Muinasjuttu on muudetud, sest polnud kasuema osatäitjat, meie näidendis on kasuisa.
Lavastatud Kohila Männi lasteaias 2011a detsembris 6 aastaste lastega.
Selles etenduses mängisid 20 last.
2 jutustajat
Tuhkatriinu
3 võõrasõde
Võõrasisa
3 hobust
Teener
Kuningapoeg
3 haldjat
4lindu
Noormees, kes Tuhkatriinut palub ballil tantsule
I. JUTUSTAJA: Elas kord rikas naine oma tütrega. Tema mees oli surnud. Enne surma ütles ta oma tütrele:
HÄÄL: Armas laps, jää alati heaks, juhtugu sinuga mis tahes!
II. JUTUSTAJA: Möödus sügis, saabus talv ja tüdruku ema võttis uue mehe.
Mees tõi majja kolm tütart kaasa. Nad olid näo poolest küll ilusad, kuid süda oli neil must ja õel. Nagu nende isalgi.
Vaeslaps aga oli väga tasane ja hea. Võõrasisale see ei meeldinud.
(Tuba. Kamin, Kolle).
VÕÕRASISA: Sulle pole ilusaid riideid vaja. Tõmba see endale selga ja pane need kotad jalga. Ja nüüd korista toad ära…. Too vett…..Tee süüa…
TUHKATRIINU: Jah, isa…Jah isa…..Jah isa….
I. JUTUSTAJA: Alati, kui tüdruk töödega valmis sai, seadis ta end kamina nurka tuha peale istuma. Sellest sai ta endale nimeks Tuhkatriinu.
Aga ometi oli viletsates riietes Tuhkatriinu uhketest võõrasõdedest ilusam.
II. JUTUSTAJA: Samas riigis, kus elas Tuhkatriinu, elas ka kuningas uhkes kuningalossis. Sealt tuli ka teade:
TEATETOOJA/TEENER: Tähelepanu, tähelepanu! Kuningas korraldab uhke peo.
Kõik tüdrukud on sinna kutsutud, sest Kuningapoeg tahab endale pruuti valida!
Ka teid oodatakse kuningalossi! (teeb avatud kummarduse)
VÕÕRASISA: Kuulsite, tütrekesed! Hakkame kohe ettevalmistusi tegema! Valige mis selga ja jalga panete ja millega end ehite!
Sina, Tuhkatriinu, löö nende kingad läikima, triigi nende riided!
TUHKATRIINU: Jah, isa…
I TÜTAR: Mina panen pika punase(selle mis reaalselt seljas on)kleidi
II TÜTAR: Mina panen uhked kingad
III TÜTAR: Mina panen selle kauni kübara
TUHKATRIINU: Ma aitan teil riietuda ja soenguid teha.
I TÜTAR: Seo mu vöö kinni! (astub Tuhkatriinu ette)
II TÜTAR: Aita mul kingad jalga!
III TÜTAR: Kammi mu juukseid!
TUHKATRIINU: (astub võõrasisa juurde): Palun luba ka minul peole tulla! Tahan väga tantsida!
VÕÕRASISA: Sina? Tuhkatriinu, ise must ja tahmane, aga tahad peole!
Sul pole kleiti ega kingi ja tahad tantsida!
TUHKATRIINU: Ma väga palun!
TÜTRED (naeravad):
I: Vaata, Missugune sa oled!
II: Sa oled nii must!
III: Millised su juuksed on!
VÕÕRASISA: (mõtleb ja ütleb): Raputan sulle kausitäie herneid tuha sisse. Kui sa need kahe tunni jooksul välja korjad, võid kaasa tulla!
(kõrvale, publikule): seda ei suuda ta ilmaski!
I. JUTUSTAJA: Aga Tuhkatriinul olid väga head sõbrad – linnud, kellele ta alati teri puistas.
TUHKATRIINU (hüüab): Kõik linnukesed taeva all, tulge aidake mul herneid korjata!
Linnud tulevad lennates ja tantsivad Tuhkatriinule. Imiteerivad nokkimist.
LINNUD: Tuleme appi sulle,
Sest sõbraks oled sa meile.
II. JUTUSTAJA: Ei möödunud tundigi, kui töö oli tehtud – puhtad herned kausis, ja linnud lendasid ära.
TUHKATRIINU (viib kausi võõrasisale): Palun. Kas ma nüüd võin peale tulla?
VÕÕRASISA: Ei. See kõik ei aita midagi. Sa ei tule kaasa, sest sul pole ilusaid riideid.
I TÜTAR: Sa ei oska tantsida.
II TÜTAR: Me peame sinu pärast häbeneda.
III TÜTAR: Sa oled must ja räpane.
Tulevad 2 hobust muusika saatel.
VÕÕRASISA: Lähme ruttu, tütrekesed. Tõld juba ootab. (Sõidavad ära)
Tuhkatriinu (vaatab neile järgi ja hakkab nutma)
I. JUTUSTAJA: Sealt tulid kaunid haldjad.
Haldjate tants
I. HALDJAS: Mis mure sind vaevab?
TUHKATRIINU: Ma tahaksin nii väga…
II HALDJAS: Kas Sa tahad peole minna,?
TUHKATRIINU: Jaaa, väga tahan !!! (õhates)
III HALDJAS: Sa oled alati nii lahke ja hea olnud, me teeme nii, et sa saadki minna peole.
TUHKATRIINU: Kuidas?
I HALDJAS: Vaata, armas laps. See on võlukepike. Sellega võlun sulle….hobuse.
Hobune tuleb muusika saatel, imiteerides kappamist.
HOBUNE: Iii-haaa-haaaaa!
II HALDJAS: Nüüd sul on, kuidas peole sõita. Kas sa oled rahul?
TUHKATRIINU: Jah, aga ma ei saa nendes riietes minna!
III HALDJAS: Me võlume sulle ka riided.
TUHKATRIINU: Aitäh, head haldjad.
I HALDJAS: Tagasi pead tulema enne keskööd, sest siis võluvägi kaob.
TUHKATRIINU LAUL
HOBUNE: Istu nüüd minu selga ja hoia kõvasti lakast kinni!
II. JUTUSTAJA: Ja nad kihutasid tuhatnelja kuningalossi poole, kus pidu oli juba alanud.
Ballisaal. Võõrasisa tütardega on juba seal. Ja ka teised ballikülalised.
BALLITANTS.
TEENER: (Publikule) On saabunud üks tähtis printsess, keda keegi ei tunne!
KUNINGAPOEG (tõttab Tuhkatriinule vastu, annab talle käe ja tulevad teiste juurde)
I TÜTAR: Oo, kui ilus ta on!
II TÜTAR: kui ilusad juuksed……!
III TÜTAR: Ja kui ilus kleit tal on!
POISS: (tuleb Tuhkatriinut tantsima kutsuma, teeb kummarduse)
KUNINGAPOEG: See kaunis printsess on täna minu kaaslane.
VÕÕRASISA: Ei tea, kes see küll on?
I. JUTUSTAJA: Kui nad seal nõnda juttu rääkisid, kuulis Tuhkatriinud kuidas kell lõi 12.
Kell lööb 12
TUHKATRIINU: Ma lähen nüüd koju (kummardab ja kiirustab ära)
KUNINGAPOEG (hüüab talle järele): Tule homme jälle!
Kodus.
Haldjad kodu lähedal.
TUHKATRIINU: Tänan teid, Haldjad. Tahan ka homme peole minna. Kuningapoeg ise kutsus! Kas te aitate mind? Palun!
HALDJAD: aitame, aitame, aitame…….
Tulevad võõrasema ja tütred. Tuhkatriinu on kodustes riietes ja koristab.
TUHKATRIINU: Küll te jäite kauaks…
I TÜTAR: Peole tuli üks imeilus Printsess.
II TÜTAR: Keegi ei tundnud teda.
III TÜTAR: Ja Kuningapojale meeldis ta väga.
TUHKATRIINU: Kui õnnelikud te olete! Mina tahaksin ka teda näha.
Kallid õeksed, lubage mul homme ka kaasa tulla.
I TÜTAR: Või veel! Ei mõtlegi!
II TÜTAR: Räpane Tuhkatriinu!
III TÜTAR: Me peaksime hullud olema!
Järgmisel päeval.
JUTUSTAJA: Järgmisel päeval kordus kõik uuesti. Tuhkatriinu pidi tööd tegema, aga võõrasõed sättisid end ballile minekuks.
Tuhkatriinut ei võetud kaasa.
(Tulevad hobused muusika saatel)
VÕÕRASISA: Tõld ja hobused ootavad. Läki, mu Printsessid.
Ilmuvad Haldjad.
I HALDJAS: Sa soovisid ka täna peole minna.
II HALDJAS: Täidame su soovi.
III HALDJAS: Siin on su hobune, su kleit ja siin kuldkingakesed.
HALDJAD (koos): Ja ära unusta, et enne keskööd pead sa ära tulema.
Ballisaal. Kõik on kohal.
JUTUSTAJA: Ja ballile saabub ka Tuhkatriinu oma kuldkingakestes, veel ilusam kui eile.
KUNINGAPOEG (võtab käest): Kui hea, et sa tulid. Sa meeldid mulle. Tule, tantsime!
Ballitants.
II. JUTUSTAJA: Aeg kadus kiirelt tantsuhoos. Kätte oli jõudnud kesköö. Kell lööb 12 korda.
Tuhkatriinu tormas minema, kuid trepil kaotas ühe kuldkingakese.
(Tuhkatriinu jookseb ära ja üks king jääb maha.)
KUNINGAPOEG (võtab selle üles): Ma pean leidma selle kauni kinga omaniku!
Kodus.
TUHKATRIINU (jälle koduses riietuses ja töötab)
TEENER: Kuningapoeg laseb kuulutada, et ta võtab naiseks selle tüdruku, kellele see king jalga sobib!
KUNINGAPOEG (tuleb kingaga): Kellele sobib see king?!
VÕÕRASISA (lükkab I tütart): Proovi sina!
I TÜTAR: Ei lähe jalga!
VÕÕRASISA (lükkab II tütart): Ehk mahub sulle!
II TÜTAR: Pigistab kõvasti.
VÕÕRASISA (lükkab III tütart). Proovi sina ka!
III TÜTAR: Ma ei saa käia, valus on!(Hakkab nutma)
KUNINGAPOEG: Ehk on teil veel tütreid.
VÕÕRASISA: OH, see on Tuhkatriinu, tema on mu naise tütar. Ta on nii armetu ja räpane, tema küll pruut olla ei saa!
KUNINGAPOEG: Proovime talle jalga.!
JUTUSTAJA: Tuhkatriinu pesi oma käed ja näo puhtaks ning läks ja kummardas Kuningapoja ees.
KUNINGAPOEG (laskub ühele põlvele): Proovime jalga. Täpselt paras! Sina oledki minu õige pruut!
Tuhkatriinu (paneb ka teise kinga jalga)
Tuleb Haldjas ja võlub talle ilusad riided.
VÕÕRASISA ja TÜTRED (ehmunult): See kaunitar oligi Tuhkatriinu!
I TÜTAR (põlvili): Palun andeks!
II TÜTAR: anna meile andeks, et sinuga nii halvasti käitusime!
TUHKATRIINU (kallistab neid): ma annan teile kõik andeks ja armastage mind ikka.
KUNINGAPOEG: Kallis Tuhkatriinu!
Saa minu naiseks! (Haldjas paneb Tuhkatriinule krooni pähe)Tantsime!
VALSS
Raili Bachmann, Kohila Männi Lasteaia õpetaja