Krõllid hüljatud lemmikloomadel külas

Märtsikuu esimesel päeval külastasid KIK-i poolt toetatud projekti „Loom ei ole mänguasi” raames Viljandi Krõlli lasteaia Mõmmide ja Sipsiku rühma lapsed koos lastevanematega Viljandi loomade varjupaika.
Külastuse eesmärgiks oli varjupaiga elanikega tutvumine ning kasvatada lastes läbi nende vanemate hoolivat ja vastutustundlikku suhtumist lemmikloomadesse. Lemmikloomast loobutakse erinevatel põhjustel. Peamiselt on aga selle taga inimeste mõtlematus. Inimene vastutab oma looma, tema tegude ja ka tema järglaste eest. Kõik kassipojad ja kutsikad vajavad igapäevaselt toitu, arstiabi, armastavaid pereliikmeid ja piisavalt tähelepanu.

 Vahel ikka juhtub loomake vastutustundetu inimese juurde ja leidub ka inimesi, kes oma soovimatud kassipojad või koerakutsikad metsa alla poetab.
Loomade varjupaika sõitsimegi selleks, et õpetada lastele ja lastevanematele, kuidas olla vastutustundlik loomapidaja. Võtsime loomadele kaasa toitu, kassiliiva ja isegi koertele maiustusi, mida lapsed hiljem said ise koos varjupaiga töötajatega koertele pakkuda.
Loomade varjupaika jõudes võttis meid esmalt vastu selle maja töötajad. Alguses kuulasime tähelepanelikult varjupaiga töötajat, kes rääkis lastele kodukorrast. Meile tutvustati loomade varjupaiga ruume ja sealseid asukaid. Saime teada, et varjupaigad on abistajaks hüljatud ja vigastatud loomadele.

 Nad saavad võimaluse oma tervist taastada ja uut kodu leida. Maja perenaised olid väga lahked vastama laste ja lastevanemate küsimustele. Rõõm oli näha töötajate silmis sära, kui rääkisid meile loomadest, kes sealt õnnelikult lahkunud ja omale hea pere leidnud.

 Loomade varjupaiga eesmärgiks on aidata kaotsi läinud loomad koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued armastavad kodud. Viljandi loomade varjupaigas on hoolitsuse ja koduta jäänud 100 kassi ja 6 koera. Rõõmustada saime selle üle, et kahele varjupaigas olevale koerale olid kodud juba leitud.
Pärast seda oli soovijatel võimalik koertega jalutama minna. Jalutamiseks soovitati varjupaiga lähedal asuvat platsi. Jalutada oli võimalik kahe erineva koeraga. Soovijaid oli palju, lastele pakkus jalutamine huvi, varjupaiga töötajad juhendasid ja õpetasid lapsi, kuidas koeraga jalutada.
Lapsed said ka kassidega mängida ja toita, kes elasid uues kassimajas, mis oli tõesti kena ja avar.

 
Järgmisel päeval joonistasime lasteaias pilte enim meeldinud loomakestest ja saatsime need loomade varjupaika.
Külaskäik varjupaika jättis kõigile sügava mulje. Loomadest oli väga kahju, sest lapsed ei mõistnud, kuidas saab nii armsaid loomi nii halvasti kohelda. Lapsed mõistsid, et looma ei saa endale võtta mänguasjaks. Lemmikloom on tõeline sõber. Kassi või koera eest peab pidevalt hoolitsema, tema jaoks peab leidma aega ja armastama nagu oma pere liiget. Loodame, et loomade varjupaiga külastus aitas lastel ja ka vanematel õppida, milline on vastutustundlik loomapidaja.
Krõllimudilaste mõtted peale loomade varjupaiga külaskäiku:
Delia: „Mulle meeldis kasse paitada, toita ja koeraga jalutada. Kassimaja peaks suuremaks tegema, et nad nii kurvad ei oleks. Ma arvan, et need inimesed on rumalad, kes oma lemmiklooma maha jätab.”
Taaja: „Kui mina ehitada oskaksin, siis teeksin kassidele mingi turnimiskoha. See on paha, kes ei hoia loomi.”
Kristjan: „Ma tundsin kurbust kassist, kes nii kurb oli ja maas üksinda sõi. Inimene on loomadele ohtlik kui ta ei hoolitse tema eest.”
Oliver: „Kui ei hoolitse oma lemmiksõbra eest, siis see on väga rumal.”
Palju edu soovime ka kõigile loomade varjupaiga töötajatele.

Viljandi Krõlli Lasteaia  õpetajad Ludmilla Netšajeva ja Virve Parts