Vastlapäeval võeti kelgud ja lasti võidu mäest alla. Liulaskjad aga ise laulsid:
Linad liulaskijalle,
takud tagant tõukajalle,
tutred tuasistujalle!
Vastlad on rohkem seotud liu laskmisega. Sellega ennustati lina pikkust. Lina on väga vajalik ja vana kultuur. See oli talule hea tuluallikas. Kui oli hea linakasvu aasta suudeti tasuda sulasele ja saadi kehakatet. Vastlapäeva rohkete kommetega püütigi linakasvu mõjutada. Kõige sagedasem oligi liulaskmine, mida kaugemale kelk libises, seda pikemad pidid linad kasvama. Tingimata pidi liumäel olema ka pereema. Mida tihedamini liugu lasti ,seda tihedam pidi kasvama ka lina. Liugu lasti mitmel viisil: kasutati kelku, rege, kuuseoksi, õlgmatti või tagurpidi keeratud pinki.Kaasa võeti ka kotike linaseemnetega.
Mitmel pool tehti ka vastlakaruselli.Liuvälja keskele pandi püsti tulp, mille külge kinnitati ritv ja selle külge jälle kelgud. Nii sõideti tulba ümber jääd mööda ringi, kuni sõidutajad võlli keerasid.Liulaskmine toimus lõbusate hüüete saatel: „Liugu, liugu, pikka kiudu“ või „Nii pikaks meie lina, kui on see reeteeke“.
Teine oluline komme oli seajala söömine- et sead suvel kosuks. See oli vastlapäeva autoit. Õhtuks tehti tavaliselt oa-või hernesuppi seajalgadega. Soovitati sel päeval rohkelt süüa, v.a. kartulit-et ära hoida sügiseks halba kartulisaaki. Pärast lihasöömist oli igasuguse töö tegemine keelatud. Küpsetati ka vastlapätsikuid ja kakku, pannkooke või keedeti paksu tanguputru seajalgadega. Supi keetmisel tuli olla hoolas, sest kui oasupp juhtus üle keema, pidi sõnnikulaotamise ajal vihma sadama.
Külvimees pidi vastlapäeval 9 korda sööma, siis andis põld ka üheksakordse saagi.
Laialt tuntud mänguasi oli vurr, mis tehti seakontidest, hilisemal ajal ka nööbist, kui konti polnud võtta. Kui vurr kiiresti pöörles, hakkas see nagu kass nurru lööma.
Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Vurri nimetati – uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont. Poisid võistlesid selle peale, kelle vurr kauemini keerleb, ilma et seisma jääks.
Kõik seajalakondid korjati söögiaja lõpul kokku ja anti sigadele ette kas kohe või kevadel kui sead välja lasti. Sellega taotleti seakasvule õnnistust.
Kontide abil ka ennustati. Tüdrukud panid puhtaksnäritud kondid põrandale hunnikusse. Koeral lasti siis sealt valida. Kelle kondi koer esimesena suhu võttis, siis see tüdruk pidi saama kõige enne mehele.
Vastlapäeval lõppes metsavedu, perenaistel aga kangakudumist ettevalmistav ketrustöö. Tubastest tegevustest võeti käsile pastlapaelte tegemine. Vastlapäeva peeti ka naiste pühaks ja neile oli keelatud enamik käsitöid, nagu nõelumine, kudumine, eriti aga ketramine. Ei tohtinud ka pesu pesta. Kes seda tegi, selle lammastel pidi kasvama vilets vill ja linakasvgi kängu jääma.
Mitmed tööd ja tegemised olid soovitatavad. Juukseid tuli sel päeval 7 korda kammida, et need kasvaks ilusad tihedad, ka lõigata. 9 korda päeva jooksul tuli ka silmi pesta või ei tohtinud seda üldse teha –siis ei tulnud sääsed suvel purema. Hommikul tõustes ei tohtinud peeglisse vaadata, et suvel tedretähti ei saaks.
Magama minna tuli vastlapäeval videvikus. Kes nii ei toiminud, pidi aasta läbi aeglane olema ja oma töödega jänni jääma.
Vastlapäeval käidi ka kosjas. Et palju kosilasi tuleks, pidid tüdrukud, haokubud seljas ümber kaevu jooksma.
Ilmad on vastlapäeval tavaliselt pehmed.On sulagi, seejärel tulevad veel viimased suured tuisud ja külmad . Kord korralt venivad päevad pikemaks.
Vastlapäeva ilmaended: vastlspäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki,aga rohkesti ka putukaid.
On vastlapäeval sula,tuleb lühike kevad.
Vastlapäevast hakkab talve teine silm vett jooksma.
Kui vastlapäeval on külm tuleb külm kevad, kui soe siis soe kevad.
Jääpurikad räästas ennustavad head linakasvu.
Hobustega vastlasõidul oli eesmärgiks linakasvutaotlus.Vastlasõitu tehti hulgakesi. Hõiguti, lauldi, mängiti pilli. Hobusel olid kuljused kaelas. Nii sõideti külla või lihtsalt teiste noorte sekka meelt lahutama.
Lauldi vastlalaulu:
Täna liugu laseme,
hõissa, meil on vastlad.
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.
Talvel oli moes lumesõja pidamine. Vanad inimesedki tulid platsi.
Naiste kodused käsitööd keelatud. Seda rangem oli töökeeld siis, kui seajalad juba katlasse keema pandud olid. Vokid viidi peitu visati tekk või lina üle, et neid nähagi poleks.Põhjus oli seotud linakasvu ja sigade pidamisega. Kui ketrad, ei püsi sead aias, jalad jäävad kõveraks, lammastel kasvab halb vill.
Kevade tulekuga käib kaasas soov kena välja näha. Seepärast olid näitsikud agarad juukseid lõikama ja kammima, et juuksed püsiksid kaunid ning läikivad.
Kada ajamine käis vastlapäeva õhtul, kui seajalad söödud ja pime tulema hakanud. Siis tulnud külanaised kokku. Igaüks toonud vanad riideräbalad, pandi kokku suurde keramoodu koti sisse. Kui see valmis sai võtsid naised puupulgad ja veeretasid siis kada teise küla karjamaale-sellega arvati aetavat kõik halb kaugele.
Varasem nimetus oli vastlapäeval „lihaheitepäev“, mis märgibki seda, et suitsu – ja soolalihavarud on otsa saanud ja tuleb üle minna kergemale toidule.See on aeg, mil koduloomad hakkavad poegima ja inimeste toiduvarusid täiendavad piim, juust, koor, kohupiim.
Vastlavurri sõnad:
Uiu-tuiu, hunte palju,
toa taga tonte palju,
laias saalis laisku palju,
vaesel lapsel vaeva palju.
MÄNGUD: LUMEPALLIDE VEERETAMINE.
Kes suudab palli veeretada kõige kaugemale.
SEA SABA:
Papist sabata sea kuju, saba lõigatakse eraldi paberist . Mängijal seotakse silmad kinni ja talle antakse paberist seasaba, mille ta peab seale taha panema. Võidab saba õigele kohale kõige lähemale pannud võistleja.
Liumäest alla sõites viskab iga laps lumepalli korvi sisse.
„Vastel sõitis kingust alla“(L.Andre)
Vastel sõitis kingust alla,
kihutades kerge reega,
võristas siis vurriluida,
tantsul põrutas põrandat.
Mis see vastel veelgi tegi?
Vastel, väike vigurvänta,
lagistades laia naeru,
kihistades kinda`´asse.
Saatis kelgu kevadele,
kenakesele järele.
Kasutatud kirjandus:
„Eesti rahvakombeid läbi aastaringi“- Õie Haavik
„Rahvakalendri tähtpäevi“ Hiiemäe
„Rahvakalendri pühi.“I osa C. Lään
Ingrid Aru,
Tallinna Lasteaed Karikakar õpetaja