Mäng on koolieelses eas lapse juhtivaks tegevuseks. Laps mängib suure rõõmuga. Mängides õpib laps suhtlema, koostööd tegema, tema sõnavara täieneb.
Sageli tuleb pingutada ja see ongi vundament kooliküpsuse saavutamiseks.
Oluline on märgata iga lapse eripära, tema tugevaid ja nõrku külgi.
3-4aastaste lastega alustan sõna- ja häälikumängude õpetamisega. Tore on koos põristada, susistada, mõmiseda. Vaatleme pilte ja raamatuid, kuulame jutukesi.
4-5aastaste lastega on häälikuõpetuses rõhk häälikute kuulmisel, eristamisel – hääliku asukoht sõnas algul, sees, lõpus.
E. Laanevee ainetevahelise integratsiooni kursustel sain head materjali selle kohta, kuidas kasutada häälimist kehapillil.
Oluline on õpetaja osalus, toetav, innustav hoiak ja rõõm, mis sünnib üheskoos tegutsedes. Oluline osa on tööl noopidega – kasutan volditud tahvleid, Karuaabitsa lisas olevaid pilte.
6-7aastaste lastega õpime tihti E. Valteri Pokuaabitsa abil. Lapses tärkab loomingulisus. Meid aitab loodus, õuesõpe, kivid, käbid, oksad. Lapsed on loovad.
Mängime ka tähemasinaga. Vanemate abiga meisterdame tikutopsidest tähemasina, kus igal tähel on oma kodu. Laome koos sõnu. Laps korrastab pärast oma töökoha.
Kasutan tegevuses ka vihikut „Mõtle ja joonista“, täitelehti tekstiga Karuaabitsast.
Laps loeb teksti ja joonistab tähe suurelt. Ülesandeks on joonistada lehele pilte sõnadest, kus täht on sõna alguses, sees ja lõpus.
Kevadeks valmib raamatuke, mille panen lapse kasvumappi. Kõik tööd on omanäolised. Kaunis mälestus lugema, kirjutama õppimisest.
Laps teeb tegevuses kaaslastega koostööd, saab teha valikuid, arenevad käelihased.
Õpetaja roll on olla toetaja, innustaja, abistaja.
Eda Aia
Tartu Triinu ja Taavi lasteaia õpetaja