Liikumiselundkond

Materjal on mõeldud 3-7 aastastele lastele ja see materjal pole mõeldud ühe tegeluse jaoks, vaid  siit saab valiku  teha sõltuvalt laste vanusest ja teemast.

EESMÄRGID:

  • Laps saab teada: luud, liigesed ja lihased koos moodustavad liikumiselundkonna.  
  • Laps saab teada, milleks on vaja inimesel skeletti.
  • Laps saab teadmisi, mis funktsiooni täidavad liigesed.
  • Laps saab teada, miks on vaja inimesel lihaseid.
  • Laps teab , et olla terve peab ta palju liikuma, treenima ja õigesti toituma, et tal oleksid tugevad luud ja lihased.

LUUD, LIIGESED JA LIHASED  KOOS MOODUSTAVAD LIIKUMIS –ELUNDKONNA.

SKELETT  JA  LUUD

Skeletiks nimetame inimeste  luutoestikku, mis on väga oluline osa kehast. Koos lihastega moodustab ta meie keha tugi-ja liikumiselundkonna. Sinu luustik e. skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul moodustavad kandva sõrestiku su keha jaoks. Sinu skelett määrab su kehakuju, kannab su keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et saad liikuda. Meie kehas on üle kahesaja luu, mis moodustavad keha toese ehk skeleti. Sinu keha vajab midagi mille najal üleval seista.  Sul on sadu luid-206 kui täpsem olla. Sul on palju väikeseid luukesi kätes ja jalgades. Nii saad jalgu ja käsi igatpidi liigutada. Eriti käsi, mis ju kõiksuguste ülesannetega hakkama peavad saama.  Meie keha toetub luudele nagu maja vundamendile ja aitavad hoida keha püsti ja liikuda. Luud ei paindu, aga sina paindud. See on sellepärast, et luud on omavahel ühendatud liikuvalt. Luud käivad kokku justkui piltmõistatus. Nad on omavahel ühendatud näiteks seljas, põlves, küünarnukkides ja õlgades. Seetõttu saad sa hõlpsasti liikuda.   Luud on väga tugevad. Täiskasvanu sääreluu talub 20 inimese raskust. Millimeetrise läbimõõduga luukene kannatab välja 15-kilogrammise koorma. See erakordne tugevus on tingitud luude keemilisest koostisest ja ehitusest. Luu põhimass asub luurakkude vahel. See koosneb väga kõvadest kaltsiumisooladest ning valkudest, mis teevad luu sitkeks. Luude ehitust võib võrrelda raudbetooniga, milles betoon tagab kõvaduse ja raud sitkuse. Samas on sinu luud nii kerged, et sa suudad neid terve päeva väsimusest kokku kukkumatta endaga kaasas kanda. Luud ei suuda ise liikuda, lihased liigutavad neid, siis kui su aju seda teha käsib. Siis kui sa magad, on su seljaluudel võimalus end veidike välja sirutada. Hommikul üles ärgates oled 1 cm võrra pikem kui õhtul magama  heites. Et sinul oleksid tugevad luud , tuleb nende eest hoolt kanda. Kui liigud palju ja tihti, on su skelett tugev ja terve ning kasvamise ajal pead sööma piimatooteid, sest piimas leidub kaltsiumi ja vitamiine. Kaltsium on luustiku talitluseks asendamatu koostisosa.

 LIIGESED

 

 Kui luud teineteise suhtes liikuma saavad, siis nimetatakse ühenduskohti liigesteks. Liigeste ülesanne on ühendada luud omavahel liikuvalt. Kui sa lööd palli, kõverdad sõrmi, seisad kikivarvul või noogutad pead, siis sa kasutad liigeseid. Liigesed on seal, kus luud üksteisega ühenduvad. Nad võimaldavad sul liikuda.  Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Mõlemad on kaetud libeda liigesekõhrega. Nagu määrdeõli liikuvates masinaosades kaitseb limane liigesevõie liigeseid hõõrdumise ja kulumise eest.  Mõned liigesed on hästi liikuvad, mõned väheliikuvamad ja mõned ei liigu üldse.  Kõige vabamalt saame liigutada käsi õlaliigesest ja jalgu puusaliigesest. Seevastu näiteks küünarnukk ja sõrmed lubavad liigutusi ainult ühes suunas. Liigesed selgroos liiguvad väga vähe. Sitked köietaolised sidemed hoiavad su luid liigestes koos. Sidemed lubavad liigestel liikuda õiges suunas ega lase liikuda vales suunas. Mõne inimese kohta on vahel arvatud, et tal on liigeseid rohkem, sest nad saavad painutada oma sõrmi kaugele tagurpidi või väänata ebaloomulikult oma selgroogu. Tegelikult pole liigeseid rohkem. Inimesed, kes niimoodi liiguvad, saavad seda teha, sest nende sidemed võivad venida rohkem, kui tavaliselt.

Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või isegi välja väänata. Inimese liigesed on väga vastupidavad. Nad töötavad häireteta palju pikemat aega kui paljude masinate liikuvad osad, kuid mõnikord kuluvad ka liigesed ära.

LIHASED EHK MUSKLID

Liikumine on elu tunnus. Lihased panevad meie kehaosad liikuma. Lihaseid on sul isegi rohkem kui luid- tervelt 650. Enamik lihaseid aitab kehal liikuda nii, nagu sa parasjagu tahad. Sina oled ülemus kui tahad lüüa palli, teevad lihased seda, mida sina neil teha käsib.  Istudes ja käies, mängides ja töötades liigutame oma keha liigestest. Käimisel töötavad jalgade lihased. Kõik lihased töötavad meie soovil ehk teisiti öeldes-alluvad meie tahtele.  Lihas on nagu kummipael, mis venib ja tõmbub kokku. Ühe otsaga kinnitub ta ühele luule ja teise otsaga teisele. Kui lihas kokku tõmbub, liiguvad luud üksteisele lähemale. Kui ta välja venib, liiguvad luud endisesse asendisse tagasi. Lihased saavad ainult tõmmata-lükata nad ei saa. Enamik skeletilihased töötavad vastanduvates paarides: kui üks lihas tõmbab kokku, lõdvestub tema partner teisel pool luud. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid. Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine langetab; üks pöörab sissepoole, teine väljapoole. Ühe liigutuse tegemisest võtab tavaliselt osa mitu lihast korraga. Üle neljasaja pisema ja suurema skeletilihase liigutab meie luid. Isegi kui sa rahulikult seisad, peavad kümned lihased töötama, et hoida sind ümber kukkumast.  Lihased moodustavad meie kehakaalust üle kolmandiku.

Skeletilihased koosnevad lihaskiudude kimpudest. Praetud või keedetud veiselihatükis näiteks on need kimbud hästi jälgitavad. Kiud võivad kokku tõmbuda ja seejuures mehaanilist tööd teha. Lihaskiudude sellele omadusele toetubki musklite töö. Töö tegemiseks vajavad lihased energiat. Veri toob neisse toitaineid ja hapnikku ning viib ära jääkaineid.

Lihaste liigutusi juhitakse närvide kaudu ajust. Skeletimusklite töö allub inimese tahtele. Pärast pingutust on lihased väsinud ja peavad puhkama. Halvasti treenitud lihastes võib tugev pingutus tekitada valu. Skeletilihaseid tuleb pidevalt treenida, et nad oleksid tugevad ja heas töökorras. Sport teeb lihased tugevaks ja hoiab need töös.  Hästi treenitud inimesel on hea väljanägemine, sirge rüht ja kaunis kõnnak. Kui sa päev otsa ainult teleri ees istud, muutuvad lihased nõrgaks ja lodevaks.

Erinevate tegevuste jaoks on sul eri tüüpi skeletilihaseid: kiirelt kokkutõmbunud (valged) ja aeglaselt kokkutõmbuvad (punased). Sa kasutad valgeid lihaseid lühiajaliselt, suure kiiruse või jõu saavutamiseks, näiteks sprindis või tõstmisel. Need lihased väsivad ruttu. Punaseid lihaseid kasutad sa kestvatel pingutustel näit. pikamaajooksul. Need lihased nii ruttu ei väsi.

 

 KATSED

 

KATSE 1. MIDA ROHKEM SA OMA LIHASEID KASUTAD, SEDA TUGEVAMAKS NAD MUUTUVAD.

  • Istu sõbraga laua taha, üks ühele teine teisele poole lauda.
  • Pange käed laua peale.
  • Palu oma sõpra, et ta paneks oma käed kõvasti kokku ja suruks.
  • Proovi need lahti tirida, haarates kummastki randmest ja tõmmba neid külje poole.
  • Sõbra käsi sel moel lahti tirida tundub sulle väga raske, sest lihaseid, mida sa seejuures pead pingutama, ei kasuta sa kuigi tihti.
  • Proovi sama katset korrata, kuid seekord pane käed sina risti ja tõuka sõbra käed lahku.
  • Nüüd veendud, et nii on sõbra käsi kergem lahku viia, sest sa kasutad teisi lihaseid.
  • Neid tõukavaid lihaseid kasutad sa sageli, seepärast on nad ka tugevamad.

 

KATSE 2. VAATA KUIDAS LIIGUVAD SINU LIIGESED.

  • Võtta endale sobiv asend ja jäta enda kõrvale sõbrale ka ruumi.
  • Proovi, millisei liigutusi saad teha, kui liigutad kätt randme-, küünar-ja õlaliigesest.
  • Proovi kuidas liigub jalg hüppe-, põlve- ja puusaliigesest.
  • Puusa- ja õlaliiges on keraliigesed. Nende nutikas ehitus laseb kätel ja jalgadel vabalt igas suunas liikuda.
  • Sõrme-, küünarnuki-ja põlveliigesed käivad nagu uksehinged, piirates liikumist peamiselt ühes suunas.
  • Sisse-ja väljapoole saab pöörata vähem ja ainult painutatud põlvega.

 

  KATSE 3. LIIGUTA OMA SÕRMI.

  • Pane käsi lauale.
  • Pane käsi sellisesse asendisse, et keskmine kõige pikem sõrm  Pikk Peeter on kronksus.
  • Tõsta sõrmi ükshaaval.
  • Nimetu sõrm ei taha tõusta.
  • Nimeta sõrm on seotud sama kõõlusega kui Pikk Peeter.
  • Pöial liigub kahes suunas.

 

 

KATSE 4. LIHAS SAAB AINULT KOKKU TÕMBUDA.

 Uuri välja, kas sinu või sinu sõbra isal on hästi treenitud  lihased e. musklid.

  • Kui oled leidnud selle inimese, siis palu teda appi katset läbi viima.
  • Täida ämber veega.
  • Palu, et katse alune kõverdab küünarnukist kätt ja paneb käe vette.
  • Vaata, kui kõrgele vesi tõusis.
  • Palu tal lihaseid  vees pingutada.
  • Kui ta lihaseid vees pingutab, näed et vee tase ei tõuse vaid isegi alanes veidi.
  • Järelikult kokkutõmbunud lihas muutis ainult kuju ning tegelikult läks pisut väiksemaks.
  • Mõistatuse lahendus on selles, et lihas surub veresoontest osa verd välja.
  • Seetõttu on lihas pingul olles väiksem kui lõtvunult.
  • Lihas saab ainult kokku tõmbuda ja ta ei lähe tõmbudes  suuremaks, vaid muudab ainult kuju.

 

KATSE 5. KA SINU SÜDA ON TEGELIKULT ÜKS SUUR MUSKEL(LIHAS).

           

See katse ei puuduta küll liikumiselundkonda, aga on huvitav katse ja puudutab südame lihast.

Sinu süda on tegelikult rinnas paiknev lihastomp. Iga kord, kui ta lööb, täitub ta verest. Seejärel surub ta vere soontesse, mis kannavad selle üle keha laiali.

Sinu süda tõmbub üha uuesti ja uuesti kokku, et pumbata ringi verd sinu kehas.

Kui oled seda katset proovinud, siis leiad, kui kõvasti süda lööb.

  • Otsi kahe sõrme abil oma randmel koht , kus tunned korrapärast tukslemist-pulssi.
  • Sinu sõrmed on nüüd naha pinna lähedasel veresoonel.
  • Tee plastiliinist väike lame ketas.
  • Sea selle keskele püsti hambaork.
  • Lase käsi lõdvaks ja toeta käsivars lauale.
  • Sea plastiliiniketas randmele just sinna kus tunned pulssi.
  • Kas näed, kuidas hambaork liigub?
  • Hambaork liigub iga kord, kui su süda lööb ja surub verd läbi veresoonte.
  • Loenda, mitu korda hambaork 30 sekundi jooksul liigub.
  • Kõnni kaks minutit väga kiiresti.
  • Sea plastiliiniketas taas randmele püsti.
  • Mitu korda hambahork 30 sekundi jooksul nüüd liigub?

 

Mis juhtub? Hambaork peaks pärast kiiret kõndi liikuma märksa kiiremini. Kui sa teed füüsilisi harjutusi, lööb su süda kiiremini, et pumbata soontesse rohkem verd. Ta toimib nii sellepärast, et veri kannaks rohkem hapnikku (mida ta saab sissehingatavast õhust) sinu lihastesse. Veri kannab kehas laiali ka lahustunud toitu. Lihased kasutavad hapnikku ja toitu uue energia saamiseks.

 

 KATSE 6. TEE KÄSIVARRE MUDEL.

 Sul on vaja: pappi, kääre, paberineeti, teipi, jämedat nööri.

 Töökäik:                                                                                      

 1.Lõika kas pabeririba, üks teisest kaks korda laiem. Laiem riba murra keskelt pooleks, kitsamal lõika ots ümaraks.

2.Aseta kitsama riba ümardatud ots teise riba kokkumurtud osa sisse ja ühenda nad paberineediga. Laiema riba teise otsa kleebi käe kujutis

3.Katsu mudelkätt painutada. Kui paberitibad on õigesti ühendatud, paindub käsi ainult üles ja alla, just nagu su enda käsigi.

4.Lõika kaks juppi jämedat nööri.Teibi need jupid mudelkäe kummalegi küljele, nagu pildil näidatud.

5.Kui käsi on valmis, tõmba algul ühest nöörist, seejärel teisest. Käsi peaks liikuma. Eks    ole, mudel liigub samuti kui sinu käsivars?

Mis juhtus?

Nöör mudelkäe pealmisel küljel painutab seda.

Nöör alumisel küljel sunnib käsivart sirgestuma.

 Samal viisil töötavad su käelihased.

 MÕISTATUSED

  • Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne üht, teine teist? Jalajäljed
  • Üks puu, viis haru: Käsi ja sõrmed? Jalg ja varbad.
  • Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? Käed ja sõrmed.
  • Kaks valda, kümme toapoissi? Käed.
  • Kahel emal kummalgi viis poega, üks keskel kõrgel? Sõrmed.
  • Viis venda reas, igaühel pool kiivrit peas? Käsi.
  • Valge härg, viis pead? Jalg ja varbad.
  • Mees läheb metsa, kõht kodu poole? Sääred.
  • Üks puu, viis haru? Jalg ja varbad.
  • Kaks suurt ja kümme pisipõnni, viivad sind, kui teel sa kõnnid? Jalad.
  • Kogu aeg käivad, üksteisest mööda minna ei saa? Jalad.

 

LIIGU JA LOE KAASA

Lapsed liiguvad ruumis ringi ja loevad luuletust ning teevad liigutusi kaasa.

Patsutan, patsutan, oma põski patsutan,

ja kui  lõpeb patsutus, algab hoopis silitus.

Silitan, silitan, oma peakest silitan,

ja kui lõpeb silitus, algab hoopis näpistus.

Näpistan, näpistan oma käsi näpistan

ja kui lõpeb näpistus, algab hoopis koputus.

Koputan, koputan, reite peale koputan

ja kui lõpeb koputus, algab hoopis vajutus.

Vajutan, vajutan oma sääri vajutan

ja kui lõpeb vajutus, algab hoopis venitus.

Venitus, venitus oma kõrvu venitan

ja kui lõpeb venitus, algab hoopis paitus.

Paitan, paitan oma kukalt paitan

ja kui lõpeb paitus, algab hoopis vaikus.

MEISTERDA SKELETT

Joonista skeleti detailid paksemale paberile ja lõika välja. Aseta skelett kokku ja ühenda liigeste kohapealt  paberneetidega, nii et saad käsi ja jalgu liigutada.Värvi silmad, nina ja suu .

 

 KASUTATUD KIRJANDUS

Kurze, M. (1983). Inimene, tervis, esmaabi.Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat.“

Vaasna, T. (1993). Sinu keha. Tallinn: Valgus.

Liepins, J (1994). Tunne iseennast. Tallinn: Koolibri.

Jänes, H.(1986). Poiss ja tüdruk. Tallinn: Valgus.

Kons, A.(Toimetaja) (2003). Liikumisrõõm. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Virgilio, S.J.(2006)Tervete laste tegus algus. Tallinn: Odamees OÜ.

Smith, A. (1999). Suur katseteraamat. Tallinn: Koolibri.

 

Aini Aim, Ritsu Lasteaia õpetaja

Rubriigid: Õppevara. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 9 =
Please leave these two fields as-is: