TEGELASED:
JUTUSTAJA ON TÄISKASVANU
1.LUMIVALGEKE
2.VÕÕRASEMA
3.PEEGEL
4.JAHIMEES
5.PRINTS
6.HOBUNE
7-13. PÖIALPOISSI:
14-20. LINNUD-LOOMAD:
KITSEKE
2 LINNUKE
JÄNES
HIIREKE
REBANE
KARU
JUTUSTAJA: See oli kord kesktalvel. Lumehelbed langesid taevast nagu suled. Kuninganna istus akna all ja õmbles. Kui ta seal õmbles ja lund vaatas, torkas ta endale nõelaga sõrme, kolm tilka verd kukkus lumele. Ja kuna punane on valgel lumel imeilus, mõtles kuninganna endamisi:” Sünniks mulle laps -valge nagu lumi, punane nagu veri ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu.”
Varsti sündiski kuningannale tütreke ja ta oli valge nagu lumi, punane nagu veri ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu.. Sellepärast pandi talle nimeks Lumivalgeke. Peale lapse sündi suri kuninganna.
Aasta pärast võttis kuningas endale uue naise. Uus kuninganna oli ilus, kuid uhke ja upsakas.
Ta ei kannatanud, et keegi temast ilusam võiks olla. Uuel kuningannal oli võlupeegel.
Aeg-ajalt astus ta selle ette ja küsis:
KUNINGANNA: peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
PEEGEL: Kuninganna, teie olete kõige kaunim kogu maailmas!
J: Kuninganna oli rahul, sest võlupeegel ei valeta kunagi.
Lumivalgeke sirgus ja muutus järjest kaunimaks.
Kord küsis Kuninganna jälle:
KUNINGANNA: Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
PEEGEL: Kuninganna, teie olete küll kaunis, kuid Lumivalgeke on tuhat korda ilusam.
J: Kuninganna ehmus ning muutus kadedaks. Ta otsustas Lumivalgekesest vabaneda. Ning ta kutsus jahimehe enda juurde.
KUNINGANNA: Jahimees, tule siia!
JAHIMEES: Jah, Kuninganna.
KUNINGANNA: Vii see laps metsa! Ma ei taha teda enam näha! Tapa ta ära!
J: Jahimees läks koos Lumivalgekesega metsa ja tõmbas vibu pingule.
LUMIVALGEKE (hakkab nutma ja palub): Armas jahimees, jäta mind ellu! Jooksen kaugele metsa ja ei tule enam kunagi tagasi.
JAHIMEES (laseb vibu alla): Sa oled nii ilus ja armas, jookse pealegi!
J: Vaene laps oli ihuüksi suures metsas ja kartis väga…
pime; salapärane muusika- lumivalgeke jookseb edasi-tagasi)
LUMIVALGEKE (kohtub metsas lindude ja loomadega): Kui tore, et ma teid leidsin Oi, kui palju teid on! Mul on metsas nii hirmus olla!
LINNUKE 1: Ära enam karda! Meie kaitseme sind!
LINNUKE 2: Kui ilus sa oled!
KITSEKE: mis su nimi on?
LUMIVALGEKE: Lumivalgeke
KARU 1: kuidas sa nii sügavale metsa sattusid?
J: ja lumivalgeke rääkis mis temaga oli juhtunud
HIIREKE: Ole koos meiega pisut aega..
JÄNES: Me juhatame sulle teed seitsme pöialpoisi maja juurde
REBANE: aga enne kui sa lähed, vaata, me tantsime sulle
LUMIVALGEKE: Tore oli koos teiega olla. Ma lähen nüüd edasi, muidu varsti läheb päris pimedaks
J: Lumivalgeke jooksis edasi, ta oli juba väga väsinud. Järsku märkas ta puude vahelt väikest majakest. Ta koputas ja astus sisse. Kedagi polnud kodus, aga laud oli kaetud ja seal oli ka 7 voodit.
LUMIVALGEKE: Kui ilus majake! Kui puhas ja korras kõik on! Kõht on nii tühi.
Maitsen igalt taldrikult natuke. Joon igast peekrist veidike…
Ma olen nii väsinud…
J: kui väljas oli juba väga pime, tulid koju majakese peremehed, 7 pöialpoissi, kes mägedes kulda kaevasid.
PÖIALPOISID (tulek ja tants)
1.PÖIALPOISS: Kes on minu toolil istunud?
2.PÖIALPOISS: Kes on minu taldrikust söönud?
3.PÖIALPOISS : Kes on minu leiba hammustanud?
4.PÖIALPOISS: Kes on minu juurvilja maitsnud?
5.PÖIALPOISS: Kes on minu kahvlit kasutanud?
6.PÖIALPOISS: Kes on minu noaga lõiganud?
7.PÖIALPOISS: Kes on minu peekrist joonud?
PÖIALPOISID (vaatavad voodisse): Kes on meie voodis lamanud?
1.Pöialpoiss: Tulge kõik vaatama, kes puhkab minu voodis!
PÖIALPOISID: Kui ilus ta on! LAS TA MAGAB!
(heidavad puhkama. Pimeneb. Vaikne muusika, läheb valgeks).
LUMIVALGEKE (ehmub): Oi!
2.PÖIALPOISS: Mis su nimi on?
LUMIVALGEKE: Minu nimi on Lumivalgeke.
3.PÖIALPOISS: Kuidas sa siia sattusid?
J: Lumivalgeke jutustab neile kõigest: kurjast võõrasemast, kes ta jahimehel käskis ära tappa, aga Jahimees oli ta ellu jätnud ja head loomad ja linnud olid teed siia juhatanud.
4.PÖIALPOISS: Kas sa tahad meie eest hoolitseda? Meile süüa teha ja meie pesu pesta?
5.PÖIALPOISS: Kui sa meie kodu korras hoiad, võid jääda meie juurde elama.
LUMIVALGEKE: Väga hea meelega.
6.PÖIALPOISS: Hoia end võõrasema eest! Küllap ta varsti saab teada, et sa siin oled!
7.PÖIALPOISS: Ära lase kedagi sisse!
J: Pöialpoisid läksid hommikul mägedesse tööle (Muusika).
Lumivalgeke aga koristas ja tegi süüa.
J: Kuninganna arvas, et Lumivalgeke on surnud ja tema on jälle kõige ilusam. Ta astus peegli ette ja küsis:
KUNINGANNA: Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
PEEGEL: Kuninganna, teie olete küll kaunis, kuid seitsme pöialpoisi juures elav Lumivalgeke on tuhat korda ilusam.
J: Kuninganna kohkus, sest teadis, et peegel ei valeta!
Ja ta hakkas tõsiselt mõtlema, kuidas Lumivalgekesest lahti saada. Lõpuks tuli ta heale mõttele, riietus vanaks kaubitsejaks ja läks üle seitsme mäe 7 Pöialpoisi juurde.
KUNINGANNA: Ostke head kaupa!
LUMIVALGEKE (vaatab aknast): tere, armas naine, mida te müüte?
KUNINGANNA: Müün pihikupaelu.
LUMIVALGEKE: Selle ausa naise võin küll sisse lasta (teeb ukse lahti ja ostab pihikupaela).
KUNINGANNA: Laps, tule ma seon su pihiku korralikult kinni!
J: Kuninganna seob Lumivalgekese pihiku nii kõvasti kinni, et Lumivalgekesel jääb hing kinni ja ta kukub maha.
KUNINGANNA: Nüüd ei ole sa enam kõige ilusam! (ruttab ära)
PÖIALPOISID (tulevad muusika saatel koju)
-2.PÖIALPOISS: Vaadake, tal on pihikupael liiga kõvasti seotud.
3.PÖIALPOISS: Sõlmime lahti!
LUMIVALGEKE ärkab ja jutustab, mis juhtus.
4.PÖIALPOISS: Vana kaubitseja polnud keegi muu, kui paha Kuninganna.
J: Järgmisel hommikul läksid Pöialpoisid jälle tööle. Enne minekut ütlesid nad Lumivalgekesele:
5.PÖIALPOISS: Ole ettevaatlik ja ära lase kedagi sisse, kui meid kodus ei ole.
J: Lumivalgeke lubas neid kuulata. Samal aja astus Kuninganna peegli ette.
KUNINGANNA: Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
PEEGEL: Kuninganna, teie olete küll kaunis, kuid seitsme pöialpoisi juures elav Lumivalgeke on tuhat korda ilusam.
J: Kuninganna kohkus ja kahvatas. Ta sai aru, et Lumivalgeke oli ellu jäänud.
Tundes nõiakunsti, valmistas ta mürgise kammi. Riietus ümber ja muutis ennast vanaeideks. Läks üle seitsme mäe 7 pöialpoisi juurde, koputas uksele ja hüüdis:
KUNINGANNA: Ostke head kaupa!
J: Lumivalgeke vaatas välja ja ütles:
LUMIVALGEKE: Minge aga edasi, ma ei või kedagi sisse lasta!
Kuninganna: Aga vaadata ju ikka võid!
J: Kamm meeldis Lumivalgekesele nii väga, et ta ennast petta laskis ja avas ukse.
KUNINGANNA: Tule ma kammin sind!
J: Nii kui kuninganna kammi tüdruku juustesse oli pannud, mõjus mürk ja lumivalgeke kukkus maha.
KUNINGANNA: Nüüd olen mina kõige ilusam!!!
J: Õnneks saabus peagi õhtu ja 7 pöialpoissi tulid koju. Kui nad lumivalgekest maas lamamas nägid, kahtlustasid nad kohe võõrasema. Ruttu vaatasid, milles asi seisab ja leidsid mürgise kammi. Nad võtsid kammi juustest ja Lumivalgeke ärkas üles. Ta jutustas neile, mis oli juhtunud. Siis hoiatasid nad teda veel kord, et ta ettevaatlik oleks ja kellelegi ust ei avaks.
Kuninganna oli koju jõudnud ja astus peegli ette:
KUNINGANNA: Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
J: ja peegel vastas nagu ennegi:
PEEGEL: Kuninganna, teie olete küll kaunis, kuid seitsme pöialpoisi juures elav Lumivalgeke on tuhat korda ilusam.
J: Kuulnud peegli vastust hakkas Kuninganna viha pärast lausa värisema.
KUNINGANNA: Lumivalgeke peab surema!
J: Kuninganna läks oma salakambrisse ja valmistas seal mürgise õuna. Pani endale selga talunaise riided ja asus teele Pöialpoiste juurde.
(Kuninganna koputas).
LUMIVALGEKE (aknast): Ma ei tohi kedagi sisse lasta, Pöialpoisid ei luba.
KUNINGANNA: Ma ei tahagi sisse tulla. Võta, ma kingin sulle ühe õuna.
LUMIVALGEKE: Ei, ma ei tohi midagi vastu võtta.
KUNINGANNA: Kas sa kardad mürki? Vaata, ma söön ise ka.
J: Õun oli aga tehtud nii kavalasti, et üks pool oli mürgitatud, teine pool mitte. Kuninganna hammustas oma õunapoolest ja Lumivalgeke sirutas käe ning võttis mürgise õunapoole.
(Lumivalgeke hammustab ja kukub maha)
KUNINGANNA (naerab): Häh! Seekord Pöialpoisid sind enam ellu äratada ei saa!
(Läheb ära koju)
KUNINGANNA (kodus): Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
PEEGEL: Kuninganna, teie olete kaunim kogu maailmas!
KUNINGANNA: Nüüd olen ma rahul!!!!
PÖIALPOISID (tulevad koju)
PÖIALPOISID koos: Lumivalgeke on surnud!
6.PÖIALPOISS: Mis tal viga on?
7.PÖIALPOISS: Ma ei leia midagi mürgist!
PÖIALPOISID nutavad koos.
1.PÖIALPOISS: Ei raatsi teda maha matta!
2.PÖIALPOISS: Paneme ta klaasist kirstu!
3.PÖIALPOISS: Ja valvame tema juures!
4.PÖIALPOISS: Ta on nagu elus!
J: Kord aga sattus metsa Prints.(Hobuse ja Printsi tantsuke)
Kui Prints nägi Lumivalgekest klaasist kirstus lamamas, ütles ta Pöialpoistele:
PRINTS: Palun lubage Lumivalgeke mulle, annan kõik, mida te tahate.
5.PÖIALPOISS: Me ei anna teda isegi kogu maailma kulla eest.
PRINTS: Siis kinkige ta mulle, sest ma ei saa ilma temata elada.
PÖIALPOISID KOOS: Võta ta siis endale!
J: Prints hakkas Lumivalgekest sülle võtma ja mürgine õunatükk kukkus Lumivalgekese kurgust välja.
LUMIVALGEKE (teeb silmad lahti): Kus ma olen?
PRINTS: Sa oled minu juures.
J: Prints jutustab, mis oli juhtunud.
PRINTS: Sa oled mulle armas, tule minu isa lossi ja saa minu naiseks.
LUMIVALGEKE: Olen nõus.
J: Samal ajal küsis Kuninganna Peeglilt:
KUNINGANNA: Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?
PEEGEL: Sina, Kuninganna, oled küll kaunis, kuid noor Kuninganna on oma lossis tuhat korda kaunim.
J: Juhtus aga midagi kummalist – Lumivalgekese võõrasema ei tunnegi enam kadedust noore Kuninganna ilu üle, vaid otsustas minna Printsi ja Lumivalgekese pulma.
KUNINGANNA: Palju õnne teile! (Paneb Krooni pähe)
Raili Bachmann, Kohila Männi Lasteaia õpetaja