Töötasin kolm aastat järjest liitrühmas, kus käisid sügisel kooliteed alustavad lapsed ning nende aasta võrra nooremad sõbrad. Seetõttu oli meie rühmas igal kevadel pereheitmine ja sügisel uute lastega tutvumine. Seisin igal aastal üpris raske ülesande ees: kuidas lapsi võimalikult ruttu ja hästi tundma õppida.
Juhuslikult tutvusin Anne Kloreni ja Ene Kulderknupi 1.-3. kooliastme enesehinnangulehtedega ja tulime koos paarisõpetajaga mõttele neid lasteaia jaoks kohandada ja vaadata, kas sellist meetodit oleks võimalik ka lasteaias rakendada. Olime eelnevatest kogemustest teadlikud, et lastele meeldib oma tegemisi kommenteerida ja ka hinnata. Asusime enesehinnangulehti koostama esialgse eesmärgiga lapsi kiiremini tundma õppida. Lehti koostades arvestasime eelkõige sellega, et iga küsimus oleks lihtne ja lapsele arusaadav ning et neid poleks korraga liiga palju. Lapsel oli vastates võimalik valida talle sobiv selgitus ja soovi korral sai laps oma valikut ka põhjendada. Kõik põhjendused kirjutasime lapse vastuste kõrvale üles. Kõige tähtsamaks pidasime aga seda, et enesehinnangulehed oleksid põnevad ja kutsuksid lapsi kaasa mõtlema.
Koostasime viis enesehinnangulehte, mida me ei täitnud lastega loomulikult korraga vaid vastavalt lapse soovile. Tavaliselt kulus selleks 2-3 nädalat. Täitmisele kuluv aeg sõltus iga lapse huvist. Oli ka lapsi, kes soovisid varem täidetud lehti veel kord näha ja täiendada. Lehtedele valisime järgmised teemad: üldpädevused, rahulolu, suhted rühmakaaslastega ja õpetajatega, hinnang enda teadmistele ja oskustele. Püüdsime kõikidele lehtedele leida laste jaoks huvitavad pildid, mis aitaksid teha esitatava küsimuse arusaadavaks ja lõbusaks. Lapsed joonistasid vastuseks näiteks naerusuid ja mossis nägusid. Pärast lastega enesehinnangulehtede täitmist said lapsevanemad analoogsed lapse arengulehed, mille sisu oli sama kuid küsimused ning vastusevariandid täpsemad ja detailsemad. Kui näiteks lapse küsimus eeldas vastuseks ja/ ei, siis lapsevanem sai valida nelja vastusevariandi vahel (alati, enamasti, harva, mitte kunagi). Nagu lapsedki võisid ka emad-isad iga vastuse kõrvale soovi korral kirjutada omapoolse kommentaari. Nendest enesehinnangulehtedest oli lapse ja ta pere paremal tundmaõppimisel väga palju abi. Peagi leidsime, et need lehed olid suureks abiks ka arenguvestluste läbiviimisel. Nii mõnigi vanem oli üllatunud, nähes oma lapse vastuseid.
Lapsed valisid vasta ja/ ei vastuste puhul tavaliselt positiivse variandi. Samas olid mõned lapsed väga enesekriitilised. Toon mõned näited: OSKAN TEISI LAPSI KUULATA– „Siin pean küll mõlemad panema, sest vahepeal ma ei kuula neid“ (laste kõneviis muutmata). TÄIDAN RÜHMAREEGLEID– „Mõnikord täidan, mõnikord mitte. Pean ikka ei panema, siis on aus.“ MIND KIUSATAKSE JA NARRITAKSE– „Meie rühmas mitte. Vanasti, kui ma noor olin, siis mind küll narriti. Mingi väike punn öeldi.“
Enesehinnangulehel, kus laps hindas end kui õppijat, alahindasid lapsed end üllatavalt tihti. Seda just konkreetsete teadmiste puhul. Näiteks joonistas laps, kes oskas väga hästi jutustada, omale tõsise näo ja põhjendas: „See ei tule mul nii hästi välja kui ma tahaksin.“ Tore oli teada saada, et valdavale enamusele lastest meeldis õppida ja nad julgesid vajadusel abi küsida. Üks tüdruk imestas siiralt vastates küsimusele, JULGEN ÕPETAJALT ABI KÜSIDA, KUI MA EI OSKA, „Kas siis mõni laps ei küsigi või? Mis tal viga on?“
Vahvaid ja mõtlema panevaid kommentaare oli päris palju. Siin veel mõned näited. HOIAN OMA KAPI JA SAHTLI KORRAS – „See on kehv, et nii palju peab töötama.“ „Kodus kästakse ka alati, muudkui korista ja korista.“ SÖÖN KÕIKI TOITE, MITTE AINULT MAGUSTOITU– „Aga no see piimasupp!“ „Mõni toit lihtsalt ei maitse.“ „Kas Sulle meeldib ühepajatoit?“ õpetaja jaatavale vastusele järgnes pikk vaikus ja siis sügav ohe. RÄÄGIN KODUS, MIDA LASTEAIAS TEGIN – „Ta ei küsigi, kuidas läks. Tegelikult küsib küll, aga siis kui ma olen juba väsinud ja ei taha enam rääkida.“
Töö laste enesehinnangulehtedega on olnud põnev nii endale, kui ka lastele. Lapsevanemadki on olnud laste enesehinnangulehtedest väga huvitatud. Enesehinnangulehed annavad hea ülevaate lastest ning loovad eeldused sisutihedaks arenguvestluseks.
Anu Juhanson
Elva Lasteaed Õnneseen vanemõpetaja