3 AASTASED
EESMÄRGID:
Laps oskab märgata ja nimetada erinevaid ilmastikunähtusi.
2)Laps oskab kasutada sõnu: sahiseb, langeb, keerleb.
3) Laps oskab nimetada riideesemeid, mida vihmase ilmaga kanda.
4) Laps saab aru kuulatud eakohasest tekstist ja oskab selle üle arutleda.
5) Laps eristab mõisteid: tugev, nõrk.
KEEL JA KÕNE: Eristada, nimetada ja matkida erinevaid loodusnähtusi: puhub tuul ja liigutab puuoksi, lehed sahisevad, langevad, keerlevad tuule käes. Tuult tunneme kui õhk liigub. Selgitada, et kui sajab vihma on maapinnal loigud. Inimesed kõnnivad ettevaatlikult, astuvad loikudest mööda, ei pritsi. Tuleb selga panna ilmastikule vastavad riided. Vihmavari.
Luuletus: SAJAB, SAJAB VIHMAKE
R. Päts
Sajab, sajab vihmake(lapsed imiteerivad vihmasadu)
nukker minu meel (vangutatakse pead).
Pilve taha päikene (käed ühendatakse ringiks, imiteeritakse päikese loojangut)
kadus õhtu eel.
Lugemispala: E. Raud „Triin ja päike“
Lastega saab arutleda teemal, kas vihm on sama vajalik kui päike.
Vestlus : Kus on tuule kodu? Tuulel polegi päris kodu, kuna kusagil maailmas puhub alati tuul. Õhk teeb ringe maa ja taeva vahel. Maa ongi tuule kodu.
Mõistatus: Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei ulatu. –TUUL
Mees purjetab merd mööda, tiivad tilguvad verd.-VIHMAPILV
MINA JA KESKKOND:
1) Katse: Milliseid asju jõuab tuul liigutada? Aseta rühma lauale puulehti, võib panna ka mõned kommipaberid ja tee fööniga tuult.
2) Kuula tuule häält. Tee ka ise tuule häält. Plastmassist pudeliga tuule hääle tegemine. (Pudelil tuleb põhi ära lõigata ja pudel ribadeks lõigata. Pudelit raputades saab teha tuule häält).
3) Millises tujus on tuul täna?
4) Veelombi vaatlus.
Kirjandus: M. E. Täht (2003).Veeraamat.Lk. 16.
5.Tegevuseks sobib tuuline tugeva vihmaga päev. Lapsed saavad akna juures vihmapiiskadest moodustavaid ojakesi vaadata. Lapsed püüavad näpuga mõne vihmapiisa teekonda jälgida.
Liikumismäng : „Vihmavarjumäng“
A. Kumpas
Tip-tip-tip-tip jooksuga (lapsed kõnnivad ringi)
vihma pilvest kallab.
Tip-tip-tip-tip rutuga
vihmavarju alla (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad sinna alla)
tuulekene puhu sa, aja pilved minema (lehvitavad ja puhuvad).
MATEMAATIKA: Mõisted tugev , vaikne, nõrk.
Näpumäng: Sajab vaikselt vihma (lapsed koputavad sõrmega vaikselt lauale).
Tuul puhub vaikselt (puhumine).
Hakkab järjest kõvemini sadama (koputatakse kõvemini).
Tuul läbeb tugevamaks (puhuvad tugevamalt).
Sajab veel kõvemini (patsutatakse lauale).
Sama näpumängu saab teha ka pudeli pilliga(vt. eespool).
KÄELISED TEGEVUSED:
Voolimine : „Vihmapilv ja vihmapiisad“ (plastiliin)
Kleepimine : „ Vihmasadu“ (rebimistehnika)
Maalimine : „Vihmasadu“ (guass, pintslitrükk)
Koostas: Aini Aim,
Ritsu Lasteaia õpetaja