Viisteist aastat on toimunud vilistlaste kokkutulek Tartu Lasteaed Helliku Kirju-Mirju rühmas. Ettepaneku, kutsuda lasteaia lõpetanud lapsed kokku, tegi lapsevanem Tiiu Kull. 1991/1992 õppeaastal alustasime tööd pererühmana. Igal aastal läks kooli erinev arv lapsi, seega oli alati side rühmaga olemas, sest vend või õde jäi edasi käima. Pererühmana pidasime ja peame ka nüüd tähtsaks ühtsustunnet, mis kujuneb ühiste ürituste korraldamisel.
Kokkutulekul on kujunenud kindel sisu. Vilistlased esitavad väikese kontserdi, seejärel tuleb “jõuluvana” ning lõpuks koguneme rühmas peolauda ning koos laste ja vanematega vestleme kordaminekutest ja ka muredest. Oleme arutanud, et kui tööle minnes koostatakse CV, siis alustatakse kooli mainimisega, keegi ei kirjuta, et alushariduse omandasin lasteaed Hellikus. Lapse arengus on aga alusharidusel kõige tähtsam roll edaspidiseks eluks.
1997 aastal kutsusime kokku esimesed vilistlased, kes olid sel ajal 7-aastased. Sellest ajast pandi alus järjepidevusele, kohtuda igal aastal detsembris, enne jõule. Kutsumine toimub telefoni teel ja sõbralt -sõbrale. Praeguseks on kõige vanemad vilistlased 23-aastased. Kirjeldamatu on see emotsioon, mis igal vilistlasel silmis peegeldub. Õpetajana tunneme emalikku tunnet, sest kokku saavad ju meie endi lapsed. Sellised kokkusaamised kujundavad ühiseid väärtusi nagu üksteisest hoolimine, abivalmidus, ühtsustunne . Pererühmas suurem aitab väiksemat ja väiksem palub abi suuremalt. Samu väärtusi kannavad nad edasi ka oma peredes.
Esitasime mõned küsimused vilistlastele ning siin nende vastused:
Mis tunne on tulla jälle lasteaeda?
„See on väga iseäralik tunne, mida on raske kirjeldada – justkui rändaks ajas tagasi ja oleks kohas, kuhu enam ei kuulu. Aga vaadates neid vanu lapsepõlvemaid ning ammu tuttavaid ja kalleid inimesi, kes tunnevad mind hoopis teistel tasanditel kui „uuemad“ sõbrad, tugevneb side enda „lapseliku minaga“ “. Tiia-Linda
„ Eriline. Tuletada meelde kõike seda, mis seal toimunud, on lihtsalt vapustav. Kasvatajad kellega koos lauldud, mängitud. Lasteaiakaaslased. See on väga tore ja olen väga rahul, et jõulupidu korraldatakse nagu meie lasteaias Hellikus“. Margo
„Lasteaeda tulla on alati natuke imelik, paneb mõtlema, et oled suureks kasvanud ja enam ei veedagi oma päevi Hellikus. Kõik on siiski nii kodune ja täis häid mälestusi lapsepõlvest, seega on alati väga meeldiv tulla tagasi sinna, kust sain palju tarkust ja mälestusi kaasa“. Kaisa
„Taas lasteaeda sisse astudes valdasid mitmed tunded. Esmalt teadmatus, sest koridorid olid pisut võõraks jäänud (olgugi, et olen pärast lasteaia lõpetamist seda külastanud rohkem kui kümnel korral). Teiseks tulid, koos vanade rühmakaaslastega ,lähemal uurimisel mõned meie aegsed aegumatud mänguasjad meelde ehk isegi mõni lauamäng. Kokkuvõttes oli külastada väga tore, sest rühma ruum on jäänud väga sarnaseks, kui ta oli meie ajal. Loomulikult oli enda kasvatajate taasnägemine väga rõõmustav ja südant soojendav“.
Juhan
Mida olen eluks kaasa saanud liitrühmast?
„Mulle tundub, et liitrühm õpetas paremini teistega arvestama ning arendas abivalmidust. Nähes, et väiksematel on mitmete igapäevaste toimetuste juures abi vaja, tundsid paljud suuremad vastutust neid aidata“.
Tiia-Linda
„Selleks et paremini toime tulla, tuleb ennast palju proovile panna, olla avatud maailmale.
“Koolitunnistus ei tähenda midagi — alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on” Karl Ristikivi
Olles vanema õega koos rühmas , õppisin teda austama, nägema kuidas tuleb paremini käituda ja tulevikus aitas see mul elus paremini toime tulla“.
Margo
„Et kõik inimesed on ikka väga erinevad ja omamoodi. Minu puhul on vist see, et ma olin ise üks pisemaid oma rühmast, ehk oskuse saada läbi ja suhelda endast vanematega, samas saan ka läbi endast noortematega. Minule väga meeldis segarühm, rohkem elulisem“.
Kaisa
„Kahjuks mul puudub otsene võrdlusmoment tavarühmaga(?). Eelnevale vaatamata arvan, et liitrühmas erivanuseliste laste seas kasvamine andis laiema arusaama maailmast, kus tuleb suhelda endast erineva vanusega lastega. Ma arvan, et liitrühma suureks eeliseks on ka laste üksteiselt õppimise jada, kus siis vanemad õpetavad nooremaid tegema igapäevaeluks vajalikke toiminguid ning neid muidu ka aitama. Vastutasuks saavad vanemad õpetamisekogemuse ja natukene vastutustunnet. Positiivseid külgi on kindlasti veel“.
Juhan
Mis ma arvan vilistlaste jõulupeost lasteaias?
„Imetore on iga aasta ühel detsembrikuu õhtul lasteaeda külastada – näha vanu tuttavaid ning tunda äratundmisrõõmu ja imestust, et aeg nõnda kiiresti möödub“.
Tiia-Linda
„Kindlasti on tore näha inimesi, kellega sai lasteaias aastaid koos veedetud. Näha seda, milliseks inimesed on kasvanud. See on igati tore. Osadega ei ole siiski suhelnud aastaid ning nägu nimega kokku viia võib olla suur raskus.
Võib lisada oma mõtteid ja arvamusi. Lennart (Georg) Meri on lausunud:” Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust.” Seega on igal inimesel hea oma minevikku meenutada ja mis oleks parem koht selleks, kui lasteaed. Seega soovitan teistel lasteaedadelgi sellist üritust kord aastas korraldada. See annab nii kasvatajatele kui ka vilistlastele palju juurde „.
Margo
„Vilistlaste jõulupeod on kõige toredamad ja armsamad jõulupeod üldse. Kui isegi teistel jõulupidudel ei käi, siis lasteaia jõulupeole proovin igal juhul jõuda. Kõik mu tuttavad ja sõbrad on asjast väga üllatunud, kui ütlen, et lähen lasteaia jõulupeole. Keegi pole kuulnud midagi sellest, et vilistlastele korraldatakse jõulupidusid. See on igaaastane armas sündmus, mida oodata ja kus näha kõiki oma vanu sõpru ja tuttavaid“.
Kaisa
„Väga positiivsed. Tore oli näha vanu tuttavaid ning nendega pisut möödunud aega meenutada ja olevikuga kursi viia. Loodan, et see traditsioon jätkub vähemalt aastani 2048!“
Juhan
Lõpetuseks! Õpetajatena oleme väga tänulikud oma kasvandikele, et neil jätkub tahet igal aastal kokku tulla ja anda tagasiside, kuidas neil läheb. Tahame tänada ka vilistlaste vanemaid ja juhtkonda, kes on toetanud meie ettevõtmist.
Tartu Lasteaed Hellik õpetajad:
Marika Murre ja Malle Paal