November – lumi tuli! Ehkki teed on märjad ja lumelörtsised, on ometi suur hulk ilmakodanikke, kes lume üle õnnelikud on. Lapsed muidugi! Lasteaias õuesoleku ajal rassivad kõik lumekindlust tehes, palle veeretades ja kokku mätsides. Valmis lumepallid pannakse kelgule või käru peale ja veetakse lumelossi juurde. Kelguga saab ka sõpra vedada, vähemalt sinnamaani, kus lund jätkub.
Lapsed on rahulikud, rõõmsad ja toimekad.
Õpetajatel on hea näha tööhoos inimesi, vahel õnnestub paar sõna omavahel juttugi ajada. Ega selleks eriti aega polegi. Lastel peab kogu päeva silma peal hoidma. No vahel on ju lihtsalt vaja mõtteid vahetada. Arutleda tegeluste üle, küsida nõu käitumisraskustega lapse pärast. Juba kutsuvad mudilased õpetaja lumeloomi ehitama, hobune näeb välja koera moodi. Töötame seni, kuni on aeg tuppa minna. Töökaaslasega rääkida ei jõudnudki. Seda saab teha koos töölt ära minnes, kui on ühele poole minek.
Kõigepealt räägime sellest, et Karl Jaanus ei suuda end kuidagi vaos hoida ja elab oma pingeid rühmakaaslaste peal välja. Räägin ka sellest, kuidas paariline imestas, et lapsed magamistoas lahti riietudes ainult sosinal räägivad. Ta küsis, kuidas see õnnestus.
Katsetasin lihtsalt. Ütlesin lastele sosinal, et magamistuba on vaikne tuba ja räägime sosinal.
Kui mina sosistasin, siis hakkas see ka lastele külge. Nii lihtne oligi. Algul imestasin ise ka, kuid lastele mõjus iga sosinal öeldud lause.
Olid teised kõik viksid ja viisakad.
Ja räägime sellest, kuidas lapsevanem küsis: „Millega te täna hakkama saite.?“ Vastasin, et mardimaskidega. Ei midagi hullemat.Hullem lugu juhtus kunagi ammu ja õnneks mitte minuga.
Ühe lapse ema läks oma tütrele lasteaeda järele ja küsis täitsa juhuslikult, naljapärast : ”No millega te siis täna hakkama saite?”
Õpetaja kostis piinlikkust tundes, et tema enda laps, (õpetaja laps), kes lõuna ajal ei maga, sai päris suure rumalusega hakkama. Lapsed olid korralikult oma riided toolidele ritta pannud ja magama läinud. Poiss (4-aastane) oli pahas tujus ja lõikas iga lapse riietest midagi katki- mõne sukkpükstest tüki välja, mõne kleidi küljest sälgukese, mõne pluusi küljest ribakese.
Lapsevanem naeris ohjeldamatult, öeldes : ”No siis esitasin õige küsimuse! Edward keeras kõigile käkki! No mis sa kostad?”
Liisi emal oli naljasoont. Üldse laabus see pahandus üle ootuste hästi. Kuna õpetaja selgitas kõigile vanematele täpselt samamoodi, kui kehv päev oli kõigil õpetaja enda lapse pärast, siis paljud muigasid, mõni lõi käega ja mõni kehitas õlgu, et juhtub.( See lugu juhtus ammu, poiss on juba täiskasvanu)
Mu töökaaslane räägib, et koolitustele enam ei saadeta, kuid temal õnnestus tasuta kuulata Aino Ugaste loengut lapse mängust.Väga haarav loeng oli. Neli tundi läks nagu lennates.
Ja räägib ka sellest, et ühel ta sõbrannal, lasteaiaõpetajal, võeti üle kahe tuhande palka vähemaks. Õnneks mees maksab kõik maksud, süüa ostavad mõlemad. Ta räägib ka sellest, et üks ta sõbranna maksab kodulaenu, elab üksi ja peab ka hakkama saama, kuigi palk on maha kärbitud. Kerge pole kellelgi, kuid võtame päeva korraga.
Räägin kolleegile loo sellest, kuidas Triin tuli kurtma, et Karl Jaanus „pikkas ta kukuli”.
Karl Jaanusega tekib mul juba plaan. Võtan ta liivakastiteraapiasse. On hea, et ka see koolitus on läbitud ja toas on liivakast kapi otsas olemas. Hommikuti mängivad seal esimesed rühmatulijad kuni söögiajani, siis panen liivakasti kapi otsa. Karl Jaanuse jaoks on mul ka väikesed figuurid olemas, millega ta saab oma meeleolu välja mängida.
Kolleg saab aru, mida Triin öelda tahtis ja räägib, et tema rühmas saab ka nalja.Tema oli öelnud, et suured lapsed tulevad laua taha kirjutama. Seepeale oli 4-aastane Karmen ölnud, et tema on ka suur, sest tal on suured jalad. Nii saigi ta suurtega kirjutama ja oli päris tubli pealegi.
Lapsed on imelised inimesed.
Ülle Tõnumaa
Ilusat talve algust teile sinna EESTIMAALE !!!