Salapärane Jõulumaa Elva Murumuna lasteaias

Päkapikk oli kaotanud oma punase võlumütsi ja kui piisavalt ruttu oma mütsi üles ei leia, siis kaob nähtamatuks tegev võlujõud ja ta ei saa enam lastele öösel sussi sisse kommi viia…

„Hei-hoo! Hei-hoo! Tere Tihane! siin Päkapiku vanaema! Ega sa minu päkapikku näinud ei ole?…“ räägib Päkapiku vanaema metsatelefonil. Tihane  ei tea, kuhupoole päkapikk läinud on, aga lasteaia õuele kogunenud lapsed koos vanematega  on meelsasti nõus  päkapikuvanaema otsingutel abistama. „Üks kaks, kolm, neli-hopp ja üks,kaks,kolm neli-hopp!“- nii suundub laternatega varustatud lasterivi päkapiku vanaema saatel lasteaia väravast välja pimeda pargi poole. Ikka väikesed jäljed ees ja suured nende taga… On ehk jälgi näha…kuhupoole see päkapikk küll minna võis?

Pargi all kumavad lume seest  üksikud tulukesed. Esimesena leitakse kuuse all laulu harjutav Põder, kes kurdab, et jõul on lähedal, aga laul ei taha kuidagi meelde jääda. Lapsed aitavad  ja koos harjutatakse tantsusammude ja muusika saatel laul selgeks. Põder tänab lapsi ja juhatab lapsed Karu juurde.

Koos suuundutakse vaprate ja julgete lastega Karu otsinguile. Pargi all on salapäraselt pime. Ainult tulukesed põlevad lumel. Lumele vaadates on nagu näha väikesi päkapikujälgi..,.

Üllatudes avastatakse, et karu ei magagi, vaid pühib luuaga kuuse alt lund.

Ta on hoopis ametis poegade uinutamisega ja  tahab jõulu näha, sest ei ole seda kunagi näinud. Lapsed saavad salamisi piiluda karu koopasse ja abistada poegi uinutava lumesalmiga . Koos mängitakse veel karupoegade lemmikmängu. Lõpuks pakub karu lastele veel pajast suure kulbiga vitamiiniampsu, rosinaid. Karu juhatab lapsed salapärase  pargi alt Murumuna lasteaia õueala poole.

„Näe, rebane!“, kilkavad lapsed, märgates puude ja õuemajakeste vahel jooksvat imekaunist oranzikarvalist looma.. Rebanegi on jõuluootuses salmi õppima hakanud.

Metsast leitud punase päkapikumütsi on ta pähe oma pisikese kõrvakese otsa tõmmanud, lootuses, et õpitav salm paremini meelde jääks…Lapsed aitavad rebaselgi laulusalmi õppida. Ühine arvamus on, et rebane peaks mütsi ruttu päkapikule viima, ainult et, kus see päkapikk küll olla võiks…

Seda küsitakse puude vahelt lähemale silkavalt  lumivalgelt jäneselt. Jänes aga  on lausa ähmi täis, sest tema pole kohe üldse jõudnud jõuluks valmistuda ja et  ei saa ka päkapikult küsida, et mis teha, sest SEE ka magab kuuse all …

Silmade särades avastavad lapsed, et päkapikk norskabki kuuse all jõulupakkide keskel. Päkapikk äratatakse ja rebane tagastab talle vabanduste saatel punase päkapikumütsi. Ainult Jänes on õnnetu, et pole veel jõulu ajal heategu teinud. Hea mõte leitud, meisterdab ta koos laste ja teiste muinasjututegelastega  käbidest kuusele ehted ja kuusepuu saab jõuluvanale kingituseks ära ehitud.. Üllatuseks lööb kuusepuu tuledes särama…

Seejärel lauldakse ja tantsitakse kuusepuule ning lõpetuseks pakutakse lastele teed ja küpsist.

Päkapikk on õnnelik, sest nähtamatuks tegev võlumüts on leitud ja ta saab nüüd jälle lastele sussi sisse komme jagama minna…Karugi on rahul, sest temagi teab nüüd, missugune jõul on.

Hüvasti jättes lehvitasid kõik tegelased  lastele ja suundusid tagasi koju, metsa. Lapsed vaatasid neile igatsevalt järele ja võis juhtuda, et mööda teed sammus nende poole üks punase mantliga mees – Jõulumees… sest enamus Murumuna lasteaia rühmi otsustasid sellel aastal pärast laternaretke ka oma rühma jõulupidu pidada.

Etenduse lõppedes punetasid laste põsed kargest talveilmast, aga tuju oli rõõmus ja elev. Jutustada on paljustki. Üks nendest oleks karu käest luuda tahtnud, teine arvas Rebase tõeliseks, kolmas jälle oli mures, et kas Jänes nüüd jääbki pimedasse metsa. Ühine arvamus oli, et hommikul kindlasti sussi sees midagi on, sest jõuluaeg on imede aeg..

Mõte kirjutada projekt-etendus „Salapärasd juhtumised jõulumaal.“ tekkis umbes aasta tagasi. Meile oli see esmakordne kogemus lavastada jõuluetendus õues. Riske tundus algul palju olevat. Oli lund ja oli tormi, aga õnneks sujus kõik tänu tublile meeskonnatööle plaanipäraselt ja  hästi.

Kokku mängisime seda oma lasteaia lastele ja linna lastele 11 korda. Lapsed said etenduses koos vanematega aktiivselt kaasa tegutseda ja lusti ning avastamisrõõmu oli parasjagu palju. Nii poetasime killukese jõulurõõmu laste südametesse ja eks kõige rohkem rõõmu leiad sa  ise, kui oled seda teistele jaganud…

Elva Murumuna lasteaia õpetajad:  Ulvi Ess ja Marje Soo