Lastesõim Planeedi Mudila tähistab oma 50. tegevusaastat. Praeguste poiste ja tüdrukute emad- isad, õed- vennad, mõnel ka vanaemad- vanaisad on olnud sõime kasvandikud. 50 on soliidne vanus igaühe jaoks, nii ka lastesõime jaoks. Selle aja jooksul on üle elatud mõnedki riigikorrad, kogetud nii paremaid kui ka halvemaid aegu majanduses, ent nii rohke lumega talve ei mäleta vanemad inimesed ega ka lastesõime pikaajalised töötajadki.
Tänastele pisikestele sõimepõngerjatele on see ehk esimene teadlik ja meeldejääv tõeline lumega talv. Olgugi, et külm näpistab vahetevahel ninast, kindad ei püsi käes ja paksus lumes on raske kõndida, astuvad väikesed jalad pea igal päeval värskesse õhku, et tervist tugevdada ja talvemõnudest osa saada. Õues olles saavad lapsed liikuda mööda majahoidja hoolega puhtaks pühitud teerada.
Saab labidaga lund tõsta ja loopida, natuke kelgutada, aga sellest on ju vähe – tahaks veel midagi, mis teeks õues lustimise veelgi toredamaks.
Ja selle miski need pisikesed poisid ja tüdrukud nüüd ka said. Said lastesõime hoovile OMA LUMELINNA. Lumelinna, mille ehitasid nende endi emad ja isad.
Lumelinna ehitusse olid kaasatud kõigi sõime nelja rühma vanemad, kel soovi ja tahtmist veidi meisterdada, kühveldada ja veega solistada. Peamine oli ühine soov teha laste õuesviibimine põnevamaks, sest laps on väärtus ning tema jaoks leitakse aega.
Ühisel nõul ja jõul kerkisid sõimeõuele kilpkonn, ralliauto, pikutav põngerjas, eskimo onn, ameerika ja tatra mäestik, mitmes mõõtmes trepiastmed, augud ning tunnelid. Kõikide atraktsioonide valmistamiseks tõsteti paika ja paigast ära tuhandeid kühvlitäisi lund ja pritsiti voolikust vett. Kui kõik valmis, siis katsetati kõik ka omal nahal järgi. Lapsed on ju väärt kõige paremat. Nii oli näha emasid kindla sammuga astumas mööda trepiastmeid ikka üles ja alla tagasi, isasid, kes kadusid lumeonni ühest otsast sisse, et tulla teisest august jälle välja. Vanemad proovisid ehitamise käigus ära ka liulaskmise nii kelguga kui ilma.
Ja lõpuks saigi see valmis – Lastesõim Planeedi Mudila lastele mõeldud lumelinn.
Lumelinn kaunistab 50-aastase lastesõime hoovi esimest korda. Ja kõige rõõmsamad selle üle ongi sihtgrupp – lapsed. Ehitamist jälgiti aknast ja üks seda saatev kommentaar kõlas Sirelini suust vägagi tabavalt: „Meie tahtsime, emmed-issid tegid ja õpetaja lubas“
Ega lumelinn siis ainult vaatamiseks valmis tehtud. See ehitati ju lastele lustimiseks ja paremaks talvemõnude nautimiseks. Avamispidu ühendati Sõbra- ja Vastlapäevaga. Esmalt vaatasid lapsed õpetajate poolt etendatud lavastust „Jänes sõpra otsimas“, seejärel söödi koos vanematega vastlakukleid ja joodi sooja kibuvitsateed sidruniga. Kui kõht head- paremat täis söödud, suunduti üheskoos õue, kus lastesõime juhataja Oivi Saluri pidas lühikese, aga ärgitava avakõne. Ja nagu traditsioon nõuab, lõikas läbi punase lindi. Planeedi Mudila lastesõime ajaloo esimene lumelinn oligi avatud. Aga seegi ei olnud veel kõik, sest lastesõime õpetajate poolt oli ette valmistatud lumelinna ja atraktsioone tutvustav liikumisrada. Organiseeritud liikumisraja läbimise järgselt lustiti veel kaua. Lumemöllu ja rõõmu jätkus kuni lastsõime sulgemiseni.
Tervistedendav lastesõim on saanud toreda võimaluse õuetegevuste mitmekesistamiseks.
Täname kõiki vanemaid, kes leidsid aega ja tahtmist ning tulid kaasa lastesõime hoolekogu poolt välja pakutud lumelinna ideega. Suur tänu kõikidele meisterdajatele. Täname ka juhuslikku traktoristi, kes vaevaliselt kuid kindlalt juhtis oma traktori lastesõime hoovi ja aitas lund sobivatesse kuhjadesse lükata. Suur- suur tänu kõikidele vastlapäeva üritusest osavõtjaile.
Me tegime lastesõime ajalugu.
Kristi Laine,
Planeedi Mudila Lastesõim
rühma „Sipsikud“ õpetaja