Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Arvuti abil lugema ja kirjutama õpetamise võimalustest

 

Kõik pedagoogid teavad, et laps õpib läbi mängimise. Lugemise ning tähestiku õppimine pole selles suhtes erand, sest ka see on mäng, kuigi mänguasjadeks on tähed.

Tähed ja sõnad meie ümber on sama loomulikud nagu nael seinas või lill vaasis. Huvi lugemise vastu saame äratada juba väga varases eas, sest lapse võime haarata silmaga trükimärke, ära tunda piltsümboleid ja ka erinevaid sõnakujusid hakkab arenema üsna varakult. Ei saa eristada kindlat hetke, millal laps lugema hakkab või õppimiseks valmis on, sest lugemisoskuse kujunemine ja kujundamine on osa igapäevasest elust. Kooli minekuks on lapsed enamasti õppinud päris hästi lugema ja ka kirjutama. Et laps hakkaks lugema, peab tal olema huvi lugemise vastu, ta peab tundma lugemistehnikat ja kirjamärke. Samuti peab laps olema omandanud teatud keskendumisvõime, et loetut mõista ja luua loetavast kujutluspilte.

Just koolieelsel ajal toimub lapse kiire ja igakülgne areng. Koos infoühiskonna arenguga kasvavad ka nõudmised ja ootused lugemisoskusele. Tänapäeva lapse ellu kuulub internet ja arvuti sama kindlalt kui teler ja raamat.

Saab ju ka arvutit pidada interaktiivseks mänguasjaks, millega mängides laps lugema õpiks. Siiski ei usu lapsevanemad, et lugema ja kirjutama õpitakse arvuti abil. Ei usuta ka seda, et laps oleks seeläbi omandanud parema kirjutamis- või lugemisoskuse. Selline veendumus on võrreldes varasemate uurimuste tulemustega langenud.

Võib-olla on põhjus selles, et lapsevanemad on muutunud teadlikumaks ja väärtustavad enam lapse tervist – aina rohkem on uuritud arvuti mõju inimese tervisele ja eeskätt nägemisele. Uuringute põhjal on tehtud kindlaks, et arvutid tekitavad eluohtlikku kiirgust ning kahjustavad käsi, kaela ja silmi. Lapsed peavad reeglina arvuti kasutamiseks luba küsima ja lastele soovitatav arvuti kasutamise aeg on lühike – kahekümnest minutist ühe tunnini päevas. Seega on raamat lapsele palju kättesaadavam ja ka tervisele ohutum kui arvuti.

Hea on siinkohal tõdeda, et kui veel paar aastat tagasi pandi suuri lootusi arvutile, siis nüüd on õnneks jälle hakatud väärtustama ka raamatuid.

 Kuid siiski on olemas mitmeid huvipakkuvaid programme. Lasteaias kasutavad just nooremad õpetajad arvutit õppetegevuse illustreerimiseks või õppetööst vabal ajal mõne tähelepanu arendava mängu mängimiseks. Näiteks Graphogame on kohandatud eesti keelele ning seda on juba mänginud väike osa eesti koolieelikuid ja esimeste klasside õpilasi. Graphogame on muudetud lastele visuaalselt atraktiivseks, seal kasutatakse erksaid värve ning liikuvaid motiive. Samas on välditud lapse tähelepanu ülekoormamist ning ebaoluliste stiimulitega peamise tegevuse juurest eemaletõmbamist. Mängu käigus kuuleb laps häälikut ning peab valima ekraanil aeglaselt liikuvate tähtede hulgast hiirega klõpsates kuuldud häälikule vastava tähe. Juhul, kui laps valib vale tähe, näitab mäng talle õige vastuse ette ning mängu jätkamiseks peab laps tegema õige valiku. Mäng kohandub vastavalt lapse edasi­jõudmisele ehk tema poolt antud õigete vastuste hulgale ja vastamise kiirusele.

Tuleviku edu võtmeks meie alushariduses on ka uute võimaluste oskuslik kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks. Meid ei vii edasi muutunud maailma vastu võitlemine, vaid sellega kohanemine (Kink 2008).

 

Tartu Maarjamõisa Lasteaia õpetaja Epp Mäe

 

Kasutatud kirjandus:

Kink,T.(2008) Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.. Tartu Ülikooli Kirjastus

1 thought on “Arvuti abil lugema ja kirjutama õpetamise võimalustest”

  1. Ei kahjuks ole ikkagi arusaadav, kuidas täna 2018. a. graphoGame Eesti oleks kättesaadav kodus oma lugemisoskusega 1.klassi lapsele õppimiseks/mängimiseks? EI lasteaias ega ka koolis logopeed ei ole sellekohast infot enimkasutatud ega ka jaganud. Vahendeid justkui ei olekski olemas, kõik on pigem lapsevanema enda hool ja mure. Kurb!

Leave a Comment

6 + 5 =
Please leave these two fields as-is: