Tegelased:
Jutustaja
Vanaema
Ema
Talulapsed
Jõuluinglid
Päkapikud ja nende ema
Vanaema toimetab toas. Lapsed sisenevad saali ja istuvad oma kohtadele. Kõlab vaikne talvemuusika…
JUTUSTAJA: „Kunagi ammu, kui Põhjalast tulnud päkapikud sobivat peatuspaika otsisid, sattusid nad Rabarajale. Koht oli pisut üksildane, kuid igasuguste tülitajate eest kaitstud. Siit ei olnud liiga pikk maa ka metsatalude lasteni. Rabaraja asetses soos kõrgemal künkal, mis oli nagu saar keset pehmeid laukaid ja lodu. Oma nime oli koht saanud sellest, et ammustel aegadel rajati üle soo rada, mida mööda sai talvel hobustega otse ühest kaugest metsakülast teise ratsutada. (tekst raamatust „Sussipäkapikk Siisi rabarajal“ E.Pelmas)
Ühes taludest elab vanem naine- SALME kellel oli 5 tütart. Ja nad kõik olid juba mehele läinud ja ka lapsi saanud. Salme ootab sellel aastal jõuludeks külla oma kõige nooremat tütart- Manni oma lastega. „
VANAEMA: Õues hakkab juba hämarduma. Küll nad varsti tulevad.
Jõuab talunaine oma lastega. Lapsed jäävad esmalt kaugemale seisma.
EMA: Ema, emakene. Me olemegi kohal. (kallistavad). Küll on hea meel sind üle pika aja näha.
VANAEMA: Jah, küll aeg lendab kiiresti. Aga kus siis Kusti on (vaatab ringi?)
EMA Paneb õues hobusele tekki peale, täna on väga külm. Ja siis pidi minema naabri Antsu juurde, miski tähtis jutt olevat, tuleb teine hiljem. Aga kas sa tead, mis hobune tegi? Jäi keset teed seisma, vaatas pööraste silmadega metsa poole. Ja ei lähe edasi. Meelitasime leivaga ja kõigega. Aga ei lähe.
VANAEMA: No kuidas siis saite?
EMA: Lapsed, mis me siis tegime?
LAPSED: nõõ-nõõ-nõõ.
LAPS 1: Meie arvame, et ta nägi metsas midagi. Päkapikke või ingleid.
VANAEMA JA EMA muigavad
VANAEMA: Aga lapsekesed tulge ometi edasi. Ma tegin kaminasse tule, saate end soojendada.
EMA: Jah, Tulge sirutage ennast, pikast sõidust luud ja kondid kindlasti väsinud
LAUL VÕIMLEMISEST
Lapsed istuvad patjadele.
EMA: Kas teate, et Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Jõulud olid pühad päevad, mil üks aeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Mida jõulude ajal söödi?
LAPSED VASTAVAD KÜSIMUSTELE!
VANAEMA: Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Minul on kõik juba valmistatud, ma tahan et jõulud oleksid rahulikud. (Mis sa arvad, kes toob inimestele jõulurahu?)
LAPSED: Inglid!
Uksele koputavad inglid
EMA: Tere! Kes teie olete?
INGEL 1: Meie oleme inglid.
EMA: Ja mis te siin teete?
INGEL 2: Oleme jõuluõhtul ikka tööl.
LUULETUS: TEELISED (Leelo Tungal)
Päkapikk ja ingel,’
Teel on jõuluööl
Talveajal vingel,
Nad on ikka tööl.
Üks su sussidesse
Maiustusi toob,
Teine südamesse
jõulurõõmu toob.
Inglid kutsutakse sisse.
INGEL 3: Me oleksime natuke aega soojas, täna on väljas väga külm.
INGEL 4: Aga ehk laulame pererahvale tänutäheks?
INGLITE laul à istuvad ka talulaste juurde
EMA: Enne jõule on aga Advendiaeg. Advent tähendab tulemist- jõulude tulemist. Vanadele eestlastele tähendas advendiaeg seda, et käidi igal advendipühapäeval kirikus. Tänapäeva levinum advenditava on seotud kellegagi, kes öösel toovad maiustusi-kingitusi ja lapsed leiavad need hommikuti sussi seest. Kes need on?
LAPSED: Päkapikud!
INGEL 5: Täna on külm ilm, ka päkapikkudel on raske tööd teha.
TALULAPS 1: Kas teate, inglid! Meie hobune nägigi täna päkapikku. Ta jäi teele seisma ja vaatas metsa poole…
Vali tuul ja muusika. Tulevad metsast päkapikud. Koputavad
EMA: Kes seal küll on?
PÄKAPIKUD: pai pererahvas, tehke uks lahti. Tahaksime natuke sooja.
LAPSED KOORIS: Aga kes seal ukse taga on?
Vanaema teeb ukse lahti, sisse astuvad päkapikud..loevad luuletuse
LUULETUS „PÄKAPIKK RASSIB!“ (Leelo Tungal)
EGA VAIKSEL TALVEÖÖL, PÄKAPIKK EI MAGA
TEMA SIIS KÄIB LUURETÖÖL MEIE AKNA TAGA
IGA PÄKAPIKK JU TEAB, KUS ON PALJU LAPSI
NEILE MAIUSTUSI VEAB SUSSIDESSE KRAPSTI
SEE ON PÄKAPIKKUDEL VANA ILUS KOMME
TALVEÖÖDEL PIKKADEL KANDA ÕUNU-KOMME.
PÄEVA AJAL AGA NAD PEHMES VALGES LUMES
MAGUSASTI MAGAVAD JA LAPSI NÄEVAD UNES.
PÄKAPIKK1: Kas tohime tulla sooja?
TALURAHVAS: Tulge sisse!
Päkapikud istuvad
VANAEMA: Mina olen alati tahtnud päkapikkudega rääkida. Kuidas teie päev välja näeb?
PÄKAPIKUD: Kõigepealt ärkame ja teeme hommikuvõimlemist. Siis me tantsime ja laulame. Tulge, õpetame teilegi mõned tantsud.
1.PÄKAPIKKUDE TANTS- ÜKS PÄKAPIKUPOISS JA PÄKAPIKUTÜDRUK
2.TANTS JA LAUL – KELGUSÕIT
3.PÄKAPIKUTANTS
Lapsed istuvad tagasi
TALULAPS2: Küll oleks hea kui päkapikud võiksid meile elama jääda!
LUULETUS „KODUSTAME PÄKAPIKU“ (Leelo Tungal)
PÄKAPIKK VÕIKS MEIE KODUS OLLA AASTARINGI, IGAL ÖÖSEL SUSSI SISSE JÄTTA MÕNE KINGI.
ÕHTUL KOOS ME TEED VÕIKS JUUA KÜPSISTE JA MOOSIGA. TALLE LAENAN OMA NUKUTASSI, SELLE MIS ON ROOSIGA!
HOMMIKUL VÕIKS EMA SUSSIS OLLA MÕNI EHE, MINUL ÕUN JA ISA LEIAKS VÄRSKE AJALEHE.
JAH KUI AINULT ÄRA HARJUKS PÄKAPIKK ME KODUGA- VÕIKSIME KOOS AASTA RINGI KOMMIRAHA KOGUDA.
PÄKKAPIKKUDE EMA: Kas teate, kes on see mees, kes on jõulude ajal eriti au sees?
Lapsed: jõuluvana!
PÄKKAPIKKUDE EMA: Jah, ta on heasüdamlik, pika valge habemega tugevat kasvu vanem mees, kes sõidab hoburakendil (ka põhjapõdrarakendil) jõululaupäeval kingikotiga perest perre mööda teed ning jagab kingitusi. Mõnedes riikides liigub ta aga põhjapõtradega rakendil müstiliselt katuselt katusele lennates ning jagab kingitusi vargsi korstna kaudu ega julge end kellelegi näidata. Eestis julgeb jõuluvana aga ennast pererahvale näidata ja küsida ka kingituse eest salmi, laulu vms etteastet. Millistele lastele jõuluvana paki toob?
LAPSED: headele lastele
LAUL HEaDEST LASTEST VMS
LUULETUS „OOTAB VÄIKEMEES“
EMA:
OOTAB-VAATAB VÄIKEMEES, NINA VASTU AKENT:
KAS EI PEATU UKSE EES JUBA PÕDRARAKEND?
VANAEMA:
EMAL ON JU AMMUGI JÕULUVORSTID PRAETUD,
EMAL ON JU AMMUGI JÕULULAUDKI KAETUD
PÄKAPIKKUDE EMA:
KÜÜNLAD KUUSEL PÕLEVAD, NENDEST LÕHNAB TUBA
TULEVAD! KAS TULEVAD PÕHJAPÕDRAD JUBA?
LAUL „KOP-KOP-KOP
SELLE LAULU AJAL SAABUB JÕULUVANA!
Kasutatud kirjandus:
„Jõuluajal juhtuvadki imed“ (Leelo Tungal)
„Sussipäkapikk Siisi rabarajal“ (E. Pelmas)