Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Lõunauni lasteaias

Mind ärgitas pliiatsit haarama Evelin Tamme artikkel 8. veebruari Eesti Päevalehes “Kõik lapsed ei peaks lasteaias magama”.
Arvan, et kõik korrapärase koduse päevarežiimiga lapsed vajavad lasteaias päevast puhketundi. See pole lapsele karistus, vaid võimalus pikk päev täis suhtlemist ja tegutsemist hästi mööda saata. Laps veedab lasteaias 8-12 tundi päevas. Eriti väsinud on üksikvanema lapsed, kes sõidavad ühistranspordiga ja kelle tööpäevad lasteaias venivad kuni 12-tunnisteks. Hiljuti väitis üks ema, et ta käib lapsega kodus ainult magamas.
Paljude laste lasteaiapäev on lühem, aga sellele järgneb sportlik treeningtund, eelkool või muusikaring. Ilma päevase uneta ei tule ka nemad toime. Arvan, et on mõni üksik laps, kes ei vaja päevast magamist. Vanemal on kohustus leida parim võimalus – rühm, mis lapsele sobib. Kõik vanemad nõustuvad tõsiasjaga, et laps väsib rühmas teisiti, kui kodus. Kui laps jõuab rühma hommikul (mitte lõunaks), võimleb, ujub, võtab osa erinevatest õppe- kasvatustegevustest, on ta kella üheks nii väsinud, et vajab puhkust.
Ma ei nõustu kasvatusteadlase ettepanekuga, et laps võiks voodis autodega mängida või pleierit kuulata. Voodist ei tohi teha mängutuba! Terve närvikavaga laps uinub raskusteta. On tegevusi, mida tuleb teha, meeldigu need või mitte. Kui laps ei taha hambaarsti juurde minna, kas vanem jätab siis lapse hambad ravimata? Tähtis on lapsevanema hoiak. Üks tubli ema ütles rühma esikus lapsele: “Küll sul on lasteaias hea – sul on oma voodi, minul tööjuures ei
ole.”
Kummaline on ka Evelin Tamme mõte, et: “koosolekute ajal pole seal ühtegi täiskasvanut.” Jutt käib olukorrast rühmaruumis, kui õpetajatel on koosolek. Ükski õpetaja ei jäta lapsi järelevalveta. Kui õpetajal pole piisavalt kohusetunnet, siis hoolitseb selle eest lasteaia juhtkond.
Arvan, et kohustuslik lõunauinak lasteaias ei ole nõukogudeaegne igand, vaid vajalik ka tänapäeval. See on laste privileeg, et kasvada tervete ja tublidena.
Vanemõpetaja
Ülle Põld
Mind ärgitas pliiatsit haarama Evelin Tamme artikkel 8. veebruari Eesti Päevalehes “Kõik lapsed ei peaks lasteaias magama”.
Arvan, et kõik korrapärase koduse päevarežiimiga lapsed vajavad lasteaias päevast puhketundi. See pole lapsele karistus, vaid võimalus pikk päev täis suhtlemist ja tegutsemist hästi mööda saata. Laps veedab lasteaias 8-12 tundi päevas. Eriti väsinud on üksikvanema lapsed, kes sõidavad ühistranspordiga ja kelle tööpäevad lasteaias venivad kuni 12-tunnisteks. Hiljuti väitis üks ema, et ta käib lapsega kodus ainult magamas.
Paljude laste lasteaiapäev on lühem, aga sellele järgneb sportlik treeningtund, eelkool või muusikaring. Ilma päevase uneta ei tule ka nemad toime. Arvan, et on mõni üksik laps, kes ei vaja päevast magamist. Vanemal on kohustus leida parim võimalus – rühm, mis lapsele sobib. Kõik vanemad nõustuvad tõsiasjaga, et laps väsib rühmas teisiti, kui kodus. Kui laps jõuab rühma hommikul (mitte lõunaks), võimleb, ujub, võtab osa erinevatest õppe- kasvatustegevustest, on ta kella üheks nii väsinud, et vajab puhkust.
Ma ei nõustu kasvatusteadlase ettepanekuga, et laps võiks voodis autodega mängida või pleierit kuulata. Voodist ei tohi teha mängutuba! Terve närvikavaga laps uinub raskusteta. On tegevusi, mida tuleb teha, meeldigu need või mitte. Kui laps ei taha hambaarsti juurde minna, kas vanem jätab siis lapse hambad ravimata? Tähtis on lapsevanema hoiak. Üks tubli ema ütles rühma esikus lapsele: “Küll sul on lasteaias hea – sul on oma voodi, minul töö juures ei ole”
Kummaline on ka Evelin Tamme mõte, et: “koosolekute ajal pole seal ühtegi täiskasvanut.” Jutt käib olukorrast rühmaruumis, kui õpetajatel on koosolek. Ükski õpetaja ei jäta lapsi järelevalveta. Kui õpetajal pole piisavalt kohusetunnet, siis hoolitseb selle eest lasteaia juhtkond.
Arvan, et kohustuslik lõunauinak lasteaias ei ole nõukogudeaegne igand, vaid vajalik ka tänapäeval. See on laste privileeg, et kasvada tervete ja tublidena.
Vanemõpetaja
Ülle Põld

2 thoughts on “Lõunauni lasteaias”

  1. Ma ei nõustu kasvatusteadlase ettepanekuga, et laps võiks voodis autodega mängida või pleierit kuulata. Voodist ei tohi teha mängutuba! – Nõus! Voodi on magamiseks ja voodis mängimine on halb unehügieen. Kui laps ei ole väsinud, siis ei peaks ta voodis olema.

    Terve närvikavaga laps uinub raskusteta. – Jah! …KUI TA ON VÄSINUD ja vajab und. Kui lapse uni on juba täis magatud, siis ta ei uinu.

    On tegevusi, mida tuleb teha, meeldigu need või mitte. – Täpselt. Ja päeval magamise puhul ei ole küsimus meeldimises või mitte meeldimises, vaid LAPSE VAJADUSTES. Kui laps ei vaja und, siis peab täiskasvanu LASTEasutuses peab tegema oma harjumustes ja töökorralduses ümberkorraldusi. Meeldib see siis või mitte.

    Toetume ikka faktidele ja eriala spetsialistide teadmistele, mitte isiklikele arvamustele, mis on mõjutatud harjumustest ja isiklikust mugavusest. Lasteasutus peaks ikka arvestama lapse vajadustega. Hea artikkel psühholoogilt: https://www.kenevernik.ee/post/päevauni-ja-lasteiad

Leave a Comment

15 + 4 =
Please leave these two fields as-is: