Detsember
(jõulukuu, talviste- ehk talsikuu, mängukuu)
Jõulukuuks nimetati detsembrit saabuvate jõulupühade tõttu. Samal põhjusel kutsuti seda kuud ka mängukuuks, sest jõulude ajal jäeti töötegemine kõrvale ning käidi koos, söödi-joodi ja mängiti igasugu toredaid mänge. Talvistekuu või talsikuu nimetus tähendab aga vanas eesti keeles talvekuud.
Toomapäev, 21. detsember
Talurahvakalendri järgi hakkab tänase toomapäevaga jõuluaeg. Kolm päeva, mis veel jõulupühadeni jäid, täideti vanasti igasugu jõulutoimetustega. Muud tööd, näiteks naistel vokil ketramine ja meestel metsategemine, olid sel ajal keelatud, sest tuli jõuludeks valmistuda. Toomapäeval alustatigi koristustöödega – mehed vaatasid üle korstnad ja ahjud ning naised koristasid ja valmistasid jõuluroogasid. Vanasti peeti jõuluaega toomapäevast kolmekuningapäeva ehk 6. jaanuarini. Et see oli pikk aeg, siis tuli päris palju toitu teha. Lambasoole sisse tehti tanguvorsti ja verivorsti, küpsetati liha ja juurvilju, leiba-saia ja igasugu pirukaid ning keedeti mulgikapsaid ehk kruupidega hapukapsaid. Meeste tööks oli valmistada ka jõuluõlut, kuid enne tuli terve maja jõuluajaks puhtaks küürida, ise saunas käia ja jõuluriided selga tõmmata. Mitte kuhugi toanurka ei tohtinud nüüd jääda terakestki mustust ega ühtegi pimeda aja tonti! Et toomapäevast hakkasid päevad jälle kukesammu võrra pikemaks ja valgemaks minema, siis meeldis toomapäev kõigile väga.
Toomapäeval oli ka üks tore komme – nimelt valmistati siis õlgedest ja muust, mis kätte sattus, nukk nimega Tahma-Toomas ning viidi teise pere ukse taha. Kui pererahvas Tahma-Toomast märkas, siis proovis ta selle kiiresti järgmise pere ukse taha sokutada, sest kes ikka suurel jõulueelsel koristuspäeval tahmase ninaga nukku oma ukse taha tahab. Seda trikki proovisime meiegi täna koolis. Meisterdasime hommikul enne tunde klassikaaslastega vahva Tahma-Tooma ja niipea, kui tund algas, viisime selle 4B klassi ukse taha. Kui need tahmase ninaga õlenukku märkasid, siis proovisid nad selle jälle järgmise klassi ukse taha sokutada ja nii see muudkui rändas ühe ukse tagant teise taha, täpselt nagu vanal ajalgi talust tallu.
Koristasime täna koolimaja – iga klass pidi jõuluehtesse seadma oma klassiruumi. Koolisaali toodi aga jõulukuusk, millele töömees jõululambid peale sättis. Akendele tehti jõulukaunistusi: kaneelikoortest, kuuseokstest, nelgiteradest, piparmündist ja kuivatatud apelsiniviiludest lõhnakaunistused, mis täitsid terve koolimaja mahedate jõululõhnadega. Samal ajal liikus aga Tahma-Toomas ühe klassi ukse tagant teise taha, kuni kaheksanda klassi poisid otsustasid selle ka koolidirektori kabineti ukse juurde sokutada. Ilmselt oli õpetaja neilegi rääkinud, et pere, kelle ukse taha Tahma-Toomas päeva lõpuks jäi, olid ise ühed parajad tahmaninad ja tolmutuustid. Suurtel poistel ei läinud Tahma-Tooma viimine aga ilma äpardusteta. Ju oli koolidirektor kuulnud, et kooli peal liigub ringi tahmase ninaga õlenukk ning oli seepärast valvel. Sel ajal kui kaheksanda klassi poisid parasjagu Tahma-Toomast direktori kabineti ukse taha panid, jõudis too ka ise sinna, tabades poisid otse teolt. „See Tahma-Tooma-värk on ju vanarahva komme!“ lausus üks poistest vabanduseks.
Paistis, et meie koolidirektor oli Tahma-Tooma ja tema toojate saabumiseks hästi ette valmistatud, sest nüüd võttis ta taskust väikese karbikese.
„On tõepoolest! Aga kas te ka teate, poisid, mis tehti vanasti nendega, kes Tahma-Tooma teise pere ukse taha viimisel pererahvale vahele jäid?“ uuris ta, kuid poisid ei osanud sellele küsimusele vastata.
„Neil endil tehti siis ninad tahmaseks, täpselt nagu nende toodud Tahma-Toomal!“ lausus direktor, pistis sõrme oma tahmakarpi, et tõmmata poiste ninadele peened tahmakriimud. Oli see alles vahva vaatepilt! Poisid olid seepeale veidi torssis ning lubasid järgmisel aastal ise Tahma-Tooma toojaid jahtima hakata, sest seda, et Tahma-Tooma oli meisterdanud meie klass, ei teadnud ju ikka veel mitte keegi peale meie endi!