Sigade revolutsioon ehk kolm põrsakest

_MG_0217 [1280x768]Etendus 21. Pildis, nukkude ja inimestega, ilma vaheajata.

TEGELASED:

 POSTILJON
VANAEMA
PUNAMÜTSIKE
1.PÕRSAS NIFF – NIFF
2.PÕRSAS NAFF – NAFF
3. PÕRSAS NUFF – NUFF
KORSTNAPÜHKIJA
DR. JÄNES
HUNT (käpiknukk)
REBANE (Käpiknukk)
KARU
LINNUKE (käpiknukk)
PÖIALPOISID
AJAKIRJANIK TUUL
BOSS
Etenduse idee autor Reet Varik, tekstid kirjutanud Jana Rebane, laulud valmis sepistanud ja osalistele selgeks õpetanud Ingi Killing. Ajakirja pildid joonistanud Leelo Sareal. Lavakujundus loodi kõigi osatäitjate nobedate näppude kaasabil. Etenduses osalesid õpetajad ja õpetajate abid, vaatajateks olid lapsed.
Etendus valmis Piilupesa 38.sünnipäevaks.
Viimsi; Piilupesa 2009

1.Pilt

_MG_0174 [1280x768]Punamütsike/Vanaema
PUNAMÜTSIKE  liigub saalis ringi (peas punane tuttmüts, kaelas punane sall, käes punased käpikud) veeretab lumepalle ja laulab
PUNAMÜTSIKESE LAUL.
Läheb tuppa, klopib endalt lund ja räägib VANAEMAGA:
PUNAMÜTSIKE:“Nii igav on! Kellegagi pole mängida… Aga vanaema! Sul on ju varsti sünnipäev! Korraldame vahva peo ja kutsume kõik metsarahva külla!“
VANAEMA: „Muidugi, kullake, võime peo korraldada, polegi ammu metsarahvast näinud! Ole pai laps too mulle sahtlist prillid, kirjapaber, ümbrik ja mark.“
PUNAMÜTSIKE: „Aga vanaema! Ühest ümbrikust ja margist jääb väheks kui me tahame kõiki külla kutsuda!“
VANAEMA: „Ei jää, lapseke! Saadame kirja Nif- Nifile, Naf- Nafile ja Nuf- Nufile, kolmele põrsakesele, küll nemad juba teate edasi annavad.“
PUNAMÜTSIKE toob VANAEMALE soovitud asjad ja VANAEMA asub kirjutama, PUNAMÜTSIKE vaatab huviga kõrvalt, püüab kirja vaikselt veerida (suu liigub). Kui kiri valmis, kleebib VANAEMA kirja kinni, margi peale.
VANAEMA: „Punamütsike, ole hea laps, lippa ja vii kiri postkasti! Ma puhkan seni veidi, see kirjutamine väsitas mind päris ära kohe!“
PUNAMÜTSIKE: „Jah armas vanaema!“
PUNAMÜTSIKE hakkab laulukest ümisedes minema, VANAEMA istub tugitooli, võtab vardad ja hakkab kuduma (jääb tukkuma?).
PUNAMÜTSIKE paneb kirja postkasti ja läheb laulukest ümisedes koju tagasi
(TÕMBAB KARDINA ETTE)
Mõne aja pärast vanaema ärkab, hakkavad (kardina taga) toimetama – pühivad tolmuharjaga tolmu, katavad lauda jne.
 
2. pilt

_MG_0070 [1280x768]Vanaema/ Punamütsike
POSTILJON  TULEB : Postiljoni laul
Avab postkasti, võtab välja kirja.
POSTILJON: „Ahaa! Näe kiri! Vaatame – vaatame, kellele see siis adresseeritud on…?Nif – Nif, Naf- Naf, Nuf- Nuf, Metsa põik 3? Hmm……Metsa põik…? Huvitav….Minu piirkonnas sellist tänavat küll pole….Aga kui Metsa põik, siis küllap see metsas asub! Mis seal siis ikka, lähen ja otsin üles, kiri tuleb ju kohale viia!“
Pistab kirja postikotti ja läheb metsa. Jalutab puude vahel ringi, uurib iga puu ja põõsaalust – otsib aadressi.
Postiljoni laul.
LINNUKE  asub Postiljoni jälitama, teeb seda tasa ja varjatult, nii et Postiljon teda ei märka.
(liigub kogu etenduse vältel samamoodi!)

3. pilt.

_MG_0051 [1280x768]Ajakirjanik/ Boss
AJAKIRJANIK
Istub kirjutuslaua taga, (laual arvuti, paberivirn, pliiatsitops jne)
BOSS  astub ligi:“ Ajakirjanik Tuul! Lugejate soovil laseme järgmisel aastal trükki uue ajakirja “Metsasaladused”. Annan Teile uue ülesande! Peate minema metsa ja koguma materjali meie uue ajakirja tarvis! Ja palun, tehke võimalikult palju hea kvaliteediga fotosid!“
AJAKIRJANIK :“Selge! Saab tehtud, Boss!“
BOSS lahkub, AJAKIRJANIK pakib varustuse kokku ja läheb metsa.
Liigub metsas vaikselt, põõsaste ja puude taha varjudes, jälitab Postiljoni,(hiljem Põrsaid) teeb fotosid 

4.pilt

Postiljon/ajakirjanik/linnuke/pöialpoisid
POSTILJON liigub puude vahel, AJAKIRJANIK tema sabas.
POSTILJON: „Hmm….no mitte ei mõista! Ühtki aadressi pole mitte kuskil! Kuidas ma küll selle kirja siis õigesse kohta toimetada saan?!“
PÖIALPOISID (treppidel) töötavad, kaevandavad kalliskive ja kulda ja laulavad.
 PÖIALPOISTE LAUL.
POSTILJON liigub treppide poole
POSTILJON: „Tere pöialpoisid! Aeeee! Teereee!“
Pöialpoisid ei kuule kohe, sest kui laul läbi saab, läheb kopsimine üsna suureks.
POSTILJON: „Aeeee! Tereeee! jõudu tööle!“
1. PÖIALPOISS : „AAAA! Tere ise ka, postiljon!
2. PÖIALPOISS  : „Jõudu tarvis, jõudu tarvis! Mida sa siin metsas ka otsid?“
POSTILJON: „Näe, tulin kirja kohale toimetama. Kas teie oskate mulle juhatada, kus asub selline aadress….?“ Ja näitab pöiakatele kirja. Pöiakad uurivad – uurivad, siis raputavad pead
3. PÖIALPOISS : „Eeeeii, meie ei tea, mis asi see aadress on, pole kunagi kuulnud……“
4. PÖIALPOISS : „Aga sa mine küsi Hundi käest, ta tark mees, ehk oskab tema sind aidata!“
POSTILJON: „Oi, ei mina julge Hundi jutule minna! Olen kuulnud, et ta võib ebasoovitavad elemendid nahka ka panna! Prrrr…“ (judistab ennast hirmunult)
5. PÖIALPOISS : „Ah mine nüüd, mis juttu sa räägid!“
6. PÖIAKAS : „Hunt pole kedagi nahka pannud, ta pole sedasorti meeski! „
7. PÖIAKAS :“ Aga noh, sa võid ju öelda, et Pöialpoisid su saatsid,“
1. PÖIALPOISS : „ siis pole sul kindlasti midagi karta, ta on ju meie hea sõber!“
POSTILJON: „Olgu siis peale, kui te nii ütlete! Aitäh teile! Nägemiseni! „(lehvitab ja asub teele Hundi poole)
2. PÖIALPOISS :“Nägemiseni ja edu sulle! „(kõik pöiakad lehvitavad, istuvad maha, hakkavad kaarte mängima)
Samal ajal hüpleb linnukepuude ja põõsaste vahel , jälitab Postiljoni ja Ajakirjanikku
3.PÖIALPOSS : „Näete, Linnuke platsis! Noh, küllap me siis varsti teda saame, kuidas Postiljonil tema otsimisretk läks. Linnuke! Too siis meile ka uudiseid!“
   LINNUKE: „Siuts- siuts, toon- toon!“ Ja keksib-lendab tegelastele järele.

 5.pilt

Postiljon/ hunt/linnuke/ajakirjanik/
POSTILJON jõuab HUNDI majani
POSTILJON: „Hunt – Hunt aee! Oled sa kodus!“
HUNT: uriseb, postiljon astub ehmunult sammukese tagasi, valmis jooksu pistma. „Urrrrr, kodus ikke, kes küsib? „pistab pea maja uksest välja.
POSTILJON: „Eeee….mina, eeee Postiljon olen…..pöialpoisid saatsid mu sinu jutule, mul abi vaja!“
HUNT: „Aaaaa, või Pöialpoisid! Noh, kui nemad saatsid, küllap siis oled õige mees! Aitan ikke, kui vaid oskan! Räägi!“
POSTILJON: „Näe, mul kiri, vaja see õigel aadressile kohale viia. Kas sina tead, kus selline aadress asub?“ (näitab kirja) „Metsa põik 3?“
HUNT vangutab pead: „Ei mina tea, mis see aadresski on! Ei saa mina sind  aidata! Aga sa mine Rebase juurde, tema, kavalpea, liigub igal pool ringi, topib oma nina igaühe asjadesse, ehk tema oskab sulle nõu ja abi anda. Ja ütle talle, et Hunt saatis, küll ta siis sindki aitab!“
POSTILJON: „Aitäh sulle Hunt! Nägemiseni!“
Hunt: „Nägemiseni ja edu!“
Postiljon läheb edasi, Hunt märkab Linnukest.
HUNT: „Hei, Linnuke! Lenda kaasa ja kui uudiseid kuuled, too mullegi sõna!“
LINNUKE:“Siuts – siuts, toon – toon!“
6.pilt

_MG_0104 [1280x768]Postiljon/ Rebane /Linnuke/Ajakirjanik/
Postiljon jõuab Rebase elamu juurde
POSTILJON: „AEEE! tere Rebane! Oled sa kodus?“
REBANE: „Oolen – ooolen, aga kes küsib?“
POSTILJON: „Postiljon olen. Hunt saatis mu sinu juurde, arvas, et ehk sina oskad mind aidata.“
REBANE; „No räägi välja, mis mure sul on.“
POSTILJON: „Selline mure, et näe, pean kirja kohale toimetama, aga ei tea, kus selline aadress asub….kas sina oskad öelda? Metsa põik 3? „ Näitab Rebasele kirja.
REBANE: „Eeeeeee…ei tea…..aadressid on minu jaoks üsna raske kraam……aga.. sa mine õige Karu jutule! Ehk tema oskab aidata! ütle, et Rebane saatis!“
Näitab Postiljonile kuhu suunas liikuda
REBANE: „Nägemiseni ja edu sulle!“
POSTILJON: „Aitäh ja nägemiseni!
REBANE näeb LINNUKEST
REBANE: „Aeee, Linnuke, kui uudiseid kuuled tule ütle mulle ka!“
LINNUKE:“Siuts – siuts, toon- toon!“  lendab Postiljonile järele
REBANE: „Ehmatab: ossaaa! Ma unustasin! Karu magab ju praegu talveund!!!!!!“
Läheb ehmunult koju peitu.
7.pilt

Postiljon/ajakirjanik/linnuke/karu
POSTILJON liigub karu maja poole. Kuuleb juba kaugelt kuidas KARU norskab. POSTILJON on pisut hirmul, külg ees liigub KARU koopani, koputab, KARU norskamine jääb korraks vakka, siis norskab edasi. POSTILJON koputab kõvemini, KARU norskamine lakkab, mõne hetke pärast kostub koopast Karu hääl
KARU : „Mõmmmm….. kes seal kopsib keset südatalve??“
POSTILJON:“ EEE…….mina,…Postiljon olen…Rebane saatis mind sinu juurde, mul oleks su abi ja nõu vaja.“
KARU: „Mõmmm…. No kui juba Rebane saatis, mis siis ikka (Karu pistab pea koopast välja) noh, räägi oma mure ära, kui oskan, siis aitan.“
POSTILJON: „Näe, pean kirja õigel aadressil kohale toimetama. Kas sina tead, kus see aadress asub?“ (näitab kirja)
KARU uurib, hõõrub uniseid silmi, vangutab pead
KARU: „Ei, mina küll ei tea….ei aadressi ega kedagi……mõmmmm..“(mõmiseb mõtlikult) „aga ehk KORSTNAPÜHKIJA teab! Mine tema juurde! „(näitab suuna kätte) „ja ütle, et Karu saatis, küll ta siis aitab! Ma siis magan edasi….loodetavasti ….Kevadeni siis!“
POSTILJON: „Head und ja aitäh!“ (läheb näidatud suunas minema)
KARU (näeb Linnukest ja pobiseb uniselt): „Hei, Linnuke! Kui uudiseid kuuled, lenda ja ütle mulle ka……aga ,mitte enne kevadet…..norr – nor- nor…..“(poeb koopasse, hakkab norskama)
LINNUKE: „Siuts – siuts, toon – toon!“ (lendab Postiljonile järele)

8.pilt

Postiljon/ Linnuke/ Ajakirjanik/ Korstnakpühkija
POSTILJON jõuab KORSTNAPÜHKIJA majani, koputab.
KORSTNAPÜHKIJA: „Kes seal kopsib? kas kellelgi on korsten umbes ja vajab kiiret puhastamist? Või ajab kamin suitsu sisse?“
POSTILJON:“Tere! See olen mina, Postiljon! Eee…ei miski ei aja suitsu sisse ja korsnaga on ka kõik korras…mul hoopis muu mure. Karu saatis mind sinu juurde, ehk oskad sina mulle nõu ja abi anda?“
KORSTNAPÜHKIJA: „No tere ise ka Postiljon! Kui juba Karu saatis, küllap siis on tähtis asi! Aitan ikka, kui vaid oskan! Räägi oma mure ära.“
POSTILJON: „Näe, pean kirja õige adressaadini toimetama, kas sina tead, kus asub selline aadress – Metsa põik 3? „(näitab kirja)
KORSTANAPÜHKIJA: „Tead, lugu selline, et kui keegi vajab mu abi, siis ta ikka helistab! Ma pole kunagi ühtki kirja ei saanud ega ka ise kirjutanud, seepärast ei tea ka aadressidest midagi! Anna andeks, ei oska mina sind aidata! Aga ehk  Jänes oskab! Ta ju ikkagi doktor  ja puha! Mine tema jutule, ta elab siinsamas lähedal, näe, selles ristiga majas! Ja ütle, et Korstnapühkija saatis, siis ta aitab kindlasti!“
POSTILJON: „Aitäh sulle Korstnapühkija!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Ja kui sul peaks kunagi olema tarvis korstent puhastada või kaminat kontrollida, siis helista mulle!“
POSTILJON: „Kindlasti helistan, aitäh ja nägemiseni!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Nägemiseni!“
Postiljon läheb oma teed,
KORSTNAPÜHKIJA märkab linnukest: „Hei, Linnuke! Kui selle aadressi kohta midagi  kuuled, lenda siia ja too mulle ka uudiseid!“
LINNUKE: „Siuts – siuts, toon – toon!“
9. pilt

Postiljon/ Linnuke/ Ajakirjanik/ Doktor Jänes.
POSTILJON jõuab Jänese majani.
JÄNES (hüppab kiirelt majast välja, paristab kiirelt): „Tere- tere! Kas vajad arstiabi? Kas palavikku on? Või tulid niisama, regulaarsesse kontrolli? Ehk soovid plaastrite panekut? Või kuppe?“
POSTILJON:“EE….tere doktor Jänes! Ei – ei! Hoopis mitte! Korstnapühkija saatis mind sinu jutule, ehk oskad sina mind aidata? Sa ju ikkagi doktor ja puha!“
JÄNES: „Noh, räägi aga ära! Küllap ikka oskan!“
POSTILJON: „Näe, mul siin kiri. Tarvis kohale viia, aga aadressi ei leia! Kus selline olla võiks?“ (näitab kirja)
JÄNES uurib tähtsalt lähemalt ja kaugemalt, nuusutab, keerutab ümbrikku üht ja teistpidi, annab Postiljonile tagasi: „Ei, mina seda küll ei tea….aga….Põrsad ehk teavad….aga enne, kui sa lähed, tule õige sisse, las ma kontrollin Su silmanägemist ja mõõdan pikkust ja kaalun ja……NII ammu pole keegi käinud!!!„ Lohistab Postiljoni kaaluma- mõõtma (kogu järgneva LAULU käigus )
PÕRSASTE LAUL.(Hullavad lumes, veeretavad lumepalle, teevad lumesõda)
POSTILJON (kui laul lõpeb) pääseb Jänese käest, jookseb Põrsaste poole.
JÄNES (seisab uksel ja lehvitab): „HEI! Kuhu nüüd! Ma ei jõudnud sulle veel vitamiinisüsti teha!“
Postiljon ainult lehvitab ja jookseb Põrsaste juurde.
JÄNES (näeb Linnukest): „Linnuke! Kui uudiseid kuuled, tule lenda siia ja too mulle ka!“
LINNUKE : „siuts- siuts, toon – toon!“
JÄNES istub maja ette trepile ja hakkab maniküüri tegema –küüsi viilima jne.
10.pilt

_MG_0059 [1280x768]Põrsad/ postiljon/linnuke
PÕRSAD hullavad lumes.
POSTILJON: „Tere Põrsakesed!“
PÕRSAD(koos): „Tere ise ka!“
1. PÕRSAS : „Kes sina veel selline oled?“
POSTILJON: „Postiljon.“
2. PÕRSAS : „Ja mis sind metsa meie juurde toob?“
POSTILJON: „Näete, mul siis kiri….vaja õige adressaadini toimetada….“
3.PÕRSAS  (Krahmab kirja P. sõrmede vahelt ja asub uurima, nuusutab) „Kas seda süüakse? Ei lõhna küll eriti isuäratavalt!“ (teised Põrsad kogunevad Postiljoni ja 3. Põrsa juurde)
POSTILJON: „Oh ei! „(võtab kirja tagasi) „Seda hoopis loetakse! Ja aadress on Metsa põik 3….  Näe! Siin maja peal ju ongi Metsa põik 3!! See ju teie aadress ja teile see kiri adresseeritud ongi! Lõpuks ometi! PALUN!“ (annab kirja Põrsaste kätte) „Ilusat päeva teile!“
Enne kui Põrsad midagi öelda jõuavad, Postiljon lehvitab ja teeb ruttu minekut.
LINNUKE lendab kõik tegelased läbi ja sädistab: „See oli kiri Põrsastele! See oli kiri Põrsastele!“
1. PÕRSAS  hüüab: „Oota nüüd! Pea kinni!“
2. PÕRSAS  hüüab: „Mis me selle kirjaga siis nüüd peale peame hakkama?“
3. PÕRSAS  hüüab:“ HEI! Pole aus niimoodi minema joosta!“ ( paneb käed rinnale risti ja teeb mossis näo) 
1. PÕRSAS : „No mis asja me siis nüüd sellega peale hakkame?“
2. PÕRSAS : „Anna siia, las ma vaatan! „(teeb kirja lahti, uurib. Teised Põrsad pistavad kah ninad ligi)
3. PÕRSAS : „Miskid kummalised krõnksud….nagu ussikesed!“ (itsitab)
1. PÕRSAS: „Sa ka muust ei mõtle, kui toidust! Pole need mingid ussid! Need ei liiguta ju! Hmmm….äkki on kuivatatud?“ (katsub “ussikesi” e. tähti kraapida, 3.PÕRSAS on jälle solvunud, aga proovib siiski ka kraapida)
2. PÕRSAS: „Oh teid küll! Pole need mingid kuivatatud ussid! Lähme parem doktor Jänese juurde, ehk tema saab sellest värgist siin aru.“
3. PÕRSAS: „Lähme jah, tema on tark! Ikkagi doktor ju! „
Liiguvad Jänese maja poole.
11. pilt

3. Põrsast/ Jänes/ Linnuke/ Ajakirjanik
Põrsad jõuavad maniküüri tegeva Jäneseni
Põrsad (koos): „Tere doktor Jänes! Jõudu!“
JÄNES: „Tere Põrsakesed! Jõudu tarvis! Mis teid minu juurde toob? Kas soovite kaaluda – mõõta? Vaja nina  – suu – kõrva peale plaastrit?“
1.PÕRSAS: “Eeee….ei – ei seekord küll mitte!“
2.PÕRSAS: „Tead, me vajame hoopis abi! Sina oled tark, sina teab kindlasti!“
JÄNES: „Ohoo! Ühe päeva jooksul juba teist korda vajab keegi mu abi! Oh, kui armas!“ (paneb käed armasti rinna ees kokku)
3.PÕRSAS: „Me saime kirja! Vaata! Siis on miskid naljakad ussikesed sees, aga need pole mingid söödavad ussikesed!“ (vaatab pahaselt 1.Põrsale otsa) „ja kuivatatud nad ka pole.“ (annab kirja Jänesele)
1.PÕRSAS:“Vaata, ehk saad sina neist sotti!“
JÄNES (uurib hoolega kirja): „Mnjah….ooooo, midagi ma siiski siin tunnen! Näe! Siin on NUMBER(……)numbreid ma tunnen! Ma ju pean oskama kaalud ja pikkused kirja panna! Tõepoolest! Numbrid on siin tõesti!“ (annab kirja tagasi) „Aga neid teisi krõnkse ma tõesti ei tunne…..andke andeks….
2.PÕRSAS: „Aitäh Sulle! Ma lähme siis Korstnapühkija jutule, ehk tema oskab meid aidata!“
Lehvitavad Jänesele ja lähevad.
JÄNES Linnukesele: „Too siis uudiseid, kui miskit kuuled!“
LINNUKE:“Siuts – siuts, toon – toon!“
Jänes jätkab maniküüri tegemist.
12. pilt

Põrsad/ Ajakirjanik/Linnuke/Korstnapühkija
Põrsad jõuavad Korstnapühkija majani.
PÕRSAd (koos): „Tere Korstnapühkija! Jõudu!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Tere ise ka Põrsad! Mis teid minu manu toob, kas kamin ajab sisse? Või vajate korstnapuhastust?“
1.PÕRSAS: „Ei, seekord mitte. Meil hoopis muu mure.“
2.PÕRSAS: Tead, me vajame hoopis abi! Sina oled tark, sina tead kindlasti!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Juba teist korda tänase päeva jooksul vajab keegi minu abi! Kena – kena! Püüan anda endast parima!“
1.PÕRSAS: „Me saime kirja! Vaata! Siis on miskid naljakad ussikesed sees, aga need pole mingid söödavad ussikesed!“ (vaatab pahaselt 1PÕRSALE otsa) „ja kuivatatud nad ka pole!“ (annab kirja Korstnapühkijale)
3.PÕRSAS: „Vaata, ehk saad sina neist sotti! Jänes ütles, et siin on mumbrid!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Numbreid ma tunnen! Näidake siia. Ongi number(….), aga teisi krõnkse ma ei tea….arvan, et need on tähed! Aga ma ei tunne neid, kahjuks ….. , kui keegi vajab korstna – või kaminapuhastust, siis ta helistab mulle, keegi pole mulle kunagi kirja saatnud ja mul pole tähtede tundmist vaja olnud…..“(KORSTNAPÜHKIJA on õnnetu moega).
2. PÕRSAS: „Pole hullu, me lähme siis Karu  jutule. Karu sööb palju mett ja see teeb targaks! Ehk tema tunneb tähti!“
PÕRSAD.( Koos): „Aitäh Sulle, Korstnapühkija! Nägemiseni!“ (lehvitavad)
KORSTNAPÜHKIJA: „Palun – palun! Nägemiseni!“  (lehvitab, märkab siis Linnukest): „Hei, Linnuke! Toos siis sõnum, kui uudiseid kuuled!“
Linnuke: „Siuts – siuts, toon – toon!“
13.pilt

Põrsad/Karu/Ajakirjanik/Linnuke/
Põrsad jõuavad Karu koopani, kuulevad norskamist. Koputavad kõvasti koopa uksele. Norskamine vaibub.
KARU hästi unise häälega: „Kes seal jälle kopsib keset südatalve???Ei lasta siin ka üldse kohe magada….“
1.PÕRSAS: „Mina, Niff – Niff ja“
2.PÕRSAS:  „Mina, Naff – Naff ja“
3.PÕRSAS: „Mina,  Nuff – Nuff!“
KARU: „AH teie Põrsakesed! Oh jah……“(pistab pea koopast välja) „No mis mure teil on?“
1.PÕRSAS: „Me saime kirja!“
2.PÕRSAS: „Sellepärast sinu juurde tulimegi.“
3.PÕRSAS: „Äkki oskad sina meid aidata ja neid krõnkse lugeda, mis pole mingid kuivatatud ussid vaid hoopis TÄHED!“
1.PÕRSAS: „Korstnapühkija ja Jänes tundsid siin numbrid ära.“
2.PÕRSAS: „Aga tähti nad kumbki ei tunne, ehk sina tunned?“ (Annab kirja Karule)
KARU uurib hoolega kirja: „Ei, mina numbreid ega tähti tunne. Kahjuks ei saa ma teid aidata. Te minge Rebase juurde. Rebane luusib alatihti igal pool ringi, ehk on tähe- ja numbritarkuse kah kuskilt üles korjanud. Võib-olla saab tema teid aidata!“
3.PÕRSAS: „Aitäh Sulle, Karu! Ja anna andeks, et sind keset talve üles ajasime!“
KARU: „Ah, mis seal ikka! Sõpru peab ju aitama, isegi kui seda peab tegema magusa talveune arvelt! Mul ongi aeg ka talvel pisut metsas ringi vaadata, et mida põnevat siin lumises laanes praegu toimub…..aga enne võiks midagi maitsvat põske pista….“.(võtab meepoti ja asub selle kallal maiustama)
PÕRSAD: „Nägemiseni Mesikäpp! „(lehvitavad ja suunduvad Rebase poole).
KARU: „Nägemiseni – nägemiseni! Ja edu teile!“ (Märkab Linnukest) „Kui uudiseid kuuled, too mullegi! „
LINNUKE: „Siuts – siuts, toon- toon!“
Karu jääb koopauksele meega maiustama.
14.pilt

Põrsad/ Rebane/Ajakirjanik/ Linnuke/
Põrsad jõuavad Rebase koduni.
Põrsad(koos): „Halloo! Rebane! Oled sa kodus?“
REBANE: „Tere – tere Põrsad!“
PÕRSAD: „Tere Rebane!“
REBANE: „Kuulsin Linnukese käest, et saite kirja?“
1.PÕRSAS: „Saime küll jah!“
2.PÕRSAS: „Sellepärast sinu juurde tulimegi.“
3.PÕRSAS: „Äkki oskad sina meid aidata ja neid krõnkse lugeda, mis pole mingid kuivatatud ussid vaid hoopis TÄHED!“
1.PÕRSAS: „Korstnapühkija ja Jänes tundsid siin numbrid ära.“
2.PÕRSAS: „Aga tähti nad kumbki ei tunne, ehk sina tunned?“ (Annab kirja Rebasele)
REBANE uurib hoolega kirja: „Kahjuks ei saa ma teid aidata. Ma oskan väga hästi jälgede kirja lugeda, aga tähed….need on minu jaoks võõras maa…..Olen lugenud mägra jälgi ja musta kassi jälgi, pruuni Leghorni kana jälgi ja lapilise koera jälgi, aga vot TÄHTI ma lugenud pole ega oska ka…kahjuks….Te minge Hundi juurde, ehk oskab tema teid aidata“.
PÕRSAD: „Nägemiseni Reinuvader!“ (lehvitavad ja suunduvad Hundi poole).
REBANE: „Nägemiseni – nägemiseni! Ja edu teile!“ (Märkab Linnukest) „Kui uudisedi kuuled, too mullegi!“
LINNUKE:“ Siuts – siuts, toon- toon!“
Rebane läheb peitu.
15.pilt

Põrsad/ hunt/ ajakirjanik/ linnuke/
Põrsad jõuavad Hundi koduni. Koputavad.
PÕRSAD koos: „Aeee! Hundiisand, oled sa kodus?“
HUNT tuleb nähtavale: „Tere põrsakesed! Kuulsin Linnukese käest, et saite kirja?“
1.PÕRSAS: „Saime küll jah!“
2.PÕRSAS: „Sellepärast sinu juurde tulimegi.“
3.PÕRSAS: „Äkki oskad sina meid aidata ja neid krõnkse lugeda, mis pole mingid kuivatatud ussid ega Leghorni kana ega lapilise koera jäljed, vaid hoopis TÄHED!“
1.PÕRSAS: „Korstnapühkija ja Jänes tundsid siin numbrid ära.“
2.PÕRSAS: „Aga tähti nad kumbki ei tunne. Karu ja Rebane ka mitte.“
3.PÕRSAS:  „Ehk sina tunned?“ (Annab kirja Hundile)
HUNT uurib hoolega kirja: „Kahjuks ei saa ma teid aidata. Leghorni kana ja lapilise koera jälgedega saaks ma nagu naksti hakkama, aga tähed….. EI. Tähti ma ei tunne. Muide, numbreid ka mitte. Te minge Pöialpoiste juurde, ehk nemad oskavad teid aidata.“
PÕRSAD: „Nägemiseni Susi! „(lehvitavad ja suunduvad Pöialpoiste poole).
HUNT: „Nägemiseni – nägemiseni! Ja edu teile!“ (Märkab Linnukest) „Kui uudiseid kuuled, too mullegi!“
LINNUKE:“ Siuts – siuts, toon- toon!
Hunt läheb peitu.
16.pilt

Põrsad/pöialpoisid/ajakirjanik/linnuke/
Põrsad jõuavad “mäeni” kus pöialpoisid kaarte mängivad.
Põrsad (koos): „Ahoi! Pöialpoisid! Olete te kodus?“
1.PÖIAKAS: „Oleme – oleme!“
PÕRSAD: “Tere!
PÖIAKAD koos: „Tere – tere!“
2.PÖIAKAS : „Kuulsime Linnukeselt, et saite kirja?“
1.PÕRSAS: „Saime küll jah!“
3. PÖIAKAS : „Ja mis asi see kiri siis on?“
2.PÕRSAS: „Sellepärast me teie juurde tulimegi, ehk oskate aidata.“
4.PÖIAKAS : „Ikka aitame, kui oskame!“
3.PÕRSAS: „Äkki oskate teie neid krõnkse lugeda, mis pole mingid kuivatatud ussid ega Leghorni kana ega lapilise koera jäljed, vaid hoopis TÄHED!“
1.PÕRSAS: „Korstnapühkija ja Jänes tundsid siin numbrid ära.“
2.PÕRSAS: „Aga tähti nad kumbki ei tunne. Karu ja Rebane ja Hunt  ka mitte. „
3.PÕRSAS:  „Ehk teie tunnete?“ (Annab kirja 1.Pöiaka kätte)
5. PÖIAKAS: „Numbrid? Tähed?“ (uurib kirja, teised kah ninapidi juures)
6. PÖIAKAS: „Meie oskame vaid kalliskivide ja kulla kirja. Oskame kalliskivide karaatide suurust määrata!“
7. PÖIAKAS: „Aga selliseid tähti me lugeda ei oska…kahjuks ei saa me teid aidata….“
1. PÖIAKAS: „Te minge Vanaema ja Punamütsikese juurde, ehk nemad oskavad teid aidata!“
1.PÕRSAS: „Nii me just teemegi!“
2.PÕRSAS: „Nemad oskavad meid kindlasti aidata!“
3.PÕRSAS: „Õige jah! Punamütsike ükskord rääkis, et Vanaema LOEB talle muinasjutte!“ (keksib rõõmsalt)
PÕRSAD koos: „Nägemiseni Pöialpoisid! „(lehvitavad ja suunduvad Vanaema maja poole).
PÖIALPOISID koos: „Nägemiseni – nägemiseni! Ja edu teile! „(Märkavad Linnukest)
2. PÖIALPOISS: „Kui uudiseid kuuled, too meilegi! „
LINNUKE:“ Siuts – siuts, toon- toon!“
Pöialpoisid mängivad edasi kaarte.
17.pilt

Põrsad/Vanaema/Punamütsike/Ajakirjanik/Linnuke.
Põrsad jõuavad VANAEMA majani. 1. PÕRSAS tõmbab kardina eest.
PÕRSAD (koos): „Ahoi! Vanaema! Punamütsike! Olete te kodus?“
Punamütsike: „Oleme – oleme!“
PÕRSAD:“Tere!“
VANAEMA, PUNAMÜTSIKE koos: „Tere – tere Põrsakesed!“
VANAEMA: „Lõpuks ometi, me juba ootasimegi teid!“
1.PÕRSAS: „Ootasite meid? Kuidas te teadsite meid oodata? Kas Linnuke tõi teilegi juba sõnumi?“
2.PÕRSAS: „No on ikka kiired tiivad sel sellil! “
PUNAMÜTSIKE: „Ei meie pole Linnukeselt mingit teadet saanud!“
1.PÕRSAS: „Meie tulime teie käest abi paluma“
2.PÕRSAS: „Postiljon tõi meile kirja, aga lugeda me seda ei oska!“
3.PÕRSAS: „Äkki oskate teie neid krõnkse lugeda, mis pole mingid kuivatatud ussid ega Leghorni kana ega lapilise koera jäljed, ega kalliskivide karaadid vaid hoopis TÄHED!“
1.PÕRSAS: „Korstnapühkija ja Jänes tundsid siin numbrid ära.“
2.PÕRSAS: „Aga tähti nad kumbki ei tunne. Karu ja Rebane ja Hunt ja Pöialpoisid  ka mitte.“
3.PÕRSAS:  „Ehk teie tunnete?“ (Annab kirja Vanaemale)
VANAEMA: „Oh taevas! Ma ei tulnud selle pealegi, et te lugeda ei oska!“ (vangutab pead ja laiutab käsi)
PUNAMÜTSIKE: „Vanaema kirjutas ju selle kirja! Ja mina panin posti!“
3.PÕRSAS:“ Vanaema kirjutas? Ja sina panid posti? Teie saatsite selle?“
1.PÕRSAS:“Seepärast te teadsitegi meid oodata!“
2.PÕRSAS: „Siis olete teie just kõige õigemad inimesed meile selle kirja sisu ette lugema!“
VANAEMA:“See kiri pole mitte tavaline kiri, see on KUTSE.“
1.PÕRSAS: „Kutse? Mis tähendab- kutse?“
VANAEMA: „See tähendab seda, et teid on kutsutud kuhugi…..mina kutsusin teid ja kõiki metsaelanikke oma sünnipäevale!“ (loeb kirja ette)
3.PÕRSAS: „Ossa! Lahe! Sünnipäevakutse!“
2.PÕRSAS: „Oih, ja meie tulime nüüd sedasi kohale….kui ma nüüd midagi segamini ei aja, peaks külalistel sünnipäevalapsele ka kingitus kaasa olema?“
VANAEMA: „Noojah…tegelikult on nii kombeks küll…aga tegelikult on kingituseks juba seegi, et oma tulekuga meid rõõmustasite“
1.PÕRSAS: „Meil on ka hirmus hea meel, et meid kutsusid, eks Naff – Naff, Nuff – Nuff?“
2,3 PÕRSAD Koos: „Selge see!“
3.PÕRSAS: „Aga kingitus on ikka ka oluline….mmm…ma arvan, et lahendan selle ära….“ (võtab taskust ÕUNA ja annab selle Vanaemale)
VANAEMA: „Aitäh, kullake!“
2.PÕRSAS (viipab Linnukesele): „Hei, Linnuke! Lenda metsa ja vii teade Vanaema sünnipäevast metsarahvale!“
LINNUKE:“ Siuts – siuts, juba viin- juba viin! „(Linnuke lendab metsa): „Siuts – siuts! Kutse – Kutse! Sünnipäevale –Sünnipäevale! Vanema – juurde- Vanaema juurde! Kingitused kaasa – Kingitused kaasa!“

18.pilt

Kõik loomad kogunevad kokku vanaema majja. Igaüks toob mingi kingituse – Rebane toob kanasule, Hunt toob kala, Karu toob meepoti, Pöialpoisid toovad kalliskivi, Jänes toob plaastrikarbi (porgandi?), Korstnapühkija toob nööbi, Linnuke toob ussikese (ussikomm).
SÜNNIPÄEVALAUL VANAEMALE!
Tort, küünlad, kõik “istuvad” ümber “laua” (klaveri)
1.PÕRSAS: „Vanaema, seleta nüüd meile kõigile seda tähtede saladust!“
2.PÕRSAS:“ Ja kuidas meiegi need selgeks saaksime.“
3.PÕRSAS: „Ja et me neid kunagi enam ussikesteks ei peaks!“
VANAEMA: „Ega siin midagi eriti keerulist olegi, tähed tuleb lihtsalt selgeks õppida!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Aga kuidas? Kuidas Sina ja Punamütsike neid tunnete?“
VANAEMA: „Punamütsike õppis tähed selgeks Piilupesa lasteaias, kui mina veel laps olin, siis lasteaedu polnud, minule õpetas ema. Aga tähti ja lugemist saab õppida igal pool, kui vaid tahtmist on! Kõige parem on tähti õppida raamatutest, näiteks aabitsast!“ Vanaema toob kuhja raamatuid, paneb vaibale maha, kõik kogunevad ümber. 1.PÕRSAS tõmbab kardina ette.
19.pilt

AJAKIRJANIK LÄHEB (üle saali) SILDIGA
MÖÖDUS 1 AASTA.
JA TULEB TAGASI, ISTUB KIRJUTUSLAUA TAHA.

20. pilt.

 Boss/Ajakirjanik
Ajakirjanik istub kirjutuslaua taga, toimetab ajakirja kallal.
BOSS astub ligi: „Ajakirjanik Tuul! Vaatasin teie kogutud materjali läbi, väga ülevaatlik! Olete teinud head tööd! Sellist põnevat ajakirja loevad kindlasti mitmed tuhanded inimesed! Võite trükki lasta!“
AJAKIRJANIK TUUL: „Tänan Boss! Saab tehtud, Boss! Kohe täna lasen materjali trükki, homme hommikuks on uus ajakiri väljas!“
Boss lahkub, Ajakirjanik lahkub koos ajakirjaga uksest välja.
21.pilt.

AJAKIRJANIK viib ajakirja postkasti.
1.PÕRSAS tõmbab kardina eest, kõik lähevad klaveri ümber. Jälle tort, küünlad peal.
POSTILJON võtab ajakirja postkastist, tuleb Vanaema maja juurde.
POSTILJON (koputab).
VANAEMA: „Sisse! Uks on lahti!“
POSTILJON: „Tere Vanaema! Tõin sulle uue ajakirja Metsasaladused!“
VANAEMA: „Oi, aitäh! Kui põnev! Aga astu sisse, tule võta ka tükk kooki!“
POSTILJON: „Tänan, hea meelega! Ja palju õnne sünnipäevaks!“
VANAEMA: “Aitäh – aitäh!“ (ja hõikab klaveri poole) „Tulge vaadake, Postiljon tõi uue ajakirja Metsasaladused!“
Kõik tormavad vaibale kokku
JÄNES: „Oi heldeke, kui põnev!“
KORSTNAPÜHKIJA: „Ei tea, kas seal midagi uutest korstnate puhastamise vahenditest ka kirjutatakse?“
1. PÖIALPOISS: „Või kalliskivide hinnatõusust?“
HUNT: “Võibolla infot sabast tõhusamatest kalapüügivahenditest?“
REBANE: „Ehk midagi uutest eriti maitsvatest kanatõugudest?“
KARU: „Ehk midagi mee hinna langusest?“
JÄNES: „Ehk midagi uut meditsiini vallas? Või uusimast maniküürihooldusest?“
1.PÕRSAS: „Võibolla on seal põnevaid pakkumisi soojamaareisidele?“
2.PÕRSAS: „Ehk midagi kinnisvaraturust?“
3.PÕRSAS: „Mind huvitaks põllumajanduse arengukava…või ehk on seal põnevaid retsepte Roka – kokaraamatust!“
VANAEMA: „Kohe – kohe saame teada! „
Kõik istuvad maha ja asuvad ajakirja lappama.
Iga tegelane loeb/veerib ISE lause enda kohta.
KORSTNAPÜHKIJA: „Tõeliselt põnev ajakiri!“
JÄNES: „Ja kõigist meist on midagi kirjutatud! Nii tore! Ja pildid ka puha juures“
PUNAMÜTSIKE: „Kui minul poleks igav hakanud ja Vanaema poleks kirja kirjutanud, poleks võibolla ka ajakiri ilmunud!“
2.PÕRSAS: „Ja kui te kõik poleks meile abiks olnud, poleks me kirja sisu kunagi teada saanud!“
3.PÕRSAS: „Ja kui Vanaema poleks meid lugema õpetanud, poleks me kunagi ajakirja lugeda saanud!“
KÕIK LÄBISEGI: „Just! Täpselt! Jah! Täiesti õige! Vahva!“
Kõik võtavad kätest kinni (Liitub  ka Ajakirjanik) ja laulavad lõpulaulu.

 

Jaana Rebane,

Viimsi Lasteaed Piilupesa õpetaja

Rubriigid: Omalooming. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

9 + 3 =
Please leave these two fields as-is: