Lõpulugu „Pöialpoiste veemängudele“

MUUDETUD_kyynlakavaSeekord on  meie tegevust iseloomustatavad mängud  „Pöialpoiste kalamäng“ ja „Jõulukava“. Esimesed „Pöialpoiste kalamängu“ elemendid pärinevad möödunud sajandist!!! Praegusel ajal on just see mäng meie ujulas kõige rohkem kasutusel. „Kalamäng“ tekkis vajadusest otsida midagi huvitavat just kolmeaastastele; lastele kes alustavad meie lasteaias ujumist. Esimest korda mängime mängu tavaliselt minu suvisel asendusperioodil sõimerühmas; nii saavad lapsed minuga tuttavaks  mõnusa tegevuse käigus, mina lastega ja sügiseks on olemas üks tuttav tegevus.

Seega on mul kohanemisperioodil  hea võimalus individuaalseks lähenemiseks  – „pesu kuivama panemise“ ajal saab lasta igal lapsel öelda ühe eseme, mida ta tahab kuivama panna – mina proovin meeles hoida lapse nime, tema kogub julgust, et öelda näiteks „sokid“. Sama mäng on esimene tuttav tegevus vees. Mäng läbib ujumistegevusi aastaid –  hiljem muutuvad mänguelemendid laste arenedes keerulisemateks.

 „Jõulukava“ puhul tekkis mõte pakkuda lasteaia personalile midagi ilusat ja üllatuslikku. Võin öelda, et hämar ujula, küünlatuli sillerdavas vees ja sobilik muusika tõid nii mõnelegi pealtvaatajale pisara silma.

 Ja nüüd siis mängude juurde.

 kalamang„Kalamäng“.

 Tegevus:

 Vihjeks lugejale järgnevas vormistuses: „Minu tekst väikestele“ – nooremate laste tegevus veeslisategevus vanematele lastele vees

  •  „Kalapoisid magavad silmad kinni, kes oskab norskab ka“ – käed pea all, silmad kinni lamades nägu vees
  •  „Kalapoisid tõusevad, ringutavad“ – ringutades kord üks käsi, kord teine käsi üleval
  •  „Kalapoisid teevad hommikuvõimlemist joostes ühe koha peal“ – basseinis joostes teise seinani ja tagasi joostes ring ühtpidi ja teistpidi
  •  „Kalapoisid pesevad nägu“ – basseinis kartlikud visates vett lõua allapestes veega nägu
  •  „Kalapoisid söövad matsutades putru viies käsi põse juurde“
  •  „Kalapoisid said kõhu täis tehes käega ringjaid liigutusi kõhu peal“
  •  „Kalapoisid lähevad vaatama mis ema vannitoas teeb; peseb käsitsi pesu“ – hõõrudes rusikas käsi teineteise vastu
  •  „Siis ostis isa pesumasina ja masin töötab ringi“ – ringitades rusikas käsi enda ees 
  •  „Kalapoisid panevad pesu kuivama tõustes kikivarvule ja kinnitades pesu lõksudega“ – tõstes käed üles sõrmedega kinnitusliigutusvõttes pesu vee põhjast
  •  „Äkki hakkas vihma sadama ülalt alla sõrmedega maha tip-tip“ – visates vett ettepoole – vett endale pähe visates
  •  „Vihm jäi järele, hakkas puhuma tugev tuul; meie oleme nüüd puud, mis kõiguvad ja undavad tuule käes uu-uu“
  •  „Kalapoisid katsuvad, kas pesu sai kuivaks, ei saanud, las jääb kuivama“
  •  „Kalapoisid lähevad tuppa emale appi suppi keetma; segades seda tasakesi, et üle ääre ei läheks“ – tehes enda ees aeglaseid ringe ühe ja teise käega
  •  „Kalapoisid maitsevad suppi – soolane – kallavad vett juurde“ – tõstes sõrmed põse juurde ja tehes käega kallamise liigutust
  •  „Kalapoisid segavad veel suppi, maitsevad – tuline – puhuvad peale“ – puhudes peopessa võetud veele –  puhudes vette
  •  „Kalapoisid söövad kõhu täis ja viivad pärast maitsvat suppi rühmaõpetajalegi“

 Tulemus:

  •  Laps oskab teha liigutusi ettenäitamise järgi
  • Laps tunneb rõõmu kui just tema saab midagi „kuivama panna“
  • Laps tunneb end kindlalt osates vette minnes kohe üht mängu
  • Laps tunneb rõõmu, kui oskab vanemas eas „vägevamalt“ tegutseda: nägu pestes vett näo peale visata, pesu kuivama pannes põhja katsuda
  • Ühesõnaga – eluharidus

 

 „Jõulukava“

 Vahendid:

  • Igale lapsele kaks LED-lambiga teeküünalt asetatuna joogitopsi
  • Taustaks jõulumuusika
  • Pimendatud ujula

 

Tegevus:

  • Lapsed tõstavad käed üles ja lasevad alla kiigutades neid paremale ja vasakule
  • Liikumine basseini keskele käed ees
  • Käteringid vee peal
  • Liikumine tagasi käed ees
  • Lapsed tõstavad käed üles ja lasevad alla kiigutades neid paremale ja vasakule
  • Liikumine basseini keskele käed ees
  • Käed kõrval pöörded 360° paremale ja vasakule
  • Liikumine tagasi käed ees
  • Lapsed tõstavad käed üles ja lasevad alla kiigutades neid paremale ja vasakule
  • Kogunemine väiksesse ringi basseini keskel

 

Tulemus:

  • Laps tunneb ka vees jõulumeeleolu
  • Laps püüab valmistada rõõmsat üllatust lasteaia personalile
  • Ühe sõnaga – eluharidus

 

 

Tiina Palmaru, Pärnu Lasteaed Pöialpoiss,  

vanemõpetaja

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

15 + 5 =
Please leave these two fields as-is: