Kohila Männi lasteaia lapsed valmistuvad kooliks…

MUUDETUD_IMG_8586[1]Praeguse aja õppematerjali külluses supeldes ja erinevate kirjastajate töövihikuid lapates,

 on raske teha valikuid, mida võtta, mida jätta.  Igas töövihikus on midagi huvitavat

 ja vajalikku, kuid samas  lapse jaoks kuidagi kuiv ja üksluine.

 Lasteaaias  õpib laps läbi mängulise tegevuse, numbrid ja tähed  on vaja selgeks saada

 ja nende kirjutamist harjutada.

Lapsed peavad püsima ka laua ääres,  korraldusi kuulama ja neid täitma.

Hakkasin otsima alternatiivi töövihikutele.

Sain aru, et kõik ei käi üle öö ja hoidsin silmad-kõrvad lahti, äkki kuulen mõnda head

 mõtet, kuidas seda kõike lastele õpetada  põnevalt  ja mänguliselt , et lapsd saaksid ise

  midagi teha, mitte ainult ette antud ülesandeid täita.

 Nii nagu asjad elus ikka, tuleb informatsioon sinna, kus seda oodatakse.

 Kuulsin Lapse oma aabitsa koostamisest Paikusel. Uurisin, t äkki on võimalik

 nendelt koolitust saada, sest asi tundus huvitav ja lootsin sellega lahendada oma mure

 töövihikute täitmise osas. Saimegi nendega ühendust ja organiseerisime vanema rühma

 õpetajatele ja õpetaja

abidele koolituse.

 Sellest algaski minu põnev teekond  koos lastega oma aabitsa valmistamise juurde.

 

Ühe rühma lapsed saatsime lasteaiast kooli koos isevalmistatud aabitsaga kolm aastat tagasi.

Õpetajate sõnul pole vahet, kas laps on lasteaias täitnud mitmeid erinevaid  töövihikuid

 või teinud ainult aabitsa, koolis saavad hakkama mõlemad.

 Nüüd valmistuvad minu rühma lapsed taas kooli minema  ning aabitsa tegemise protsess 

  on poole peal. Laste jaoks on see põnev rollimäng, kus  iga laps saab olla looja, ise mõelda 

   ning iseseisivalt tegutseda.

 Aabitsa koostamisel areneb lapsel: loovus, tähelepanu ja vaatlusvõime, fantaasia,

 huumorimeel, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, käe- ja silmakoordinatsioon,

  proportsioonitaju, püsivus, iseseisvus, tekib huvi ümbritseva maailma vastu, huvi ja oskus

 teatmeteostega töötamise vastu.  Kujuneb raamatukogu, sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamise oskus.

Soovitan lapse oma aabitsa tegemist ka teistele lasteaednikele,  tulemus on seda  väärt.

 Rõõm oma tehtud raamatust jääb lapsele mälestuseks terveks eluks.

Aabitsale tuleb valida teema. See peab olema  esmalt lastele huvipakkuv  ja loovust arendav.

 Teema võib ka lastega koos läbi arutada ja valida. Näiteks: Linnuaabits. Looma-aabits.

 Muinasjutuaabits. Toiduaabits. Terviseaabits. Koduaabits. Taluaabits.

 Tehnika-aabits. Mereaabits. Tehnika-aabits. Mereaabits.Loodusaabits. Liiklusaabits.

  Spordiaabits. Reisiaabits. Inimeseaabits.Metsa-aabits.Jne.Jne.Jne.

 Meie oma rühmas aga arvame, et kõige vabamad käed ja  rikkalikku fantaasialennu kindlustab

 aabits teemal  “?Kui mina oleksin…?”

Alustame aabitsa tegemist oktoobris, nii jõuab aprilli kuuks kõik tähed läbi ning seejärel valmistame sisukorra ja tiitellehe. Tähti õpime

 alfabeetilises järjekorras. Aga võib  ka teisiti, see on iga õpetaja enda valik.

 Aabitsa tegemise  päev on ühel kindlal nädalapäeval, meil kolmapäeviti. Lapsed ootavad seda päeva väga ja üldiselt keegi ei puudu. Aabitsa

 tegemine algab juba esmaspäeval, kus

 tutvutakse nädalatähega tähtede reas ning numbriga numbrite reas.

 Esmaspäeval ja teisipäeval  meisterdame erinevate vahenditega nädala tähe, lapsed  otsivad piltidelt  nädalatähega sõnu, mängime

 häälimismänge.

 Kolmapäeval, aabitsa tegemise päeval,   nimetame sõnu, mis algavad nädalatähega.

 Lapsed otsivad selle tähega sõnu ka kodus koos vanematega, need on neil välja kirjutatud

 ja paberil kaasas.  Seletame ka  lahti tundmatud sõnad, neid on alati. Iga  laps kirjutab  harjutamise mõttes tahvlile nädalatähe.

Siis asume aabitsa lehte koostama. Igal Aabitsalehel on üks suurem täht, mille laps kaunistab vastavalt oma soovile.

Lehele kirjutatakse koos kuupäev ja lehekülje number. Ülejäänud leheruumi täitmine on

vastavalt lapse oskustele ja soovile.

Laps valib, milliseid nädalatähega sõnu ta tahab oma aabitsa lehele kirjutada ja joonistada 

  ning teeb seda. Esialgu on  pilt tähtsam kui sõna, hiljem vastupidi. Pilt muutub vaid pelgalt

  illustreerivaks materjaliks. Vähehaaval hakkavad lapsed oma joonisitatud piltide kohta

lauseid kirjutama. Minu rühmas valitud temaatika  annab lapsele jutu alguse kätte: „kui ma

oleksin….“

Pildil, lausetel ja jutul peaks olema sisuline mõte ja idee. Lausete ja jutukeste õigekiri on

 aabitsa tegemisel teisejärguline. Oluline on, et laps tahaks hakata väljendama oma mõtteid

 ja proovib need kirja panna.

Vähehaaval hakkab laps ise märkama, et sõnadel on vahed ja küsib ühe või teise sõna kohta

 selle õiget kirjutamisviisi.

Huvitav on asjaolu, et laps ei pruugi veel osata lugeda, aga kirjutamine tekitab  talle huvi

 ja ta teeb seda.

Aabitsa tegemise kohta saab veel lugeda  Tea ja Toimeta nr 29, kuid veel toredam on

 omavahel kogemusi jagada ja ise oma silmaga näha, mis see on.

Võid võtta minuga ühendust :railib66@gmail.com

 

 Raili Bachmann

Kohila lasteaed Männi õpetaja

Rubriigid: Õppevara. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

8 + 4 =
Please leave these two fields as-is: