See on üks vahva raamat/lugu, mis tuli minu juurde kolmel korral… Esimene kord oli umbes aasta tagasi, kui otsisin materjali oma lõputöö tegemiseks ja leidsin ühelt internetisaidilt (Norweigan Centre for Philosophy with children and youth) kokkuvõtte 1997 aastal Oslo lasteaias läbi viidud 8- nädalasest projektist, kus kasutati just lugu Peeter Pikkõrvast. Sellel korral lugesin läbi artikli ja ainult lugemise tasandile see jäigi.
Teine kord, kui see lugu mind kõnetas oli umbes kuu või kaks tagasi, kui juhtusin juhuslikult nägema 2006 aastal valminud biograafilist draamafilmi „Miss Potter“, kus Renee Zellweger kehastas Beatrix Potterit. Film tõi vaatajani Briti lastekirjaniku ja illustraatori eluloo ja keerulise saatuse. Seegi kord tekkis mul huvi, kuid kuna ma ei teadnud, et raamat on ka eestikeelsena ilmunud ja ei tekkinud ka seost aasta tagasi loetud artikliga, siis jäi kõik kogetu tallele.
Kolmas kord, kus Peeter Pikk-Kõrv, jänesele omaselt, minu ellu kalpsas, oli nädal tagasi Solarise keskuses Apollo raamatupoes, kus ühele väiksele sõbrale kingitust otsides, jäi mulle pihku juba 2008 aastal Ilmar Trulli poolt tõlgitud lugu Peeter Pikk-Kõrvast. Raamatut nähes tuli kohe meelde film Miss Potterist ja otse loomulikult tõin ma selle raamatu endale koju. Paar päeva seisis see öökapil. Lugesin lugu, mis on üks armas lastejutt. Ja vaatasin illustratsioone, milledesse ma tõeliselt armusin….Ja viimaks ühendas minu keerulise ehitusega mõtlemise aparatuur kõik kolm kokkupuutepunkti selle imeilusa lasteraamatuga. Kuna usun, et juhused ei ole vaid pelgalt juhused, siis otsustasin, et tegelen jutuga süvendatult.
Nagu paljusid häid lasteraamatuid on ka lugu Peeter Pikk-Kõrvast võimalik lugeda kahel tasandil. Kõige tavalisem viis raamatu lugemiseks on lihtsalt loo lugemine, jälgides konkreetset sündmustikku, ning lasteraamatu puhul ka vaadeldes illustratsioone. Need mõlemad tegevused on käesoleva raamatu puhul väga nauditavad- lugu ja pildid on imearmsad. Aga sellel jutustusel nagu enamusel headel lugudel, on olemas ka veel teine tasand- tasand, mis on peidetum ja milleni jõudmiseks tuleb kasutada oma fantaasiat. Oslo projekti läbiviijad soovitavad keskenduda erinevatele konkreetsetele loo elementidele ja sobitada need teistesse kontekstidesse, et avastada erinevad lood selle jutu sees. Välja on toodud erinevad teemablokid ( ehk filosoofilised küsimused), mille üle lastega arutleda:
Loomad ja inimesed
Kui me mõtleme oma lemmikloomadele või üldse loomadele, siis tihti omistame me neile inimlikke omadusi. Kas me oleme loomadega tõesti nii sarnased, kui me usume end olevat? Milles seisneb loomade ja inimeste erinevus? Selle loo peategelasel Peeter Pikk-Kõrval on palju inimlikke omadusi ja seega on olemas alus diskussiooni alustamiseks:
• Kas Peeter-Pikkkõrv on loom või inimene?
• Kas Härra McGregor on loom või inimene?
• Mis on loomadel ja inimestel sarnast, mis on erinevat?
• Kas loomad peaksid kandma riideid?
• Kas loomad mõtlevad? Kas loomad räägivad? Kas neil on tunded? Kas nad saavad teha plaane?
• Mis teeb asja elusaks?
• Kas kuu, tuul, meri, sinu nahk elavad?
• Kas kuu, tuul, meri, sinu nahk saavad surra? Kas kõik see, mis elab, ka sureb?
• Kas on midagi, mis kunagi ei sure?
Hea ja halb
Lugu Peeter Pikk-Kõrvast on ühtmoodi ka lugu hea ja halva lahingust, kus Peeter esindab head poolt ja Härra McGregor tugevat ja paha. Kuid kas see on tõesti nii lihtne? Kas mitte Peeter ei olnud see, kes ei kuulanud ema sõna ja kes varastas aiast köögivilju? Ja kuidas on lood hiirega, kes ei soostunud Peetrit aitama? Kas ta oli sellepärast „paha“ väike hiir?
• Mis tähendab „paha olemine“? Kas sa oled tingimata „paha“, kui sa satud pahandustesse?
• Kas Peeter oli „paha“? Kas hiir oli „paha“? Kass? Kas linnud, kes sõid Härra McGregori külvatud seemneid, olid „pahad“? Kas Härra McGregor oli „paha“, kuna ta sõi ära Peetri isa?
• Mis sa arvad, kuidas Härra ja Proua McGregor sellisele küsimusele vastaks?
• Mis paneb sind mingit asja või inimest heaks pidama?
• Kas miski asi võib olla üheaegselt nii hea kui ka halb?
• Kas millestki heast võib tekkida halb, või vastupidi?
Ülesanne: Kas need on head või pahad asjad? Võivad olla nii halvad kui head/ ei ole ei hea, ega halb. Miks?
• nukk
• inimene
• jäätis
• mõtted
• sõprus
• päev
• maailm
• aasta
Juhus
Peetri ema hoiatas Peetrit, et tema isaga oli juhtunud õnnetus, et isa püüti kinni, tapeti ja söödi. Proua Pikk-Kõrva arvates oli see nii-siis justkui kokkusattumus, midagi, mis oli paratamatu. Lastele on aga iseloomulik suundumus märgata tegevustes varjatud eesmärki või tahet. Kas juhus on olemas või seda ei ole?
• Kas see oli juhus, et Peetri isa suri?
• Kas see oli juhus, et Peeter läks Härra McGregori aeda? Et ta kaotas oma riided?
• Kas Peeter läks eesmärgiga sinna aeda?
• Kas peetri ema oleks ka seda õnnetuseks pidanud, kui Peetriga oleks samamoodi juhtunud, kui tema isaga?
• Kuidas sa saad öelda, et midagi juhtub juhuslikult?
• Kuidas sa saad öelda, kas miski juhtub eesmärgiga või mitte?
• Millised asjad juhtuvad eesmärgiga?
• Kas päike paistab eesmärgiga ( sihilikult, ülesandega)?
• Kas inimesed saavad eesmärgiga vihaseks?
• Kas arst teeb sulle eesmärgiga haiget, kui ta sind nõelaga torkab?
• Kellel või millel on oma tahe? Puudel, pilvedel, päikesel, hiirel, lapsel, täiskasvanul? Miks? Miks mitte?
Põhjus/ tagajärg
Raske on ette kujutada, et oleks olemas midagi, mis ei oleks põhjustatud millestki. Lihtsam on ette kujutada, et kõigel, mis juhtub, on põhjus ( põhjustaja). Mis tekitas olukorrad, mis leidsid aset Peeter Pikk-Kõrva loos?
• Kui kaks sündmust juhtuvad samal ajal, kas siis on üks sündmus teise sündmuse põhjustaja? Kas Peeter jooksis, kuna Härra McGregori jooksis tema järel? Kas Peeter jooksis kuna Tupsuke, Nupsuke ja Tuttsaba korjasid põldmarju? Kuidas me teame, et üks sündmus põhjustab teise sündmuse?
• Kas on võimalik ette kujutada, et Peeter ei oleks jooksnud, isegi, kui härra McGregor ajas teda taga? Kas üks sündmus võib olla põhjuseks teisele sündmusele, isegi, kui need sündmused toimuvad erinevates kohtades ja erinevatel aegadel? Too näiteid?
Mis tähendab vargus?
Peeter sõi härra McGregori köögivilju. Kas ta varastas neid?
• Kas hiireemand „varastas“ härra McGregorilt herneid?
• Kas Peeter Pikk-Kõrv varastas härra McGregorilt?
• Kuidas sa tead, et midagi on varastatud?
• Kas sa varastad, kui sa maitsed poes viinamarja?
• Mis tähendab midagi omada ( olla millegi omanik)?
• Kas sinu voodi on sinu oma? Sinu vanemate auto? Kuu? Sinu mõtted? Sinu kass? Sinu koer?
Mis on ohtlik?
Peeter seadis oma elu ohtu, kui ta läks härra McGregori aeda. Paljud lapsed on oma elus kogenud ohtlikke situatsioone. Kuid kuidas me teame, et miski on ohtlik? Kas me saame seda vaid tunda? Kui Peeter ei oleks läinud sinna aeda, kas siis ta oleks ohtu vältinud?
• Kas sa oled kunagi ohtlikus olukorrad olnud?
• Kas Härra McGregor oli Peetrile ohtlik?
• Kas Peeter oli Härra McGregorile ohtlik?
• Kas Peeter oli kassile ohtlik?
• Kas hiir on üleüldse kellegile ohtlik?
• Kas sa oled ise mõnikord endale ohtlik?
Laste ja täiskasvanute vahelised suhted
Peeter ei kuulanud oma ema hoiatust- ta ei olnud kuulekas. Miks just täiskasvanud alati otsustavad, mis on lubatud ja mis ei ole? Kas lastele on tõesti vaja öelda, mida nad teha võivad? Mis on lastel ja täiskasvanutel sarnast? Kas on võimalik määrata täpset aega, mil sa oled saanud täiskasvanuks?
• Kas sa pead alati tegema seda, mida täiskasvanud sul teha paluvad? Miks, miks mitte?
• Miks just peab kuulama täiskasvanuid, mitte lapsi? Kas lastel on ka omad õigused? Kas lastel on mõned õigused, mida täiskasvanutel ei ole?
• Mis on sama ja mis on erinevat täiskasvanutes ja lastes?
• Kas Peeter pikk-Kõrv on laps või täiskasvanu? Kuidas sa saad seda kindlalt teada?
• Kas sa oled endiselt sina, kui sa oled täiskasvanu? Mis jääks samaks, mis oleks erinevat?
• Kas ka taimed ja loomad võivad olla nii lapsed kui ka täiskavanud?
• Missugune oleks maailm ilma täiskasvanuteta? Ilma lasteta?
• Missugune maailm siis oleks, kui lapsed peaksid hoolitsema täiskavanute eest ja ütlema neile, mida võib teha? Kui oleks nii, et lapsed süniksid nii suurtena nagu täiskavanud ja hakkaksid järjest väiksemaks muutuma?
Soorollid
Teised proua Pikk-Kõrva lapsed olid hästikäituvad ja kohe kindlasti ei sattunud pahandustesse. Juttu käigus ei ole mainitud, kas Tupsuke, Nupsuke ja Tuttsaba on tüdrukud või poisid, kuid enamus loo lugejaod eeldab seda. Kas just poisid on need, kes julgevad ette võtta erinevaid ohtlike ülesandeid ja tüdrukud on need, kes on kuulekad ja õpivad kuuletudes emale, kes ütleb neile mis on turvaline ja mis mitte? Kas Peetril olid ainult õed, või oli tal ka vendi?
• Kui poisid ja tüdrukud riietuksid sama moodi ja teeksid endale samasugused soengud, kuidas sa saakisid neid eristada?
• Mille poolest on poisid ja tüdrukud sarnased, mille poolest erinevad?
• Kes otsustab,kas sa sünnid pisi või tüdrukuna?
• Kui poisid ja tüdrukud suureks saavad, kas nad muutuvad siis erinevamateks? Või on nad rohkem erinevad enne suureks saamist?
• Miks on ültse olemas poisid ja tüdrukud? Miks ei ole kõik lihtsalt lapsed?
• Mida teevad poisid, mida teevad tüdrukud? Jooksevad, nutavad, naeravad, löövad, magavad, mängivad nukkudega, mängivad autodega, satuvad pahandustesse?
Sotsiaalsed teemad
Peeter jalutas aeda üksinda. Kuid selles aias elas palju teisi loomi. Kas ei oleks mõistlik, kui kõik loomad oleksid koos ja toetaksid üksteist, et võidelda ühise rõhujaga? Kuidas Peeter oli seotud oma seiklusel kohatud loomadega?
• Kas kõik loomad elavad „oma maailmas“ ilma võimeta või soovita aidata üksteist ( aidata nt. teist liiki loomi)?
• Kas maailm on jagatud erinevateks klassideks: inimesed ja loomad ( valitsejateks ja valitsetavateks)? Kui nii, miks siis ei olnud Peetri ja teiste loomade vahel ühtsust?
• Mis sa arvad Peetri arvamusest oma ema väärtuste kohta? Kas Peetri ema esindab teatud tüüpi turvalisust, millega Peeter ei suuda samastuda?
Vaadeldav jutuke nagu ka paljud teised lastejutud pakkuvad võimalust arutleda erinevatel üsna sügavatel teemadel. Ja olge valvel- kuulake ja uurige; mõnikord võib juhtuda nii, et laste vaade elule aitab ka teil endil lahendada mõned pikalt peas ringi keerelnud küsimused või uuesti avada teie silmad meid ümbritseva maailma suhtes. Süvenemislusti soovides;
Kristi Kiiman, Tallinna Männiku Lasteaia õpetaja