Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Loovaks erinevate tegevuste kaudu

 

Loovus ehk loomingulisus on isiksuse omaduste kogum, mis annab oskuse näha tuntus uut, loov inimene on alati enesekindlam, uudishimulikum, sallivam. Tavaliselt on ta riskialdis, romantilisem, tal säilib ka vanemas eas mängulust ja ta suudab ennast häälestada loomingu lainele, sellepärast peangi oluliseks loovuse arendamist juba väikelapse east alates ja pakun allpool välja mõned oma mõtted ja tähelepanekud.

 

Loovaks  mängu kaudu.

Kuna eelkooliealise lapse elus on esmatähtis mäng ja see toimub teistega koos, siis on oluline, et laps õpiks teiste tundeid mõistma. Et laps suudaks oma suhtumist paindlikumaks muuta, pean ma vajalikuks laste mõtete aktsepteerimist ja toetamist. Õpetaja toetav suhtumine loob eelduse loovuse arendamiseks.

Loovuse arendamiseks oleme kasutanud mitmesuguseid mänge:

* Minu kordaminekud – igaüks püüab meelde tuletada, mis tal täna hästi läks, mis meeldis. Seejärel, mis ei läinud nii hästi. Selline tegevus on tähtis ka eneseanalüüsi seisukohast.

* Kiitlemise mäng – laps kiidab ennast, sõpra, rühmakaaslast. See mäng tõstab enesehinnangut, õpetab märkama kaaslase  positiivseid omadusi.

*Lohutamise mäng – kui keegi on haiget saanud või on kurb, võib silitada tema pead, öelda midagi head. Last, kes on valmis füüsiliseks kontaktiks, võib ka kallistada. See mäng õpetab mõistma teiste tundeid.

*Võlulaegas – see seisneb selles, et panen karbi põhja peegli ja palun lapsel karpi vaadata, kes on kõige parem, tublim, abivalmim, rõõmsameelsem jne. tegevus toimub individuaalselt ja teistele ei tohi öelda. Selline mäng tõstab enesehinnangut.

Aegajalt on meil väljas ka erinevate emotsioonidega pildid, mida laps saab oma nime taha panna. Kasutan ka omavalmistatud õppevahendeid (eriilmelised näod), laps saab oma hetketujust soovi korral rääkida ja sellest, miks ta just sellise valiku tegi. Tegevuse eesmärgiks on oma hetkeemotsiooni mõista ja seda kirjeldada.

Loovuse arengut olen püüdnud soodustada sellega, et kättesaadavad on igasugused lapid, klotsid, karbid, looduslik materjal jne. Lapsel on palju võimalusi ise valikuid teha, vabalt vahenditega manipuleerida, sest olen tähele pannud, et valmis mänguasi ei soodusta loovuse arengut. Kuna loovuse arengule mõjub soodsalt ka vaikne keskkond, oleme mänginud vaikuse mängu, et tähele panna mis meie ümber ja meie sees toimub. Hea on kui laste ringi keskele on võimalik põlema panna ka küünal. Palju kasutame ka muusikat, mis on suurepärane vahend meeleolu loomisel ja loovuse arengu positiivses suunas mõjutamisel. Minu meelest on aga kõige loovamaks mängukohaks loodus, kust on võimalik ammutada piiramatul hulgal informatsiooni. Meie lasteaias on selleks kõik tingimused loodud, lastele tuleb anda ainult vabadus ja piisavalt aega tegutsemiseks, sest sageli mängitakse ühte ja sama mängu mitmeid päevi järjest.

 

Loovaks loodusvaatluste abil.

Kuna lapsepõlv ongi muinasjuttude ja fantaasia  valitsemise aeg, siis püüan? teha kõik endast oleneva, et laps julgeks ennast avada.  Kui mõni laps on väga arglik, siis Alati ei ole kõik lapsed valmis üksinda teiste ees oma arvamust avaldama, siis vastame  näiteks kooris,  sosistame või hiljem kirjutame või joonistame oma mõtte. Hiljem (näit. tegevustest vabal ajal)  leian võimaluse rääkida lapsega tema soovi korral  individuaalselt. Väga head informatsiooni saab õpetaja lapse igapäevategevusi jälgides, kuidas käitutakse mängus, looduses, vabas miljöös. Kuna jalutuskäikudel ongi vaba miljöö, siis õpetajana suunan lapsi märkama enda ümber toimuvat.

Olen kasutanud  head võimalust kujundada lapse maailmavaadet, suhtumist, mõtlemist. Looduses erinevaid muutusi vaadeldes toon alati välja põhjuse- tagajärje seosed. Lastega koos analüüsime nähtut, lapsed saavad õpetajale  esitada küsimusi. Erinevaid esemeid on võimalik vaadelda, katsuda, nuusutada, uurida ja maitsta. Looduslikku materjali võtame võimalusel kaasa hilisemaks uurimiseks rühma. Oleme uurinud, vaadelnud nii elus kui eluta loodust ja kooliminejad juba mõistavad, et elus looduses toimub ainevahetus ja  pidev muutumine.

Lapsed jutustavad oma tähelepanekutest, muljetest, avaldavad oma arvamust.

Suunavate küsimustega püüan last mõtlema panna. Näiteks: Kus sa seda nägid? Milleks seda vaja läheb? Kellel seda vaja läheb? Jne. Üritan alati ära kuulata laste jutud nende elusündmustest, samuti nende fantaasiad, tavaliselt on loovisiksused hea fantaasiaga.

 

Loovaks keele ja kõne tegevuste abil.

Emakeele tegevustes ergutan lapsi pidevalt kaasa mõtlema, oma arvamust teksti läbi arutama avaldama, , jutukeses toimuvat analüüsima.

Toon välja tegelaste ja sündmuste ajalised, ruumilised suhete grupid. Samuti kvantitatiivsed – kui pikk? kaal? kuidas meeldis? jms.

Võimalused – nende väljaselgitamine. Kust ta selle sai? Kust leidis aega selle tegemiseks? jms.

Vahendite väljaselgitamine – millega tegi? mil viisil ütles? jms.

Toome välja mingi tegevuse protsessi tunnused – kuidas kohale jõudis? mida selleks tegi?

Põhjuste väljatoomine – miks? milleks? miks nad nii tegid? kelle jaoks?

Sellist analüüsi kasutan põhiliselt vanema rühma lastega tegeldes, kuid lihtsamate küsimustega alustame juba sõimeeas. Kui analüüsi käigus esineb eriarvamusi, siis on see igati teretulnud ja laps saab alati võimaluse öelda, miks ta just nii arvas. Selline analüüs on häid tulemusi andnud ka loogilise mõtlemise arendamisel. Kui lastel on mingi teema kohta juba rohkem  teadmisi, saavad nad ise jutukesi lõpetada, näidelda ja vanemas rühmas oma välja mõeldu jutukesi teistele rääkida. Tähtis on alati lastele võimaldada oma ideid teema kohta välja pakkuda, neist julgelt rääkida, olen tähele pannud, et selline tegutsemine on muutnud nad avatumaks, julgemaks ja teotahtelisemaks.

 

Loovaks käeliste tegevuste kaudu.

Oma rühmas olen loovust arendanud eelkõige vaba miljöö loomise kaudu. Enne tegevusi pean oluliseks looduses läbi viidud vaatlusi, uurimisi, mis motiveerivad last oma mõtteid ja tundmusi kujutama. Tegevusele eelnevalt räägime teemast, oma kogemustest, vaatame pilte, mängime mõne lõbus mängu jne. Iga laps saab oma arvamust avaldada, juhin laste tähelepanu sellele, et iga  teema puhul on palju erinevaid võimalusi. Suunan lapsi mõtlema asjade olemuse üle.

Eelnevalt on meil selgeks õpitud ja läbi arutatud ka tehnilised võtted või nipid kuidas mingit tööd teha. Vähem oluline pole ka see, et lastel on võimalus valida millega ja kuidas ta soovib tööd teostada. Rühmas on palju erinevaid vahendeid: erinevad värvid, nii paberile, klaasile maalimiseks, värvipliiatsid, viltpliiatsid, rasvakriidid, söepliiatsid, palju erinevaid taustapabereid. Kasutan ka poolikute piltide lõpetamist oma fantaasia järgi, oma tuju, hirmu või milline ma oleks kui ma oleks näiteks puu jms. joonistamist. Sageli lasen lastel jutustada, mida nad oma piltidel on kujutatud.

Kasutame ka palju erinevaid tehnikaid: kartulitrükk, küünlaga joonistamine, seejärel pinna katmine värviga, kriitide ja värvi koos kasutamine, loodulikku materjali (lehed, taimed) kasutamine, tilgatrükk, lastele meeldivad ka näpuvärvid, söepliiatsi kasutamine oli huvitav kogemus. Oleme maalinud klaasile ja puidule.

Erineva tekstuuri ja paksusega pabereid kasutame kleepetöös, samuti oma korjatud looduslikku materjali, mitmesuguseid jääkmaterjale jne.

 Voolimistegevustes kasutame rõõmsavärvilisi plastiliine, kõvastuvat voolimismassi ja savi, neist valmistanud ehteid, nipsasju kasutame neid rühma kaunistamiseks või kinkimiseks. Oleme valmistanud ka paberimassi, sellest meisterdanud, villaloorist viltinud, tilgatrükis tehtud paberitest kaarte valmistanud. Ma ei anna laste tehtud töödele hinnangut, vaid kiidan ja julgustan neid, annan mõista, et ta tuleb toime. Olen alati vastuvõtlik uutele ja tavapärasest erinevatele ideedele, samuti katsetan teemadele  erinevaid lähenemisviise. Enamikule lastele meeldib oma tööst rääkida, see õpetab teda ka situatsiooni mõistma, laps saab paremini aru oma tunnetest ja oskab neid kirjeldada. Õpetajana pean enda jaoks  tähtis uurida ka värvikasutuse kohta, sest kui laps kasutab ootamatuid värve annab see tema tööle hoopis uue vaatenurga.

Head katsetamist!

 

 Eve Pintam,
Tartu Poku Lasteaia vanemõpetaja

 

Leave a Comment

14 + 11 =
Please leave these two fields as-is: