Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Linaliugu, pikka kiudu…..HÕISSA VASTLAD!

Sellel aastal otsustasime traditsioonilist vastlapäeva tähistada kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kohal olid ka üllatusesinejad, memmede tantsurühm „Pihlamarjad“, kes esitasid kaks tantsu, mis lastele väga meeldisid. Vastlapäeva tähistamine jätkus õues, kus olid üles seatud tegevusjaamad.

 Tegevus toimub Lotte ema köögis. Lotte ema segab saiatainast, on küpsetanud kukkleid ja ooatab Lottet hommikusöögile.

EMA: Käisin eile poes, et osta kukleid aga enam ei olnud. Nii, et nüüd tuleb mul endal kukleid küpsetada.

Lotte tuleb kööki ja ringutab.

LOTTE: Nii hea uni oli, et ei tahtnud kuidagi üles tulla. (Lotte tunneb saia lõhna). Ema, miks sa täna juba hommikul kukleid küpsetad?

EMA:Lapse, miks täna küpsetatakse kukleid?

LOTTE: Aga miks vastlapäeval kukleid küpsetatakse?

EMA: Vastlapäevaga on seotud mitmedki traditsioonid ja üks nendest on vastlakuklite söömine. Minule meeldib ikka ise kukleid küpsetada, siis on maja head lõhna täis ja teie Brunoga saate neid vahukoore ja moosiga kaunistada.

LOTTE: Oi kui tore, Bruno pidigi külla tulema.

Kõlavad koputused.

BRUNO: Tere hommikust, teie majast tuleb juba hommikul head saia lõhna.

LOTTE: Jah, minu ema küpsetab kukleid, sest täna on vastlapäev ning meie sinuga saame neid hiljem vahukoore ja moosiga kaunistada.

EMA: Kõigepealt sööge kõhud täis ja seni räägin mine teile vastlapäevaga seotud kommetest.

Lotte ja Bruno söövad.

Minu vanaema rääkis mulle, et vanasti öeldi vastlapäeva kohta liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Sest sellel päeval lasti liugu ja keedeti viimast korda lihaga tanguputru või hernesuppi ning hiljem tehti seajala kondist vurri, millega lapsed said mängida.

BRUNO: Minu isa tegi eelmisel aastal minule vurri, ma näitan, kuidas vurriga mängida saab.

Bruno näitab lastele, kuidas vurriga mängitakse ja mis häält vurr teeb.

EMA: Kui konti ei ole, siis saab vurri tegemiseks kasutada suurt nööpi ja neid mul jagub.

Lotte ja Bruno proovivad nööbist vurri meisterda.

EMA: Vastlapäev oli paljuski naiste püha. Sel päeval kehtisid mitmesugused naiste töödega seoses keelud:ei tohtinud võrku kududa, kedrata (see pidi panema lammaste pea ringi käima), nõeluda, õmmelda, tuba pühkida. Kuid siiski on vastlapäeval kesksel kohal vastlasõit ja liulaskmine. Usuti,et mida pikem liug, seda jõudsamalt ja pikemaks kasvab lina.

LOTTE: Me tahtsimegi Brunoga täna mäele kelgutama minna.

BRUNO: Aga täna saame siis kelgutada võidu.

EMA: Vastlapäeval mängiti mänge, mis on seotud vastlapäevaga – koduloomadega.

LOTTE: Millised need mängud on?

EMA: Mänge on mitmesuguseid, enamasti võisteldakse osavuses ja kiiruses. Ma õpetan teile ühe toreda mängu, selle mängu nimi on „Seale saba“.

BRUNO: Mina tahaksin küll seda mängu mängida.

EMA: Selleks on vaja joonistada paberile siga ilma sabata. Ema kammib juukseid.

LOTTE: Lähen toon kohe paberid ja pliiatsi.

BRUNO: Mina joonistan sea ja siis hakkame mängima.

EMA: seletab Lottele ja Brunole, kuidas see mäng käib. Paberile tuleb joonistada sabata siga, et mängijad saaksid hiljem sabasid joonistada. Mängijal seotakse silmad kinni ja keerutatakse ringi. Nüüd juhitakse mängija paberi juurde, et ta saaks seale saba joonistada. Võidab saba õigele kohale kõige lähemale joonistanud mängija.

Lotte ja Bruno mängivad. Ema kammib jälle juukseid.

LOTTE: Ema, miks sa juba mitmendat korda juukseid kammid?

EMA: Arvati, et kui juukseid päeva jooksul mitmeid kordi kammida kasvavad juuksed pikaks ja läikivaks. Veel usuti, et kui vastlapäeval juukseid lõigata, siis hoiab see ära peavalu.

LOTTE: Bruno, tule lähme juukseid kammima.

BRUNO: Ei, mina ei taha pikka karva.

LOTTE: Kas vastlapäeval lauldi ja tantsiti ka? Minule meeldib väga laulda ja tantsida.

EMA: Vastlapäeva laulud on kõik seotud liulaskisega ja tantsite rahvatantse.

 laul: „Lumelinn“ Orava rühm

rahvatants: esinevad memmede tantsurühm „Pihlamarjad“

LOTTE JA BRUNO: Oi kui tore, nüüd võime kelgutama minna. Lotte ja Bruno kelgutavad tekiga.

EMA: Ma õpetan teile ühe salmi, mida lausuda kelgutajatele.

 Linaliugu, pikka kiudu,

linad liulaskjatele,

takud tagant tõukajale,

varesekaerad vahtijale.

 Lotte ja Bruni jagasid medaleid “Pikim liug”. Iga rühma pikima liu laskaja oli varem juba välja selgitatud.

Õues tuli tegevusjaamades lahendada mõistatusi või täita ülesandeid. Kui jaamas oli tegevus tehtud, tuli Lotte käest saadud vastlakuklile joonistada kaunistus.

Tegevusjaamad:

  1. Mõistatuste lahendamine.

Istub kui isand, tolmab kui tont? Korsten

Pole lind, aga lendab, pole sitikas, aga põriseb? Lennuk

  1. „Lõks“

Küttimine ja toidu otsimine oli päris suur väljakutse. Jahimehed sättisid lõkse üles, et küttida suuri loomi toidu saamiseks. Puude vahel on horisontaalselt punutud lõks. Lapse moodustavad käest kinni hoides kolonni. Üheskoos liikudes tuleb läbida nii lõks, et nööre ei puuduta. Suurematel lastel võib jalad ka kokku ühendada.

  1. „Päikeseratas“

Meeskonnal tuleb hoida rõnga küljes olevate pikkade nööride otstest kinni ning rõngale asetatud palli tõsta ämbrist ämbrisse nii, et pall rõngalt maha ei kukuks.

  1. Mõistatuse lahendamine

Teisi närib, ise karjub? Saag

Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas? Vares

  1. „Seale saba“

Õpetaja joonistab paberile sabata sea kujutise. mängijal seotakse silmad kinni ja talle antakse pliiats, et ta saaks seale saba joonistada. Enne joonistama asumist võib last ringi keerutada. Võidab see laps, kes joonistas saba õigele kohale kõige lähemale.

  1. „Sead põllule“

Hokikepiga tõugates tuleb litter ettemääratud kohani lükata. võiduajamine algab märguande peale ühise joone tagant. Võidab see laps, kes jõuab litri esimesena sihtkohta ajada.

 

Peokava koostas

Tiia Mäe liikumisõpetaja (vanemõpetaja)

Räpina Lasteaed Vikerkaar

 

 

 

Leave a Comment

15 + 7 =
Please leave these two fields as-is: