Poiste nädal Lepatriinude rühmas

 Ilusal päiksepaistelisel ja sügiseselt jahedal hommikul olid Lepatriinu rühma lapsed oodatud Mirteli koju. Kuna tulemas oli isadepäev ja lasteaias oli poiste nädal,  siis olimegi oodatud koos Mirteli isaga tegutsema. Isa Olav oli ettte valmistanud meile huvitava töö, nimelt lapsed valmistasid talveks lindude söögimaju.

Põnev oli käes hoida päris tööriistu- saagi, haamrit ja isegi akutrelli, millega sai teha puu sisse auke. Haamriga kopsitud, saega saetud, trelliga augud valmis, toodi meile Mirteli ema Katrini poolt valmistatud kuum tee termostega lauale. Soe tee ja küpsised olid kosutavad. Nüüd võis teha tutvust Mirteli mängumaaga.

Põnev oli trepist üles minna lastetuppa. kus olid laud ja toolid ning vaade kõrgelt üle õue. Kuna bussini oli veel aega, kutsus isa Olav meid rippkiigega kiikuma.

 Lapsed võtsid kohe järjekorda ja sõidule Üks poiss, oodates oma järjekorda, teatas: „Ma kardan, aga ma tahan ikkagi sõita“. Kui sõit tehtud, hüüdis ta :“Küll oli tore!“Nägu naerul, ruttas ta  jooksujalu avastama uusi aktraktsioone.

Täname südamest Mirteli ema ja isa Lepatriinude rühma lapsi võõrustamast.

 Kuna Lepatriinude rühmas on põhiliselt poisid, siis mõtlesin, et lastel on huvitav tutvust teha ka mehisemate ametitega. Idee peas ja onu Elendiga kokku lepitud, läksimegi mõni päev hiljem lastega autoremonditöökotta. Põnev oli juba lastele teatamine, kuhu me läheme. Mikk rääkis kohe teistele lastele, et tema teab, kus töötab onu Elend. Ta oli alles hiljuti koos isaga seal käinud. Helkurvestid selga ja teele.

Lapsed olid ootusärevad juba siis, kui onu Elend meile vastu tuli. Instruktsioonid  jagatud, suundusime kohe töökotta ja meile näidati, kuidas vahetatakse rehve. Masin pandi mürinaga tööle ja naksti oli rehv velje pealt maas. Järgmisena näitas meistrimees Elend, kuidas pannakse naelu talvekummidele sisse. Iga kord kui uus masin tööle pandi, kostis laste suust:“Vau!“.

Järgmisena kutsus ta meid „karu kõhu alla vaatama“(auto alla) ja kui olid julge, võisid ka auto alt  läbi käija. Kõik lapsed nägid,  mis seal huvitavat oli. Mõned lapsed teadsid isegi, mis „karu suus „(auto kapoti all ) on . Vaatamist oli ka seintel, kus oli igasuguseid tööriistu ja need olid korralikult reas. Üks poiss küsis: „Miks nii palju ja nii sirges reas?“Onu Elendil oli sellele vastus  olemas: „ Et leiaksin kohe üles, mida vaja ning tean alati, kus see asub.“ Neid mikse jätkus ikka veel ja veel. Lõpuks küsis onu Elend: „Kelleks teie tahate saada?“ Kõikide laste suust tuli üksmeelne vastus: „ Autoparandajaks“.

Õuel käisime väikeses bussis, mis oli nagu kodu. Seal sees oli pliit, magamisasemed, külmkapp ja isegi duššinurk. Põnev oli, et sai ise  bussis olla ja kõike oma käega katsuda.

Tagasiteel lasteaeda kohtasime veel tee ääres mõnusalt tervitavaid pikki  hundinuiasid, talveunne jäävaid nohisevaid pokusid ja oh üllatust! isegi  valgeid pajutudusid, mis olid justkui aastaajad segi ajanud.

Eemalt uudistasime, kuidas kopp kaevas maa sisse kraavi ning kui osavasti ta seda tegi,sest kraavi põhjas nägime päris  suuri torusid. Kopp tundus meile nagu mänguasi, aga tegi suurte  inimeste tööd, sest autokast sai peagi  mulda täis.

Mõni päev hiljem aga tuli lastele suur meisterdamistuhin peale, mõni poiss meisterdas endale võidusõiduauto, mõni  lihtsalt ratta, ja mis kõige lahedam oli – need isegi sõitsid.

 

Rakke Lasteaed Leevike õpetaja Eha Sindonen

                                                    

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Poiste nädal Lepatriinude rühmas

  1. Kärt kirjutab:

    Tubli Eha!
    Otsisin just Poistepäevaks ideid, aga Teie oskasite lausa terve nädala sisustada!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 + 4 =
Please leave these two fields as-is: