Jõul piilub sisse uksest ja aknast, jälgib meid, kuulab meid, ja kui saabub õige aeg, haarab Jõul ukselingist ja astub koputamata sisse. Ta käib uurivalt läbi kõik toad, vallutab peagi kõik kambrid ja täidab kõik nurgad oma soojuse ja headusega.
Ta ei kontrolli, kas teie lakitud parketid on viimase peale läikima löödud või kõikidelt riiulitelt ja raamatutelt tolmurullid pühitud.
Selle asemel tõttab ta rõõmsalt laste mängudesse ja sekkub köögis askeldava ema toimingutesse, haarab kulbi järele ja viskab salaja pudru sisse õnnemandli ja veel teisegi.
Elutoas leiab ta tillukesed käed kuuske ehtimas ja aitab upitada ülemistele okstele jõulukaunistusi, kuni ka kõige väiksemad ehted on oma koha kuusel leidnud.
Jõul mõnuleb koos sinuga saunalaval, võtab koos sinuga veel leiligi.
Teretulnud Jõul istub koos sinuga söögilauda. Ta ei ole söögi suhtes nii valiv, kui talle ehk külge poogitakse, vahel talle tundub, et kõik teised teavad paremini tema toiduvalikust, kui ta ise.
Ta naeratab rahulolevalt, sest ta teab, et tuleb ka sinna lauda, kus ei ole rasvast seapraadi ja verivorsti, sülti ega piparkoogimehikest.
Jõul armastab väga kingitusi –suuri ja väikesi pakikesi, kõvad ja pehmemadki pakikesed on talle kõik meele järele, aga ta mäletab ka selliseid kodusid, kus kingitusi pole, kuid ka seal tundis ta end hästi ja koduselt, sest seal oli viisakas ja tänulik pererahvas.
Jõul tahab meile kõigile külla tulla.
Ta leiab üles kõik kodud, iga linna, küla ja maja ja tuleb ka kõige pimedamasse trepikotta. Parema meelega tuleb ta muidugi läbi lumivalgete hangede, aga ka pimedal ja lörtsisel ajal ei jää ta tulemata. Täis lootust seisab ta taas ka sellise ukse taga, kust ta eelmisel aastal ei julgenudki sisse astuda. Arglikult hiilib ta minema sellistest kohtadest, kus kakeldakse ja kõrvu lõikavad inetud sõnad… Jõul ei ole oma arust küll arg, aga ta lihtsalt ei mahu sinna tuppa,kus onkus on võimust võtnud viha ja paha tuju.
Jõul on väga lähedal, ära siis hirmuta teda minema vaid lase tal siseneda omas rahus ja las ta tunneb ennast nagu kodus.
Nataly Nieminen