Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustused Elva Lasteaias Õnneseen said alguse juba esmaspäeval, 18. veebruaril, kui liikumisõpetaja Veiko Haan korraldas saalis erinevaid Eesti rahvamänge.
Teisipäeval, 19. veebruaril sai teoks vabariigi 95. sünnipäevale pühendatud Eesti-teemaliste luuletuste etlushommik. Laste poolt ette kantud luuletused sündisid ühises koduses pereringis. Osalenud 22 pere hulgas olid kõige aktiivsemad Tähetäpside ja Õunajusside rühma lapsed.
Üllatavalt julge tulevane lavastaar esindas aga hoopis kõige nooremat sõimerühma. Naerupõnnide rühma 2-aastane Mirell Hunt astus julgelt rukkililledest tuulerataste keskele, hoidis kätega seelikuäärest ning hakkas seda luuletuse lugemise rütmis kaasa lehvitama. Luuletus ise kõlas nii:
Eesti minu kodumaa
siin ma kasvan, suureks saan.
Seal mu ema, isa ka
jooksid väikse lapsena.
Kolmapäeval, 20 veebruaril kogunesime saali EV 95. aastapäevale pühendatud laulupäevale, mis kujunes pigem Õnneseene väikeseks laulupeoks. Rühmade esinemisjärjekord loositud, lasime lauludel kõlada. Alustasime Õnneseene ühendkoori lauluga „Mu koduke on tilluke“. Seejärel astusid lavale üksteise järel rühmade koorid. Lauldud laulud olid kõik kingituseks meie kallile Eestimaale.
Neljapäeval. 21. veebruaril toimus Õnneseenes pidulik lasteaia direktori ja Elva linnapea vastuvõtt viisakatele lastele ja nende peredele. Sellist presidendi vastuvõtu laadset üritust korraldab Õnneseen juba kuuendat aastat järjest. Sel korral sai kätt suruda abilinnapea Heiki Hanseniga, kes andis vanematele üle tänukirja ning õppealajuhataja Aigi Kapteniga, kes kinnitas lastele rinda märgi kirjaga „Viks ja viisakas Õnneseen“. Viisakusest ja etiketist tantsupõrandal rääkis õpetaja Katrin Kruuse, kelle käe all harjutanud lapsed seda ka ette näitasid. Õpetaja Tiina Viks saatis laululapsi, kes esitasid ka Õunajusside õpetaja Urve Grossthali sõnadele loodud laule ja luuletusi. Meeldiv koosviibimine jätkus banketilauaga kõigile asjaosalistele.
Reedel, 22. veebruaril oli oodata EV 95.aastapäevale pühendatud Õnneseene paraadi vastu võtma endine Eesti Kaitsejõudude juhataja kindral Ants Laaneots. Kõik oli nagu päris: Eesti lipu ja Õnneseene lipu toimkond kõige ees, seejärel üheksa Õnneseene rühma. Igal õpetajal oli käes rühma lipp, õpetajate abidel rühma meisterdatud kingitus Eesti Vabariigile ja kõigil lastel sini-must-valge tuulerattast lilleõis. Marsimuusika saatel rivistuti lumisele poolkaarele, kus paraadi juhataja liikumisõpetaja Veiko Haan paraadi vastuvõtjale erukindralile Ants Laaneotsale hetkeolukorra ette kandis. Hümn kõlas sel paraadilgi väga pühalikult. Oma kõnes andis paraadi juhataja teada, mis on Elva Lasteaed Õnneseen eesmärk, visioon, missioon ja põhiväärtused.
Palvluseks Õnneseene perega sai sõna pastor Peeter Tamm ja tervituseks abilinnapea Heiki Hansen.
Kõige uhkem tunne oli lastel siis, kui kindral ringkäigul igat rühma nimepidi tervitas. Vastuseks reibas „Tervist, härra kindral!“ . Soovile: „Head vabariigi aastapäeva!“ vastati taas kooris: „Tänan!“
Kuna meil kaitseväe tehnikat näidata polnud, siis tutvustasime rühmade meisterdatud kingitusi koos heade soovidega eesti Vabariigile.
Erukindral manitses oma sõnavõtus lapsi kokkulepitud reeglitest kinni pidama ja emale-isale ja õpetajatele head lapsed olema. Endise Eesti Kaitsejõudude juhatajana nimetas ta seda distsipliiniks ja sõnakuulelikkuseks.
Paraad lõppes piduliku väljakult äramarsiga ja tähtsatele meestele au andmisega.
Päev jätkus saalis, kuhu kogunes viiest vanemat aiarühmast viis esindajat. Eesti- ja Elva-teemalise viktoriini korraldas õppealajuhataja Aigi Kapten koostöös liikumisõpetaja Veiko Haani ja tervishoiutöötaja Lea Lippoga. Nii nagu igal aastal, palusime ka seekord küsimused ette lugeda meie aukülalisest kaitseväelasel. Küsimused olid meie riigi nime, presidendi, pealinna, vapi, lipu, raha, naaberriikide, kõrgeima mäe, rahvuslinnu,- lille ja –kivi kohta. Esmakordselt oli küsimusi ka Elva kohta: nt “Mis pealinnaks Elva sel aastal sai?”, ” Missugune on kõige tähtsam puu Elvas?”, ” Nimeta Elva linna kaks kõige suuremat järve?”, “Mis on selle ajalehe nimi, mis ilmub Elvas?”. Vahvaid vastuseid kõlas ka. Kõrgeimaks mäeks pakuti Suure Munamäe kõrval veel Verevi mäge ja Tuhamäge. Eesti naaberriikidena ei peetud paljuks nimetada ka Hispaaniat ja Inglismaad. Vastuseid anti erinevatel viisidel: sai öelda õpetajale, kes selle kirja pani, sai suuliselt vastata, sai presidenti pildilt näidata, rahvuslille kunstlillede seast valida, rahvuskivi kahe päris kivi vahel kindlaks teha või siis lõvide arvu hoopis näppude ülestõstmisega näidata. Lastele meeldis, et iga õige vastuse järel lisandus nende rühma kontole üha enam Pilvekese batoonikesi. Kui viieteistkümnele küsimusele vastused leitud, asusid kõik oma rühma komme kokku loendama. Kõige rohkem, 26 kommi kogus sel korral Peedu majas tegutsev Pähklipurejate rühm, järgnesid 24 kommiga Õunajusside rühm, 22 kommiga Tähetäpside rühm, 19 kommiga Tervisejutside rühm ning 15 kommiga kõige noorem – Vembutembutajate rühm. Taas tugev käepigistus erukindral Ants Laaneotsalt ja meeleolukas ühispilt meenutamaks meile nii tähtsat päeva.
Kõikide Õnneseente ülevast tundest, mis lasteaiaperet veel pikaks ajaks saatma jääb, räägib Mürakarude rühma õpetaja Riina Rooleht´i mõttetera:
Õnn elada väikeses Eestis
ja mõelda suurelt:
„Õnne elamiseks, Eesti!“ –
väikeselt ja suurelt.
Mõne päeva möödudes tärkas meil idee Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul emakeele päevaks kokku panna Õnneseene esimene e-raamat, kus kajastuksid laste ja lastevanematega koostöös sündinud etlushommikul esitatud luuleread ning vahvad fotod rühmade meisterdatud kingitustest.
Emakeele päeva puhul saatsimegi kõikidesse Elva Lasteaed Õnneseen laste kodudesse värske luuleraamatu, mis avaneb aadressilt:
http://www.myebook.com/index.php?option=ebook&id=199030
Aigi Kapten Elva Lasteaiast “Õnneseen”