Aina enam tuntust ja populaarsust koguv sotsiaalvõrgustik Facebook tõmbas ka mind ja liitumine toimus umbes 5 aastat tagasi. Lihtsate klikkidega saad suhelda inimestega, kellega koos sai algkoolis klassipinki kulutatud ja nüüd saatuse tahtel elavad Eesti teises otsas, kui mitte välismaal. Iga päev toimuvad seal erinevad fännimängud, mille põhimõte seisneb reklaamis. Fimad, asutused või eraisikud tulevad tarbijale ja võimalikule kliendile lähemale ning vastutasuks pakutakse väga magusaid auhindu: reise, riideid, ehteid, kliendikaarte jne. Pead ainult natuke aega varuma, fänniks hakkama ja sõpru kutsuma ning ihaldatud auhinnad võivad just sind rõõmustada.
BatuudiJussi auhind oli väga ahvatlev: kolmeks tunniks vabalt valitud batuut ja lisaks kaheks tunniks ehtne Jänku Juss. Töötades lasteaias hakkas mõte kohe tööle ning kommentaaridesse jäetud read tulenesid ehtsast rõõmust, kus juba kujutasin ette laste siirast õnnetunnet, mida selline hommikupoolik võiks lastele anda. Paar päeva ootamist ning õnnitletigi mind, kui auhinna võitjat. See öö oli unetu, sest kibelesin seda juba kõigile teatama. Otsustasime lasteaias sellest vaikida ja korraldada lastele üks tore- Üllatuste päev. Lapsed teadsid ainult seda, et on üllatused ja kohustuslik on tulla lasteaeda. Läbirääkimised firmaga peetud ja ühise kokkuleppe tulemusena sai kuupäevaks 29 mai.
Hommik oli ärevust täis. Lapsed ikka uurisid ja puurisid aga üllatuste puhul toimib ainult põhimõte, et kõik peab olema ootamatu, muidu kaob üllatusmoment ära. Hommikusöögi lõppedes olid lapsed juba aknast silmanud tervet majaesist katvat batuuti ja kilgetele enam lõppu ei tulnud. Välgukiirusel koristati tuba ja juba oodati koridoris, et millal me läheme? Kogunesime kõik peaukse juurde ja õpetussõnad jagatud ning läinud nad olidki. Oh seda turnimist, hüppamist ja liu laskmist. Pead olid rahmeldamisest märjad aga alla ei andnud keegi, sest batuut oli ju meie õue peal.
Korraga tekkis vaikus ja lapsed tundsid ära armsatest multifilmidest sinise jänkupoisi. Jänku Juss oli tulnud meie lastega mängima. Iga laps sai rääkida isiklikult oma rõõmudest ja Jänku Juss jagas lahkelt lastele oma pildiga templeid. Laua taga istudes valmisid kaunid pildid peategelasest ja koguti hoogu uuteks batuudivallutusteks. Kuid oh üllatust: lasteaeda olid ilmunud jäätised. Iga laps valis oma lemmiku ning maiustamine võis alata. Suud magusad, energia taastatud ja juba nad olidki jälle batuudil. Emotsioonid olid lastel siirad ja ehedad. Lapsed tulid aega ajalt mind kallistama ja tänasid, et see on tõesti nii hea üllatus. Head tehes on ikka nii hea olla. Ja olen kindel, et lastele jääb see päev meelde ja kogu personalile, sest esimesed kogemused batuudil on meil kõigil nüüd olemas. Ja tõesti, see on ikka igati vahva:)
Palivere Lasteaia õpetaja Aivi Aasmäe