Füüsilise arengu hindamine lasteaialastel

Hindamine on abivahend õpetajale, mis aitab last paremini tundma õppida, tema erisusi tunda ja nendega arvestada. See aitab täiskasvanul huvituda lapse edasijõudmisest ja luua talle sellised õppimisvõimalused, mis lähtuksid lapsest enesest. Sellest tulenevalt saab õpetaja lapsi individuaalselt paremini juhendada. Laps omakorda saab positiivset kinnitust oma eneseväärikusele, kui õpetus on kooskõlas tema arengutasemega.

Selleks, et osata anda hinnangut lapse füüsilisele arengule, peab tundma põhiliigutuste kujunemise alg-, põhi- ja väljakujunenud etappi.

Põhiliigutused kujunevad välja 2-7 aastaselt.

Algetapil (2-3a.) teeb laps esimesi katsetusi. Liigutused ei ole veel koordineeritud, rütmilised.

Põhietapil (3-5a.) koordinatsioon ja rütm paranevad ja laps suudab oma liigutusi paremini kontrollida. (Mõned täiskasvanudki võivad olla veel selles etapis, näiteks palli viskamisel ja püüdmisel. Sellisel juhul ei ole neil olnud harjutamiseks piisavalt võimalusi või tahtmist.)

Väljakujunenud etapil (6-7a.) on liigutuste kõik osad omavahel integreerunud õigeks koordineeritud tervikuks.

Näide. Käte funktsioneerimise järjestikused etapid saavad alguse haaramisrefleksist ja jõuavad välja oskuseni kirjutada. Haaramisrefleksile järgneb see, et laps õpib asju käest lahti laskma. Õige haaramisvõte õpitakse selgeks siis, kui laps oskab pöidla ja ülejäänud sõrmed asetada vastamisi. Seejärel õpib laps selgeks nn. pintsetivõtte, kus pöial ja esimene sõrm teineteist puudutavad. Järgmisena õpib laps kasutama mõlemat kätt üheaegselt ja hiljem oskusi nõudvates tegevustes kasutama ainult üht kätt. Lõpuks oskab laps kirjutamisel kasutada domineerivat kätt.

Hindamine ei ole eesmärk omaette, vaid see on lapse arengut toetav abivahend. Hindamistulemuste analüüsimise tulemusena paraneb ka kavandamine, kuna keskenduda on võimalik olulistele arendamisvaldkondadele.

2002 aasta sügisel käis Eestis oma lapse motoorika arengu hindamise süsteemi tutvustamas Pirkko Karvonen Jyväskylä Ülikooli Koolieelse Kasvatuse Instiduudist. Tema hindamissüsteem on väga põhjalik. Põhiliselt oli süsteem suunatud motoorika arengu hindamisele, kuid ühtlasi annab teavet ka lapse üldisest arengust. Pirkko Karvonen on võtnud hindamisele kuuluvateks valdkondadeks :

1. Peenmotoorika ja silmade liigutused

2. Põhiliigutused/baasmotoorika

3. Tasakaal ja rütm

4. Oma keha tunnetamine.

Hindamine viiakse läbi kaks korda õppeaasta jooksul – sügisel ja kevadel. Igale lapsele koostatakse individuaalne jälgimisleht, kuhu kantakse iga valitud harjutuse kohta sooritamise tase. Sõnaliselt pannakse kirja kõik see, mis jääb täiuslikust harjutuse sooritamisest puudu. Järgmise hindamise ajal on siis kerge tähelepanekuid teha, mille osas laps on edasi arenenud, millised vead pole veel paranenud. Paralleelselt võib hinnata ka numbriliselt. Numbrilise hindamise korral võib kasutada õpetajale sobivat skaalat. Hinneteks võivad olla 0 – 0,5 – 1 või 0 – 1 – 2 – 3 – 4 – 5, sõltuvalt sellest, kui sügavale peensustesse õpetaja on valmis süvenema.  Numbriline hindamine hõlbustab hiljem kokkuvõtete tegemist ja annab parema ülevaate rühma üldisest arengutasemest. Selleks on soovitatav koostada rühma jaoks koondtabel, mis sisaldaks nii sügiseseid kui ka kevadisi hindamistulemusi. Ideaalne oleks tabel koostada arvutis, mis hõlbustab omakorda hilisemat analüüsi. Rühma andmed analüüsitakse ning koostatakse lühike kokkuvõte laste füüsilisest arengust. Koondtabel ning kokkuvõte lisatakse rühmapäevikule enne arhiveerimist. Täidetud hindamislehed on soovitav anda rühmaõpetajate kätte, juhul kui hindamist viib läbi liikumisõpetaja. Hindamislehetede põhjal annavad rühmaõpetajad arenguvestluste käigus tagasisidet lapsevanematele.

Hindamise käigus võib harjutusi lastele ette näidata, kuid õpetada ei soovita, kuna eesmärgiks on saada teavet lapse hetkeoskustest. Kõiki harjutusi ei pea hindama ühel päeval, kuid sügisene hindamine võiks olla lõpetatud oktoobrikuu lõpuks, et kevadise hindamiseni jääks piisavalt aega õppimiseks ja arenemiseks. Kevadist hindamist on sobilik alustada aprillis.

Kirjastus Ilo on 2003 aastal andnud välja suurepärase raamatu: Liikumisrõõm. Pirkko Karvonen. Selles raamatus on lihtsalt ja arusaadavalt kirjeldatud füüsilise võimekuse hindamise põhimõtteid, samuti on pakutud välja soovitavad harjutused, samuti hindamise metoodika ja koguni dokumenteerimise vorm. Lisaks sisaldab raamat ilusas ladusas kõnepruugis (au ja kiitus tõlkijale Juta Luurile) üldisi põhimõtteid lapse füüsilise arengu iseärasuste ja mootorika arendamise kohta, samuti nõuandeid liikumistegevusteks ning huvitavaid mänge.

Samas ei maksa klammeruda teistes lasteaedades kasutavate süsteemide külge. Alati peab lähuma konkreetstest lastest konkreetses lasteasutuses. Juhul kui üks inimene tegeleb suure hulga laste arengu jälgimisega, siis ei suuda ta puht füüsiliselt eelpoolmainitud põhjalikku süsteemi alusel kvaliteetset jälgimist sooritada. Kui teie lasteasutuses on hästi organiseeritud liikumistegelused ning enamus lapsi füüsiliselt eakohaselt arenenud, on mõtekas kontrollharjutuste huka vähendada. Üks võimalik kontrollharjutuse hulk oleks selline:

  • Kõnd poomil – dünaamiline tasakaal
  • Seis ühel jalal – staatiline tasakaal
  • Hüplemine ühel jalal – tasakaal, hüppevõime
  • Roomamine – erinevate kehapoolte vastandamine, puusade liikuvus, õlavöötme lihaste tugevus
  • Tirel – keha ristitelje ületamine, lihastoonus
  • Palli vise täiskasvanule – silma ja käe koostöö, oma lihasjõu tunnetamine
  • Palli püüdmine täiskasvanult – silma ja käe koostöö, julgus, osavus

Lisaülesanded 5-6 aastastele:

  • Palli vise vastu seina ja püüdmine seinapõrkest – silma ja käe koostöö, viske suuna arvestamine, visketugevuse arvestamine
  • Palli põrgatamine – silma ja käe koostöö, käetöö pingevaba hoiaku ja optimaalse tugevusega arvestamine, osavus, lihaste lõdvestamise oskus, randme liikuvus
  • Hüpitsaga hüppamine – koordinatsioon, hüppevõime, randme liikuvus, osavus

Hindamine ei ole testimine, jälgitakse individuaalset arengut. Kindlasti ei tohi võrrelda üht last teisega, vaid ikka last iseendaga. Hindamise põhjal ei saa teha järeldusi, panna diagnoose. Samuti ei tohi hindamise käigus tekitada pingeid. Hindamisse tuleb suhtuda kui huvitavasse mängu. Ei maksa arvata, et lastes võiks hindamine vastumeelsust tekitada. Lastele meeldib väga, kui nendega individuaalselt tegeletakse. Nad tunnevad ennast selle läbi tähtsana ja tulevad hiljem paluma, et neid veel hinnataks, et harjutusi sooritama valitaks just neid.

Ideaalvariandi korral osaleb hindamisel korraga 2-3 last ja 2 õpetajat. Samas on täiesti võimalik hinnata ka tavalise liikumistunni käigus. Rühma saab panna iseseisvalt harjutama või liikumismängu mängima ning sellel ajal kutsuda lapsi sooritama hindamisele kuuluvaid harjutusi. Nooremate laste puhul peab siin kindlasti rühmaõpetaja korra hoidmisel abiks olema, kuna hindav õpetaja peab tähelepanelikult ja rahulikult tegelema hinnatavat harjutust sooritava lapsega.  Kõnni poomil, seisu ühel jalal ja ühel jalal hüplemise saab ära hinnata takistusriba tunnis; tireli ja roomamise akrobaatikatunnis; palli käsitlemise pallitunnis ning hüpitsaga hüppamise kas kaugus- või kõrgushüppe tunnis.

Hindamise tabelisse märgitakse ka tähelepanekud lapse üldise huvitatuse ja jõudluse kohta, samuti kirjeldatakse lühidalt lapse kehahoidu.

Erilist tähelepanu vajavad uued lapsed ning 3-aastased, kes tulevad erinevatest kodudest ja on väga erineva arengutasemega. Võib koostada takistusriba, mille läbimiseks on vaja tasakaalu, osavust, julgust, ettevõtlikust, oskusi ja iseseisvust. Jäädvustades selle tegevuse videolindile sügisel 3-aastastega esmakordselt kohtudes ning uuesti kevadel, on edasiminekut lausa ilus vaadata.

Liikumine on lapsele üks suurimaid rõõme. Väikelapse motoorset arengut peetakse sageli tema arengu üldiseks mõõdupuuks. Kui lapsel on motoorika vähe arenenud, võib see vähendada tema soovi koos teiste lastega liikuda ja mängida. Liikumine  ja oma keha valitsemine mõjutab aga suuresti lapse mina kujunemist, suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega ning ümbritseva maailma mõistmist. Väikelapseeas omandatud liikumisvilumused on aluseks lapse hilisemale füüsilisele arengule, seepärast on väga oluline, et last ümbritsev keskkond oleks liikumist soosiv, mis innustaks last iseseisvalt liikuma ja sellest rõõmu tundma. Laste hetkeolukorda tundes, saan sellele paremini kaasa aidata, seetõttu pooldan kahe käega hindamise vajalikkust ka lasteaedades.

Reet Varik, LA Piilupesa liikumisõpetaja

Lisatud fail: Fyysilise arengu hindamine lasteaialastel.doc

PÕHIMOTOORIKA HINDAMISE ANKEET                                  2008/2009

LAPSE NIMI:
SÜNNIAEG:

SÜGIS

H

KEVAD

H

1. KÕND POOMIL
2. SEIS ÜHEL JALAL
3. HÜPLEMINE ÜHEL      JALAL
4. ROOMAMINE

(vastandamine)

5. TIREL ETTE
6. PALLI VISE
7. PALLI PÜÜDMINE
8. PALLI VISE VASTU SEINA JA PÜÜDMINE
9. PALLI PÕRGATAMINE
10. HÜPITSAGA HÜPPAMINE

(min. 2x järjest)

11. LAPSE RÜHT
12. LAPSE AKTIIVSUS FÜÜSILISTES TEGEVUSTES

.

hüpits K
hüpits S
palli põrgatamine K
palli põrgatamine S
palli V + P       K
palli V + P       S
palli püüdmine K
palli püüdmine S
palli vise K
palli vise S
tirel K
tirel S
roomamine K
roomamine S
hüplemine ühel jalal K
hüplemine ühel jalal S
seis ühel jalal K
seis ühel jalal S
kõnd poomil K
kõnd poomil S
Lapse nimi

.


Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

4 + 5 =
Please leave these two fields as-is: