogu ääres jne.
Mängu käik: iga laps võtab võlukotikesest ühe linnupildi. Muusika hakkab mängima ja
lapsed lendavad selle saatel. Kui muusika peatub lendab lind õigesse pessa.
Pärast pesavaliku õigsuse kontrollimist panevad lapsed oma linnupildi tagasi
võlukotikesse ning mäng jätkub samamoodi uue pildi võtmisega.
Kõiki eelnevaid mänge saab veidi muudetud kujul mängida ka õues!
LINDUDE LAULU TUNDMAÕPPIMINE
Lindude laulu on võimalik kuulata plaadilt, kuid veel põnevam on seda teha õues.
Meie esivanemad on mõelnud paljude lindude laulule sõnad inimkeeles.
Nii on erinevate lindude laulu kergem meelde jätta.
Lõokese laul
Karl Eduard Sööt
Tiri- liri- lii,
siri- lii.
Üle maa, üle raa!
Tiri- liri- lii,
siri- lii.
Üle vee, üle tee!
Tiri- liri- lii,
siri- lii.
Üle soo, üle roo!
Tiri- liri- lii,
siri- lii.
Üle puu, üle kuu!
Pääsukese laul
Rahvasuust
Midli- madli, kudli- kadli,
kudusin kangast, tegin riiet,
õmblesin poisile püksid.
Poiss läks metsa
kännu otsa
tõmbas lõhki- kärr.
Ööbiku laul
Rahvasuust
Kiri- küüt, kiri- küüt,
vaole, vaole!
Tüdruk, tüdruk,
laisk, laisk,
too piits, too piits,
plaks, plaks!
Varblase laul
Rahvasuust
Siit särat, särat siit,
särat, särat, üle aia.
Jüri- Mari odraaeda,
siit- sirr!
Tihase laul
Sitsikleit, sitsikleit
Metsvindi laul
Siit- siit
sa ei saa
mitte üks
pirrutikk!
NIMEKIRI LINDUDEST, KEDA VÕIKS EELKOOLIEAS KÄSITLEDA
( alus: riiklik õppekava)
part ( sinikael- part)
varblane
rasvatihane
tuvi
vares ( hallvares)
kuldnokk
valge toonekurg
sookurg
leevike
suitsupääsuke
lõoke ( põldlõoke)
hani ( hallhani)
kotkas
ööbik
metsvint
kakk e. öökull
rähn ( suur- kirjurähn)
luik
Loomulikult võib lindude õppimise valikus muudatusi teha. Eelkõige oleneb kõik sellest, kes on
teie kodukoha enamlevinud linnud.
Meeldivaid looduselamusi soovides
Laidi Kaasik,
Tallinna Lasteaed Sinilind õpetaja
Tere!
Sattusin juhuslikult siia lehele ja leidsin kena asja. Olen ise algkooli ja kõrgkooli õpetaja ja minu pealmine huvi on õpetus liitrühmas. Siit leidsin ka, et tegevus toimub liitrühmas. Minu soovitus: andke vanematele lastele rohkem võimalust oma teadmisi jagada või juhi rollis olla. Näiteks need kohad, kus õpetaja näitab linnu pilti, lepib kokku mängureeglid jne – võib rahulikult vanematele laste jätta, sest võib arvata, et nemad juba (peaaegu) teavad nii linde kui reegleid. Uskuge – laste enesekindlus, ja -usk tugevnevad kõvasti. Ja nooremad näevad, kui hästi nende kaaslased hakkama saavad ja on neile eeskujuks/mudeliks.
Muidugi oleks tore – kui vähegi võimalik – näha ka õues neidsamu linnukesi ja rääkida ka siis värvusest, suurusest, eluviisist jne.On olnud juhtumeid, kus lapsed tunnevad piltidelt linde ja loomi suurepäraselt, kuid neid looduses mitte.
Aitäh kena materjali eest. Loodetavasti leiavad paljud selle üles.
see oli nii lõbus lugeda ja veel kindlasti oli kena vaadata
neid ilusait pilte aga see munadega pesa oli kõige kenam !!!!!!!
Suur tänu toredate mängude eest! Väga kasulik lehekülg!