Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Kevadpühade muinasjutt

Osaliselt on kasutatud I. Muheli juttu ,,Muinasjutt lihavõttejänesest ja tema saladusest“

 
Tegelased:
Jutuvestja
Jäneseema
Jäneseisa
Jänkulapsed
Metsahaldjas
Kuked
Päike
Kuu
Kasepuu
Lepapuu
Sinilill

 
Jutuvestja: „Ühes metsatukas elas jänesepere: isajänes, emajänes ja terve hulk väikesi jänkulapsi. Kõik nad ootasid kevadpühi ja tegid suuri ettevalmistusi, et pühad hästi õnnestuksid. Isajänes punus munakorve, emajänes korrastas kodu, jäneselapsed aga õppisid pähe laste nimesid ja aadresse, kellele tuli esimese lihavõttepüha hommikul värvilisi mune viia.“
Jäneseema:„Isa, mine too kanaperelt mune, ma otsin seniks värvid välja.“
Jäneseisa: „Kohe lähen.“
Jäneseisa võttis korvi ja läks mune tooma.
Jutuvestja: „kanapere õuel olid kuked aga parajasti tülli pööranud.“

Tants „Kukeke“(Läti rahvaviis, seade: Tiina Viks)
Kuked paaris, seljad vastamisi.
I A. Kukekõnniga 4 sammu ringist välja ja tagasi 4 sammu.
I B. Kä4ed puusal, pea kallutatud parema õla suunas – kõnd ümber enda. Sama teisele poole. Lõpuks jääda seisma paarilise poole.
II A. Üks kükkis, teine toksib tema suunas. Vahetus.
II B. Käed puusal, togitakse teineteist parema küünarnukiga, siis vasakuga.
III A. Käed puusal, kraabitakse kurjalt jalaga maad, siis teise jalaga.
III B. Pead asetatud teineteise õlale, tammutakse ümberringi, käed taga tiibadeks. Sama teises suunas.
Jäneseisa:„Mis te, kuked, tülitsete, öelge parem, kas teil mune on?“

Laul „Kana munemine“(S.Veskimäe,”Värvilised munad 2. salm)

KANA MUNES PÄEVA, KAKS,
KUNI OTSAS OLI JAKS.
KA-KA-KA-KA-KAAGUTAS,
ET TAL MUNAD VALMIS SAAND.

Jäneseisa: „Kas ma võin kõik munad kaasa võtta?“
Kuked: „Võid küll!“
Jutuvestja: „Jäneseisa sai munad kätte ja läks koju tagasi. Kodus aga istus jäneseema maas ja nuttis.“
Jäneseisa: „Mis sa siin nutad?! Hakka parem mune värvima.“
Jäneseema: „Miks ma ei peaks nutma, kui värvipotid on kõik tühjaks saanud ja kuskilt pole enam uut värvi võtta.“
Jäneseisa: „Siis on küll hull lugu… Aga võib-olla metsahaldjas saab aidata.“

Tuleb metsahaldjas.

 Metsahaldjas: „Ma kuulsin, et keegi nimetas mu nime… Oi-oi, jänkuema valab pisaraid! Nüüd peab küll suur mure olema.“
Jäneseema: „Igal aastal värvisin ma lastele kinkimiseks kirjuid mune. Alati sai kõikõigeks ajaks valmis. Tänavu aga ootavad lapsed ilusaid mune ilmaaegu, sest mul said värvid otsa.“
Metsahaldjas: „Ära nuta, armas jänkuema. Et sa tahad lastele head teha, siis ma aitan sind. Tule minuga kaasa. Lähme päikese juurde kollase värvi järgi.“

 
Lähevad päikese juurde.

 Jäneseema: „Kallis päike, palun anna mulle kollast värvi, et ma saaksin mune värvida.“
Päike:„Palun võta. Siin ongi kollane värv.“
Jäneseema:„Aitäh!“
Metsahaldjas:„Lähme nüüd kuu juurde hõbevärvi järgi.“

Lähevad kuu juurde.

Jäneseema:„Kallis kuu, palun anna mulle hõbevärvi, et saaksin mune värvida.“
Kuu: „Palun võta. Siin ongi hõbedane värv.“
Jäneseema: „Aitäh!“
Metsahaldjas:„Lähme nüüd kasepuu juurde rohelise värvi järgi.“

 
Lähevad kasepuu juurde.
Jäneseema: „Kallis kaseke, palun anna mulle ilusat rohelist lehevärvi, et ma saaksin mune värvida.“
Kask: „Palun võta. Siin ongi roheline värv.“
Jäneseema: „Aitäh!“
Metsahaldjas: „Lähme nüüd lepapuu juurde punase värvi järgi.“

 
Lähevad lepapuu juurde.

Jäneseema: „Kallis lepake, palun anna mulle oma ilusat punast lepakoorevärvi, et ma saaksin mune värvida.“
Lepp: „Palun võta. Siin ongi punane värv.“
Jäneseema: „Aitäh!“
Metsahaldjas: „Lähme veel sinilille juurde sinise värvi järgi.“

 Lähevad sinilille juurde.

 
Laul „Sinilill“(Muusika: Leelo Kõlar,sõnad: Heljo Mänd)

KASED ON KIKKIS JA KÄGUGI KUKUB,

SINILILL VÄIKE, MIKS SINA VEEL TUKUD?

:,: TÕUSE, MU SÕBRAKE, ÜLES NÜÜD JUBA,

KÄES ON SUL AMMUGI ÕITSEMISLUBA. :,:

 
Jäneseema: „Sinililleke väike, palun anna mulle sinist õievärvi, et ma saaksin mune värvida.“
Sinilill: „Palun võta. Siin ongi sinine värv.“
Jäneseema: „Aitäh!“
Jäneseema tänab metsahaldjat: „Aitäh sulle, et sa mind aitasid. Ma lähen nüüd ruttu mune värvima. Head aega!“
Metsahaldjas: „Head aega ja ilusaid kevadpühi!“
Jutuvestja: „Jäneseema ruttas koju ja hõikas pere kokku.“
Jäneseema: „Kõik jänkud, tulge nüüd ruttu mulle appi! Hakkame mune värvima!“

Laul „Me pühiks mune värvime“(Maria Wunderlich, sõnad osaliselt kohandatud)

ME VÄRVIME, ME VÄRVIME,

ME PÜHIKS MUNE VÄRVIME.

KA ILMA POEVÄRVITA

SAAB MUNAD KAUNIKS VÕLUDA.

 

:,: KADUNUD ON MEIE MURED:

KOLLANE ON PÄIKSE JUUREST.

HÕBEDANE ON MEIL VEEL –

KUU JU OLI HOOLITSEV. :,:

 

ME VÄRVIME, ME VÄRVIME,

MEPÜHIKS MUNE VÄRVIME.

KA ILMA POEVÄRVITA

SAAB MUNAD KAUNIKS VÕLUDA.

 

:,: ROHELINE KASELEHEST,

PUNANE ON LEPAKOOREST,

AGA SINILILLEÕIS

MEILE SINIST VÄRVI TÕI. :,:

Jutuvestja: „Nii ilusaid mune polnud jänkul olnud ühelgi aastal. Lapsed leidsid esimese püha hommikul oma kodust pühademuna, mille värv säras ja sätendas päikesepaistel väga kaunilt.“

 

õpetaja Tiina Viks, Elva Lasteaed Õnneseen

Leave a Comment

9 + 7 =
Please leave these two fields as-is: