Järgmine aasta ähvardab Tallinna lasteaedu ülikarmi säästurežiimiga

Se­ni­se 20 lap­se ase­mel hak­ka­vad rühmad järg­mi­sel aas­tal ole­ma ju­ba 24-pea­li­sed.

Juu­li kes­kel ha­ri­du­sa­me­tis kok­ku pan­dud järg­mi­se aas­ta ee­lar­ve piir­sum­ma­de ta­bel näi­tab las­teae­da­de tu­le­va aas­ta üld­ku­luks 559 mil­jo­nit kroo­ni, kuid al­les aas­ta ta­ga­si võis sa­mas ta­be­lis nä­ha üld­sum­ma real 736 mil­jo­nit kroo­ni.

Põhja-Tal­lin­na las­tesõime Pä­ka­pikk ju­ha­ta­ja Maie Toom­sa­lu sõnul peab vaa­ta­ma tõele näk­ku: kui ra­ha po­le, siis se­da liht­salt po­le. „Koos­sei­sud on ju­ba üle vaa­da­tud ja kui peaks veel kär­be tu­le­ma, siis pea­me rühma­sid suu­ren­da­ma, kok­ku hoi­da on sel­les mõttes veel võima­lik,” lei­dis Toom­sa­lu. Pä­ka­pi­ku las­tesõime real oli mul­lu näi­teks kolm mil­jo­nit kroo­ni, kuid tä­na­vu­su­vi­ses pro­jek­tis 2,4 mil­jo­nit.

Jääb unistuseks

Nii võib ol­la üsna kin­del, et järg­mi­sel aas­tal jääb las­teae­da­de­le kau­geks unis­tu­seks tä­na­vu­se aas­ta al­gu­ses ee­lar­ves ol­nud 766 mil­jo­ni kroo­ni­ne ja ka pä­rast esi­mest li­saee­lar­vet kir­ja jää­nud 713 mil­jo­ni kroo­ni­ne sum­ma.

Oma­pool­se „kin­gi­tu­se­ga” on las­teaiad löö­gi al­la pan­nud ka riik, kel­le kär­be võtab pea­lin­na las­teae­da­delt li­gi­kau­du 50 mil­jo­nit kroo­ni.

Tal­lin­na ha­ri­du­sa­me­ti in­fo-spet­sia­lis­ti Lei­ni Jüri­saa­re sõnul ar­ves­ta­ti piir­sum­ma­sid ar­vu­ta­des Tal­lin­na alus­ha­ri­du­se juh­ti­de ühen­du­se­ga sõlmi­tud kok­ku­lep­peid, mil­le­ga suu­ren­da­tak­se järg­mi­sel aas­tal ko­gu lin­na las­teaiarühmi. Se­ni­se 20 lap­se ase­mel hak­ka­vad rühmad järg­mi­sel aas­tal ole­ma ju­ba 24-pealised.

Koo­li mi­ne­vaid lap­si fi­nant­see­ri­tak­se esi­me­sel poo­laas­tal ja nen­de ase­me­le uu­te las­te võtmi­ne vaa­da­tak­se üle en­ne uut pool-aas­tat ehk mais, uued eral­di­sed sõltu­vad uu­te ar­va­ta­va­te rühma­de ar­vust,” sel­gi­tas Jüri­saar. „Piir­sum­ma­des neid uu­si las­teaiarühma­sid ei ole näi­da­tud.”

Üht­la­si tõdeb Jüri­saar, et koo­li mi­ne­va­te las­te esi­me­ne poo­laas­ta võtab en­da­le 35 mil­jo­nit kroo­ni. Üldis­ta­des võib see­ga jä­rel­da­da, et uu­te­le las­te­le võib tei­sel poo­laas­tal ku­lu­da li­gi­kau­du sa­ma pal­ju ra­ha. Ehk kui li­sa­da rii­gi­pool­ne kär­be ja tei­sel poo­laas­tal ee­lar­ves­se kir­ju­ta­tav 35 mil­jo­nit kroo­ni, siis saa­me ee­lar­vep­ro­jek­ti­de põhjen­da­tud vä­he­ne­mi­seks 85 mil­jo­nit kroo­ni, mis oma­kor­da tä­hen­dab, et Tal­linn ise ar­ves­tab omalt poolt las­teae­da­de­le suu­na­tud sum­ma­des 95 mil­jo­ni kroo­ni­se kär­pe­ga, mis prot­sen­ti­de kee­les tä­hen­dab piir­sum­ma­de vä­he­ne­mist li­gi 15 prot­sen­ti.

Ha­ri­du­sa­met esi­tab lin­na­le oma ee­lar­ve­taot­lu­se 1. sep­temb­ril ja sel­le­ga koos ka li­sa­taot­lu­si, mis võivad järg­mi­se aas­ta ee­lar­vet piir­sum­mast mõnevõrra suu­re­maks ker­gi­ta­da.

Kevadel kärbiti tegevuskulusid

•• Märtsis said lasteaiad käsu lõigata tegevuskulusid 8,5%, mis tähendas enamikus lasteaedades tõelisele säästureÏiimile minekut. Toona tunnistas ühe Põhja-Tallinna lasteaia juhataja, et töötajate nimekirjast kadusid remondimehed ja ka üks koristaja, muusika- ja liikumisõpetajale anti vähem koormust.

•• Vältimaks paberil palgakärbet vähendati ka lasteaiaõpetajate töökoormust, mis viidi seniselt ühelt 0,9-le. See aga tähendas omakorda ikkagi lasteaiaõpetajatele väiksemat palka ja lisaks sellele pidid nad kõik senised tööd ära tegema vähema ajaga.

•• Põhiliselt kärbiti lasteaedade majanduskulusid: uute tööriiete ostmist ning ürituste ja näituste külastamist. Lasteaedadesse osteti vähem ravimeid ja ka õpetajate koolituskulud võeti kiirelt m•• Kärpimise taustal hakkas suust suhu levima ka kuuldusi, mis rääkisid lasteaedades puuduvast WC-paberist, mida paluti lasteaeda tuua lapsevanematel, rühmade lahtiolekuaja lühenemisest jms, kuid neid jutte nimetavad lasteaedade juhatajad ainult linnalegendideks.