Septembril on ilusad nimed: sügiskuu, pohlakuu, kanarbikukuu, jahikuu,mihklikuu.
Vanarahvas tavatses ikka öelda: “Mihklipäevaks on naine tuas ja naeris koopas.” (Rakvere vanasõna) st., et õuetööd tehtud ja algasid tubased toimetused.
Sügis on nüüd päris peremees ja loodus valmistub talve vastuvõtuks.Selleks valmistus ka põllumees ja pühitses mihklipäeva.
Mihklikuu olulisemaks sündmuseks oli Vinni lasteaias “Tõruke” lastevanemate poolt korraldatud mihklilaat, mis oli oma järjekorralt juba kolmas.
Ilm soosis ettevõttmist ja laat algas laste poolt esitatud väikese kontserdiga, mille lõppedes kuulutas Jänes laada avatuks.
Mida kõike seal ka müüdi! Nobedad perenaised olid valmistanud talveks moose, mahlasid, salateid. Ei puudunud ka rahva seas populaarne mesi ja jõhvikad. Laste seas oli minev kaup jõhvikakommid, need lausa sulasid suus ja saidki kõige kiiremini otsa.
Müüdi kodukootud sokke, kindaid, isevalmistatud tammetõrudest kaelakeesid, pasteeti, kodukanamune, searasva, püsikuid ja värskelt korjatud kukeseeni.Loomulikult ei puudunud ka traditsioonilised aed- ja juurviljad.
Keha sai kinnitada tublide perenaiste küpsetistega ja peale juua sooja teed, kohvi või morssi.
Laadamelust ei puudunud ka loterii- allegrii, kus iga loos võidab. Isegi endised lasteaia
lasteaia kasvandikud leidsid aega ja tahtmist tulla müüma oma mittevajalikke mänguasju.
Kui mõne leti esine jäi külastajatest tühjaks, hõikas laada – Jänes valjuhääldi kaudu kenale kaubale lähenema.
Kuigi ilm oli sügiseselt sombune, läks ost- müük hästi ja pea kõik väljapandu leidis uue omaniku. Heategevuslik tulu läks rühmade kassasse.
Mihklipäeva ennustus kõlab nii: “Kui mihklipäeval puud lehes, siis maarjapäeval lumi maas.”
Kadrina vanasõna ütleb, et kapsast ei tohtinud mihklipäeva nädalal maha raiuda ega sisse teha, siis on kapsas viha ja ei kee pehmeks.”
Kui keegi laadalistest jäigi tühja kotiga, siis selle kohta ütles vanarahvas:
“Igal oinal oma mihklipäev.”
Tiiu Kivi
Vinni lasteaed “Tõruke” õpetaja